ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к просмотру | Вернуться к списку

Adivod Suomespäi vepsän mal

История изменений

23 декабря 2021 в 00:35 Nataly Krizhanovsky

  • изменил(а) автора источника
    с Maria Filatova
    на

21 января 2020 в 00:48 Nataly Krizhanovsky

  • изменил(а) текст
    21. päiväl semendkud Šoutjärv’-posadan škol vastsi adivoid Suomen man Imatra–lidnaspäi. Suomalaižiden jouk matkusteli Karjalan madme, riži vepsläižid-ki. Šoutjärven škol varasti adivoid i vaumištihe adivoiden vastmižeks aigvodhe. Uzišt, miše adivoihe tuleškandeba suomalaižed, om tulnu völ tal’vel. Sikš šoutjärvelaižil oli aig meletada, mil čududelta da ihastoitta adivoid. Nece voz’ muite-ki oli täuz’ azjtegoil školal: Pajokeraine –festival’, konferencijadkonferencijad da praznikad. Kaik ned om tehtud Minun kel’ – minun kodima-školan projektan mödhe. Openikoil oli jo keratud da vaumitud erazvuiččid sarnoid, pajoid, ezitusid, om oppidud äi runoid. Suomalaižiden adivoiden täht valitihe ned ezitused, miččed ozutaba vepsän rahvahan kul’turad, starinoičeba rahvahan veroid. Scenal eziniba pičuižed päivkodin lapsed, mugažo vanhembad lapsed. Kaik koncert oli vedetud vepsän kelel. Lapsed pajatiba pajoid vepsän kelel, starinoičiba runoid, ozutiba vepsläižid besedoid. Adivod oli kuctud vändho lapsidenke. Lapsed eziniba varuta. Suomalaižed voiba el’geta vepsän kel’t. Tozi-ki, suomalaižiden da vepsläižiden keskes ei olend paginjügedusid. Suomalaižed da vepsläižed jo amu oma radkosketusiš. Suomen Kalajoki-lidn da vepsläine Kalag’ sebrastaba jo äi vot. Tehtas projektoid, tuldas adivoihe, tundištadas kul’turanke, vajehtadas mahtoil. Nügüd’ Šoutjärv’- posad mugažo löuzi sebranikoid verhal mal. Tulnuded adivod oma sebras, miččele om melentartušt vepsän rahvahan elo. Ari Ahtianen om necen sebran ohjandai. Matkan polhe hän sanui: ”Nece om kul’turan da istorijanistorijan sebr. Meile om melentartušt Suomen da sen irdpolen tradicijadtradicijad, istorii da kul’tur. Mö matkustelem. Vepsän ma om üks’ melentartuižiš sij oišpäisijoišpäi, kus eläb vähäluguine rahvaz. Mö tahtoim ajada völ pohjoižembaha maha, Juškozero-agjan polehe. Kaik meile om melentartušt”. Äjil tulnuzil adivoil om jurid Karjalan mal. Mirja Kekkonen, sebran ühtnik sanui: ”Minai om mamoi. Hän om Karjalaspäi, Karjalan kaglusespäi. Meil äjil om sugujurid tägä. Meile om melentartušt rahvahan kul’tur, om mel’he čoma londuz. Lujas tuli mel’he Süvär’- jogen da Änižen-järven röunad. Muloi olim Ladogan Valaam-sarel. Nece om meiden istorijanistorijan da kul’turan pala, meiden vanhembiden kodima”. Om tetpas, vepsläižed – adivoičetai rahvaz, vepsän ma om avaitud sebranikoile. Šoutjärvelaižed tahtoiba jatkata sebrastada Imatralidnanke i tehta vastusid tulebas aigas.

20 января 2020 в 20:48 Nataly Krizhanovsky

  • изменил(а) текст
    21. päiväl semendkud Šoutjärv’-posadan škol vastsi adivoid Suomen man Imatra-lidnaspäi. Suomalaižiden jouk matkusteli Karjalan madme, riži vepsläižid-ki. Šoutjärven škol varasti adivoid i vaumištihe adivoiden vastmižeks aigvodhe. Uzišt, miše adivoihe tuleškandeba suomalaižed, om tulnu völ tal’vel. Sikš šoutjärvelaižil oli aig meletada, mil čududelta da ihastoitta adivoid. Nece voz’ muite-ki oli täuz’ azjtegoil školal: Pajokeraine –festival’, konferencijad da praznikad. Kaik ned om tehtud Minun kel’ – minun kodima-školan projektan mödhe. Openikoil oli jo keratud da vaumitud erazvuiččid sarnoid, pajoid, ezitusid, om oppidud äi runoid. Suomalaižiden adivoiden täht valitihe ned ezitused, miččed ozutaba vepsän rahvahan kul’turad, starinoičeba rahvahan veroid. Scenal eziniba pičuižed päivkodin lapsed, mugažo vanhembad lapsed. Kaik koncert oli vedetud vepsän kelel. Lapsed pajatiba pajoid vepsän kelel, starinoičiba runoid, ozutiba vepsläižid besedoid. Adivod oli kuctud vändho lapsidenke. Lapsed eziniba varuta. Suomalaižed voiba el’geta vepsän kel’t. Tozi-ki, suomalaižiden da vepsläižiden keskes ei olend paginjügedusid. Suomalaižed da vepsläižed jo amu oma radkosketusiš. Suomen Kalajoki-lidn da vepsläine Kalag’ sebrastaba jo äi vot. Tehtas projektoid, tuldas adivoihe, tundištadas kul’turanke, vajehtadas mahtoil. Nügüd’ Šoutjärv’- posad mugažo löuzi sebranikoid verhal mal. Tulnuded adivod oma sebras, miččele om melentartušt vepsän rahvahan elo. Ari Ahtianen om necen sebran ohjandai. Matkan polhe hän sanui: ”Nece om kul’turan da istorijan sebr. Meile om melentartušt Suomen da sen irdpolen tradicijad, istorii da kul’tur. Mö matkustelem. Vepsän ma om üks’ melentartuižiš sij oišpäi, kus eläb vähäluguine rahvaz. Mö tahtoim ajada völ pohjoižembaha maha, Juškozero-agjan polehe. Kaik meile om melentartušt”. Äjil tulnuzil adivoil om jurid Karjalan mal. Mirja Kekkonen, sebran ühtnik sanui: ”Minai om mamoi. Hän om Karjalaspäi, Karjalan kaglusespäi. Meil äjil om sugujurid tägä. Meile om melentartušt rahvahan kul’tur, om mel’he čoma londuz. Lujas tuli mel’he Süvär’- jogen da Änižen-järven röunad. Muloi olim Ladogan Valaam-sarel. Nece om meiden istorijan da kul’turan pala, meiden vanhembiden kodima”. Om tetpas, vepsläižed – adivoičetai rahvaz, vepsän ma om avaitud sebranikoile. Šoutjärvelaižed tahtoiba jatkata sebrastada Imatralidnanke i tehta vastusid tulebas aigas.

20 января 2020 в 20:01 Nataly Krizhanovsky

  • изменил(а) текст
    21. päiväl semendkud Šoutjärv’-posadan škol vastsi adivoid Suomen man Imatra-lidnaspäi. Suomalaižiden jouk matkusteli Karjalan madme, riži vepsläižid-ki. Šoutjärven škol varasti adivoid i vaumištihe adivoiden vastmižeks aigvodhe. Uzišt, miše adivoihe tuleškandeba suomalaižed, om tulnu völ tal’vel. Sikš šoutjärvelaižil oli aig meletada, mil čududelta da ihastoitta adivoid. Nece voz’ muite-ki oli täuz’ azjtegoil školal: Pajokeraine –festival’, konferencij adkonferencijad da praznikad. Kaik ned om tehtud Minun kel’ – minun kodima-školan projektan mödhe. Openikoil oli jo keratud da vaumitud erazvuiččid sarnoid, pajoid, ezitusid, om oppidud äi runoid. Suomalaižiden adivoiden täht valitihe ned ezitused, miččed ozutaba vepsän rahvahan kul’turad, starinoičeba rahvahan veroid. Scenal eziniba pičuižed päivkodin lapsed, mugažo vanhembad lapsed. Kaik koncert oli vedetud vepsän kelel. Lapsed pajatiba pajoid vepsän kelel, starinoičiba runoid, ozutiba vepsläižid besedoid. Adivod oli kuctud vändho lapsidenke. Lapsed eziniba varuta. Suomalaižed voiba el’geta vepsän kel’t. Tozi-ki, suomalaižiden da vepsläižiden keskes ei olend paginjügedusid. Suomalaižed da vepsläižed jo amu oma radkosketusiš. Suomen Kalajoki-lidn da vepsläine Kalag’ sebrastaba jo äi vot. Tehtas projektoid, tuldas adivoihe, tundištadas kul’turanke, vajehtadas mahtoil. Nügüd’ Šoutjärv’- posad mugažo löuzi sebranikoid verhal mal. Tulnuded adivod oma sebras, miččele om melentartušt vepsän rahvahan elo. Ari Ahtianen om necen sebran ohjandai. Matkan polhe hän sanui: ”Nece om kul’turan da istorijan sebr. Meile om melentartušt Suomen da sen irdpolen tradicij adtradicijad, istorii da kul’tur. Mö matkustelem. Vepsän ma om üks’ melentartuižiš sij oišpäi, kus eläb vähäluguine rahvaz. Mö tahtoim ajada völ pohjoižembaha maha, Juškozero-agjan polehe. Kaik meile om melentartušt”. Äjil tulnuzil adivoil om jurid Karjalan mal. Mirja Kekkonen, sebran ühtnik sanui: ”Minai om mamoi. Hän om Karjalaspäi, Karjalan kaglusespäi. Meil äjil om sugujurid tägä. Meile om melentartušt rahvahan kul’tur, om mel’he čoma londuz. Lujas tuli mel’he Süvär’- jogen da Änižen-järven röunad. Muloi olim Ladogan Valaam-sarel. Nece om meiden istorijan da kul’turan pala, meiden vanhembiden kodima”. Om tetpas, vepsläižed – adivoičetai rahvaz, vepsän ma om avaitud sebranikoile. Šoutjärvelaižed tahtoiba jatkata sebrastada Imatralidnanke i tehta vastusid tulebas aigas.

19 января 2020 в 20:45 Nataly Krizhanovsky

  • изменил(а) текст
    21. päiväl semendkud Šoutjärv’-posadan škol vastsi adivoid Suomen man Imatra-lidnaspäi. Suomalaižiden jouk matkusteli Karjalan madme, riži vepsläižid-ki. Šoutjärven škol varasti adivoid i vaumištihe adivoiden vastmižeks aigvodhe. Uzišt, miše adivoihe tuleškandeba suomalaižed, om tulnu völ tal’vel. Sikš šoutjärvelaižil oli aig meletada, mil čududelta da ihastoitta adivoid. Nece voz’ muite-ki oli täuz’ azjtegoil školal: Pajokeraine –festival’, konferencij ad da praznikad. Kaik ned om tehtud Minun kel’ – minun kodima-školan projektan mödhe. Openikoil oli jo keratud da vaumitud erazvuiččid sarnoid, pajoid, ezitusid, om oppidud äi runoid. Suomalaižiden adivoiden täht valitihe ned ezitused, miččed ozutaba vepsän rahvahan kul’turad, starinoičeba rahvahan veroid. Scenal eziniba pičuižed päivkodin lapsed, mugažo vanhembad lapsed. Kaik koncert oli vedetud vepsän kelel. Lapsed pajatiba pajoid vepsän kelel, starinoičiba runoid, ozutiba vepsläižid besedoid. Adivod oli kuctud vändho lapsidenke. Lapsed eziniba varuta. Suomalaižed voiba el’geta vepsän kel’t. Tozi-ki, suomalaižiden da vepsläižiden keskes ei olend paginjügedusid. Suomalaižed da vepsläižed jo amu oma radkosketusiš. Suomen Kalajoki-lidn da vepsläine Kalag’ sebrastaba jo äi vot. Tehtas projektoid, tuldas adivoihe, tundištadas kul’turanke, vajehtadas mahtoil. Nügüd’ Šoutjärv’- posad mugažo löuzi sebranikoid verhal mal. Tulnuded adivod oma sebras, miččele om melentartušt vepsän rahvahan elo. Ari Ahtianen om necen sebran ohjandai. Matkan polhe hän sanui: ”Nece om kul’turan da istorij anistorijan sebr. Meile om melentartušt Suomen da sen irdpolen tradicij ad, istorii da kul’tur. Mö matkustelem. Vepsän ma om üks’ melentartuižiš sij oišpäi, kus eläb vähäluguine rahvaz. Mö tahtoim ajada völ pohjoižembaha maha, Juškozero-agjan polehe. Kaik meile om melentartušt”. Äjil tulnuzil adivoil om jurid Karjalan mal. Mirja Kekkonen, sebran ühtnik sanui: ”Minai om mamoi. Hän om Karjalaspäi, Karjalan kaglusespäi. Meil äjil om sugujurid tägä. Meile om melentartušt rahvahan kul’tur, om mel’he čoma londuz. Lujas tuli mel’he Süvär’- jogen da Änižen-järven röunad. Muloi olim Ladogan Valaam-sarel. Nece om meiden istorij anistorijan da kul’turan pala, meiden vanhembiden kodima”. Om tetpas, vepsläižed – adivoičetai rahvaz, vepsän ma om avaitud sebranikoile. Šoutjärvelaižed tahtoiba jatkata sebrastada Imatralidnanke i tehta vastusid tulebas aigas.

20 февраля 2017 в 22:58 Нина Шибанова

  • создал(а) текст