ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к просмотру | Вернуться к списку

Mittuine kazvanud on vil’l’o

История изменений

31 октября 2022 в 12:06 Нина Шибанова

  • изменил(а) текст
    Sinä oled, kačo külvän da kai, oled naverno leikkaamah käünnüh? Olen.^ Olen. Sit ku vil’l’ad leikatah, kui se urožai kerätäh? Ga villia ol’eimo l’eikkiamah, kembo l’eikkia kümmene kühl’ästo, kembo l’eikkiau kaheksa, kemgo seiččie, raviembažed ga kümmenin, da erähäd kai kaksintošto kühl’ähin. L’eikkiamo, seižotammo kümmene sniappuw. Sniapudhäi t’eil’ paistah, vai kui? Snuaput panemmo sit kümmene neččih ühteh. Sid mošto kümmene tädä l’eikaksendelin minä, da toičči üheksä pahembažis rugehiš. A erähäd se i seičče, ku on notkiembaine ga, konzu mittuine tämä se kazvanud on vil’l’o ga. A tada kagrie l’eikkaimo kuuzinkümmenin buapkuon. T’iezidhäi, bapkat s’eižotettih. Sid brigadiero tuli, priimii, lugi, kel’ om mi bapkia l’eikattu. Sid äski žen kai meil’e riäd’üžih pandu. Pandih bapkoih. Da. Kaikkii ei kerras puidu? Ei. Kunnebo uberittih? Uberittih kegoluoh, skirduoh paneltih, skirduuh. Millegi puuttui lad’d’ata skirdia. Ongo midä viizahuttu skirram pannes, vai eule, kagroin? Pannah ezmäi n’el’l’äh riäduh žirdit alahakse, t’elat. Siitem pannah čurah toožeh nenne kanget pištetäh pitkät. Siid pannah nenne, štob ei škirdo l’äht’iš, l’evieš nikunne. Sit tädä vai riädüü müötö vai lad’diat čurah toožeh. Nenga, tänne sniapun, tänne. Sid keskel’e panet riädün, štob euliš keskeh havvalleh, oliš keski ül’embä. Pidäü hüvin lad’d’ata, eiga siiten čakatah. Sinne ku vezi menöü, sid d’üväd hapatah. A ku paned nenga ga, siid ei hapata, siid roih jo ül’en hüvät aviadhäi ga. Sid lad’diamo, lad’diamo, siiten jo d’äl’gimäžen lad’diamo ga d’uuri keskie müötö. Keskie müötö nenga, kačo, ezmäi oli nenga pandu, meil’ täh sniappo, täz keskie müötö vie ližäil’em. A siiten d’o r’ubiemmo nenga vai ühteh kai riädüh lad’diemo. A siiten annetah puiduu ruiš. Tädä olgie ezmäi paned riädün hüväžešt’e, štobi čurah toožeh tämä vezi valuš.^ A siiten müöž vie piäl’pää panet. I siid müöz nenga panet, štobi vezi valuš. Kačo, kačo kui pidi riadia. A siid vie paned nenne žirdit agd’uole, štob ei tuulel ottaš, da keskel’e žirdim panet. Sillos ved oldih kubot. Kubon ku otathai, sit kubospäi otat üskäl’l’eh, da siid nenga hüväžesti lad’diat, štob oliš tämä goralleh, keske goralleh. Sid čuran tuužeštah žirdim panet, i keskel’e žirdin sen. Tämä žirdi jo ei langie sinne, ei alahpäi heittäi. Siit ei tuulel ottaš, eiga muga tuuli koppia. Kačo kui pidi riadia, pidi riadia hüvin.

31 октября 2022 в 10:52 Нина Шибанова

  • создал(а) текст
  • создал(а) перевод текста
  • создал(а) текст: Sinä oled, kačo külvän da kai, oled naverno leikkaamah käünnüh? Olen. Olen. Sit ku vil’l’ad leikatah, kui se urožai kerätäh? Ga villia ol’eimo l’eikkiamah, kembo l’eikkia kümmene kühl’ästo, kembo l’eikkiau kaheksa, kemgo seiččie, raviembažed ga kümmenin, da erähäd kai kaksintošto kühl’ähin. L’eikkiamo, seižotammo kümmene sniappuw. Sniapudhäi t’eil’ paistah, vai kui? Snuaput panemmo sit kümmene neččih ühteh. Sid mošto kümmene tädä l’eikaksendelin minä, da toičči üheksä pahembažis rugehiš. A erähäd se i seičče, ku on notkiembaine ga, konzu mittuine tämä se kazvanud on vil’l’o ga. A tada kagrie l’eikkaimo kuuzinkümmenin buapkuon. T’iezidhäi, bapkat s’eižotettih. Sid brigadiero tuli, priimii, lugi, kel’ om mi bapkia l’eikattu. Sid äski žen kai meil’e riäd’üžih pandu. Pandih bapkoih. Da. Kaikkii ei kerras puidu? Ei. Kunnebo uberittih? Uberittih kegoluoh, skirduoh paneltih, skirduuh. Millegi puuttui lad’d’ata skirdia. Ongo midä viizahuttu skirram pannes, vai eule, kagroin? Pannah ezmäi n’el’l’äh riäduh žirdit alahakse, t’elat. Siitem pannah čurah toožeh nenne kanget pištetäh pitkät. Siid pannah nenne, štob ei škirdo l’äht’iš, l’evieš nikunne. Sit tädä vai riädüü müötö vai lad’diat čurah toožeh. Nenga, tänne sniapun, tänne. Sid keskel’e panet riädün, štob euliš keskeh havvalleh, oliš keski ül’embä. Pidäü hüvin lad’d’ata, eiga siiten čakatah. Sinne ku vezi menöü, sid d’üväd hapatah. A ku paned nenga ga, siid ei hapata, siid roih jo ül’en hüvät aviadhäi ga. Sid lad’diamo, lad’diamo, siiten jo d’äl’gimäžen lad’diamo ga d’uuri keskie müötö. Keskie müötö nenga, kačo, ezmäi oli nenga pandu, meil’ täh sniappo, täz keskie müötö vie ližäil’em. A siiten d’o r’ubiemmo nenga vai ühteh kai riädüh lad’diemo. A siiten annetah puiduu ruiš. Tädä olgie ezmäi paned riädün hüväžešt’e, štobi čurah toožeh tämä vezi valuš.^ A siiten müöž vie piäl’pää panet. I siid müöz nenga panet, štobi vezi valuš. Kačo, kačo kui pidi riadia. A siid vie paned nenne žirdit agd’uole, štob ei tuulel ottaš, da keskel’e žirdim panet. Sillos ved oldih kubot. Kubon ku otathai, sit kubospäi otat üskäl’l’eh, da siid nenga hüväžesti lad’diat, štob oliš tämä goralleh, keske goralleh. Sid čuran tuužeštah žirdim panet, i keskel’e žirdin sen. Tämä žirdi jo ei langie sinne, ei alahpäi heittäi. Siit ei tuulel ottaš, eiga muga tuuli koppia. Kačo kui pidi riadia, pidi riadia hüvin.