ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к просмотру | Вернуться к списку

Varusta Synnyle hattarat da sua lykynavaimet Vierissänakas

История изменений

12 октября 2021 в 18:00 Nataly Krizhanovsky

  • изменил(а) автора источника
    с Ol’ga Ogneva, Ol’ga Kuz’mina
    на

07 февраля 2020 в 12:14 Нина Шибанова

  • создал(а) текст
  • создал(а) текст: Aigua Rastavan da Vieristän välil (7.–19. pakkaskuudu) vienankarjalazet sanotah vierissänkeskekse, liygiläzet – synnynaijakse da synnynmuanaijakse da lyydiläzet syndymmuakse. Livvin da lyydin murdehes on vie ven’an kielespäigi otettu sv’atkat-nimitys, ga myö pagizemmo juuri karjalazis vierissänkeskes da synnynaijas. Paginkanzannu on karjalazen fol’klouran tutkii, Kielen, literatuuran da histourien instituutan tiedoruadai L’udmila Ivanova. Vienankarjalazil Rastavan da Vieristän välil mual kävelöy Vierissänakka, liygiläzil – Syndy. Mollembas sinä kirjutit omassas kniigas “Karjalazien mifolougizien kerdomuksien haldiet”. Ketbo net ollah? – Vierissänakka da Syndy ollah moizet mifolougizet olendot, kuduat tullah muale kahtekse nedälikse. I sil aijal ristikanzat voijah nähtä heidy da paista heijän kel. Vienankarjalazet uskottih, gu Vierissänakka on vien roduu, eläy järves libo joves. A Syndy on ennevahnalline jumal. Häi enämbäl pohodiu meijän taivahallizeh jumalah, kuduah uskotah nygöi. Vepsän kieles syndy merkiččöy obrazua. Mittuinebo on Vierissänakka, ongo sidä nähty? – Vierissänakka puaksumbah on nägymätöi olendo. Ga konzu häi tulou kahtekse nedälikse vieristänkeskel mual, sit händy voibi nähtä. Sanottih, ku häi tulou ku moine pahannägöine akku, hänel ollah pitkät terävät kynnet, pitky nenä. Häi kävelöy revinnyzis sovis. Tiettäväine, händy varattih dai pöllätettih lapsii, što tulou Vierissänakka da voibi heidy ottua vedeh. Kezäl, Viändöin aigua, händy nähtih jo toizennu. Kezäl händy nähtih harvembah. Häi oli moine čoma akku, hänel oldih mustat tukat. Häi virui čuurupohjas järves da imetti pikkarastu lastu. Konzu häi tuli vieristänkeskel, hänel tukat oldih mustat libo harmuat. Mittuinebo on Syndy? – Liygiläzet sanottih, što toiči Syndy tulou gu ylen suuri mužikku. Häi kävelöy turkilois, jalgah on pandu kengät. Kengät ollah moizet kylmät, vai ručketah pakkazel. Toiči sanottih, ku häi on moine suuri, ga hattarannu hänel ollah nuotat, a kengänny – venehet. Ga puaksumbah händy nähtih heinysuatonnu. Häi heityi taivahas da enzimäi oli pikoi-pikkaraine – liinusiemenyön suuruine. Sit, konzu häi kaksi nedälii käveli muadu myöte da keräi ristikanzoin riähkii, häi kazvoi ylen suurekse heinysuatokse. Hänel oli ylen jygei nosta järilleh taivahah. Siksehäi rahvas pastettih hänele pordahat. Siämärven Lahten kyläs sanottih, ku Syndyy voibi kuunnelta pyhäs kadajikos. Konzu on ylen pakkaine siä, taivahas loškottau kuudamaine da tiähtet, sit häi heittyy taivahaspäi moizil tuluzil. Net paletah ruskiel, keldazel, heinänkarvazel. On moine čoma! Midä eruo on Vierissänakal da Synnyl? – Yksi tulou akannu, toine – mužikannu. Hyö ollah eriluaduzet. Syndy heittyy taivahaspäi, a Vierissänakka nouzou viespäi. Ga heidy yhtenjyttyöh kunnivoittih da uskottih heih. Dai varattih heidy. Syndy heittyy muale taivahaspäi, händy pidäy vastata. Häi kävelöy mual kaksi nedälii, kaččou, i voibi ozuttua ristikanzoile, midä rodieu heijän elokses. Häi heittyy muale Rastavannu, a kahten nedälin mendyy, Vieristän yöl uvvessah nouzou taivahah, konzu jo suurenou da keriäy kai ristikanzoin riähkät. Vierissänakka tulou avandospäi, uskottih. Sinnegi häi menöy Vieristän yöl. Ku Vierissänakal olis parembi nosta avandospäi muale, vienankarjalazet luajittih päries ristu da jätettih lumele avandon rinnal. Ristan yläpuoleh sivottih kukat. Mindähbo vienankarjalazil on akku, a meile mužikku? – Se sežo on jygei sanuo, mikse muga rodih. Voi ajatella, ku Vierissänakka on vahnembi olendo. Voi olla, häneh allettih uskuo, konzu vie oli muaman rovut, konzu akat oldih piälimäzenny omas rovus, kui Louhi karjalazis runolois. Syndy eigo ole mužikku, eigo akku. Toiči tulou mužikannu i puaksuh on nägymätöi olendo. Häi enämbäl pohodiu meijän hristianskoih jumalah. Sit ongo Vierissänakka vahnembi Syndyy? – Toinah voibi olla, sendäh gu häneh uskottih ennepäi. Ga toizes puoles liygiläzet samah luaduh kunnivoittih Syndyy. Seiččeikymmen dai sada vuottu tagaperin Vierissänakkua da Syndyy yhtenjytyi kunnivoittih. Enzimäine Suomen pappi Mikael Agricola vie viizisadua vuottu tagaperin kirjutti, ku karjalazet kumardettih ylen monile jumaloile. Vien jumalale Ahtole, mečän jumalale Tapiole, Ukko ylijumalale. Konzu häi tahtoi, ku karjalazet ruvettas uskomah taivahallizeh jumalah, Iisussah Hristossah, häi sanoi, ku Syndy da piru vei sen rovun, kudai kunnivoi paganallizii jumaloi, i nennih jumaloih uskuo jo ei sua. Agricolan sanois voibi luadie moine yhtehvedo, ku Syndyh sežo uskottih ylen-ylen ammui. Voibi olla, sil aijal häi oli moine paganalline jumal. Häi gu on yhtes rivis Pirun kel. Midä ei sua ruadua vieristänkeskel da synnynmuanaigua? – Ennevahnas uskottih, ku synnynmuanaigu on pyhä aigu, puhtas aigu. Lumi kattau kaiken muan. Konzu Syndy kävelöy muadu myöte, sanottih, ei sua hieruo hänen tiedy. Sikse ei suannuh ruadua nimittuzii ligaruadoloi. Kaksi nedälii eigo pesty sobua, eigo pesty lattieloi, eigo kuattu nikunne pihale ligavezii, ei suannuh vediä pihale hiilii, tuhkii da kegälehii. Ei suannuh vaksata kengii. Midä sit suau da pidäy ruadua täl aigua? – Täl aigua voibi äijy midä ruadua. Enzimäzekse pidi hyvin vastata Syndyy. Konzu Syndy heityi muale, hänele pastettih val’l’oidu, suurdu hoikkua blinua. Niilöi sanottih Synnyn hattarakse. Sanottih, Synnyle pidäy pastua val’l’oidu, hattarua, ku hänel jallat ei kylmettäs, konzu kävelöy muadu myöte. Konzu Syndy nouzou Vieristan yöl taivahah, händy sežo autettih – pastettih kagrastu kokkoidu, luajittih pordahazet, ku Synnyl olis parembi nosta taivahah. Vie pastettih synnynleibäine. Sidä leivästy kaksi nedälii, vierissänkeski, synnynmuanaigu, piettih stolal, a jälles pandih obrazoin edeh. Konzu kezäl oli jyry, synnynleivästy piettih ikkunal, ku tuli ei iškis kodih. Synnynmuanaigu oli ylen vessel aigu. Käveltih smuutannu, huhl’akannu. Synnynmuanaigah voibi nostua lembie. Luadie kaikkie pahua. Sanottih, kuattih halgopinoloi, varrastettih kylyn veriälöi da viettih järvele, jiäle. Uskottih: midä enämbäl nuorižoloi čakatah, sidä korgiembale nouzou lembi tyttölöil da brihoil. Vie synnynmuanaigua voibi kaččuo uniloi. Uskottih: net ollah priboiunet, i kai net unet pidäy mustua. Midä Syndy unis ozuttau, sidä roihesgi elokses. Voibi Syndyy kuunnella synnynmuanaigah, dai Vierissänakkua. Kyzyö hänel, midä rodieu tulien vuon. Net mifolougizet olendot ozutetah kai tulii elaigu. Pidäygo varata Syndyy da Vierissänakkua? Voijahgo hyö ruadua midätahto pahua ristikanzale? – Yksielpäi Syndyy dai Vierissänakkua varattih. Sendäh gu lienne rahvas ei laujittu kaikkie, kui pidäy, tavan mugah, sit Syndy dai Vierissänakka voibi nakažie ristikanzua dai luadie hänele äijän pahua. Toizes puoles, gu ollet luadinuh kai hyvin, tavan mugah, sit hyö ei luajittu sinule nimidä pahua. Heidy vai kunnivoittih da opittih luadie kai, kui hyö tahtotah. Kuibo kävväh kuundelemah Syndyy da Vierissänakkua? – Syndyy puaksumbah kävväh kuundelemah tiešuarah, a Vierissänakkua avandole. Sendäh gu Syndy heittyy muale taivahaspäi, a Vierissänakka nouzou avandospäi, viespäi. Kuundelemah pidäy mennä kolmei libo viijei. Äijiä ristikanzua ei pie olla. Puaksumbah käydih tytöt, toiči käydihgi brihačut. Vältämättäh pidi olla liigu hengi. Sil liijal hengel oli yhtes käis obrazu, toizes käis – šiižmu, koukku libo kirves. Mitahto terävy pidi olla libo kudai on tulen kel yhtes olluh. Sit kaksi libo nelli hengie istavui yhteh. Lumele vältämättäh levitettih lehmän nahku. Avandon rinnale toiči pandih regi, sille pandih lehmän nahku, sil nahkal istavuttih da piät pandih yhteh tukkuzeh. Sit liigu hengi kierdi nahkal istujii, toiči kai kolme kerdua, vedi šiižmal heis ymbäri kruugan, sanoi luvun. Kuundelemah lähtiettih myöhä yöl, libo keskiyöl, konzu kaikin mendih muate, pihal ei olluh kävelijiä. Yö pidi olla ylen pakkaine da tyyni, gu tuulis ei. Ku taivahas olis kuudamaine da tiähtet. Yö pidi olla ylen hil’l’u. Nahkale istavuttuu ruvettih kuundelemah. Konzu kuunneltih Syndyy, se ei nimidä kyzynyh. Vierissänakka kyzyi. Pidi maltua vastata oigieh hänen kyzymyksih. Oli moine pitky lugu. Vierissänakka kyzyi: – Mikä yksi? – Minä täššä! – Mikä kakši? – Šilmät piäššä! Muga kyzyi kymmenessäh. Ku et lienne maltanuh oigieh vastata, häi voibi ruadua ylen pahua, häi voibi vediä sinuu vedeh. Syndy voibi vediä nahkas, hännäs meččäh. Sit pidäy teriämbä juosta pagoh, lienne Vierissänakka ajau sinuu peräs. Voibi panna tuli tuohikeräh da lykätä se sellän tuakse. Vierissänakan jalgoi, ku se pöllästys. Gu lienne häi ollou ajanuh ihan pertissäh, kodih tulduu pidi joga hengele piäh panna maidopadaine, ku Syndy da Vierissänakka ei leikattas piädy. Sille, ken maltoi vastata kaikkih kyzymyksih da eli putilleh kaiken vuvven, toiči, ylen-ylen harvah Vierissänakka lykkäi lykynaivaimet. Ku lienne sinule tuli moine oza, sit kogo vuvven roih hyvä elaigu. Mit ennevahnallizis tavois da perindölöis pättäs nygözeh elaigah. Midä nevvozit ruadua synnynaigua da vieristänkeskel? – Tiettäväine, nygöi jo niken ei usko Syndyh da Vierissänakkah. Ga voibi luadie omale ičele pruazniekku, voibi pastua kyrziä libo val’l’oidu. Syvvä da duumaija, ku voibi Syndyygi goštittua. Voibi kävvä smuutannu da veseldiä omua iččie. Voibi kaččuo siädy. Sanottih, ku kaksitostu päiviä Rastavas Vieristässäh joga päivy merkiččöy, mittuine siä rodieu joga kuul. Sidä voibi kaččuo.