ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к просмотру | Вернуться к списку

Te, tozi i elo

История изменений

21 марта 2022 в 19:10 Nataly Krizhanovsky

  • изменил(а) заголовок перевода
    с Te, tozi i elo
    на Иоанн 14:1-14

18 сентября 2020 в 12:35 Валентина Старкова

  • изменил(а) текст перевода
    1 Да не смущается сердце ваше;| веруйте в Бога, и в Меня веруйте. 2 В доме Отца Моего обителей много. А если бы не так, Я сказал бы вам: Я иду приготовить место вам. 3 И когда пойду и приготовлю вам место, приду опять и возьму вас к Себе, чтобы и вы были, где Я. 4 А куда Я иду, вы знаете, и путь знаете. 5 Фома сказал Ему: Господи! не знаем, куда идешь;| и как можем знать путь? 6 Иисус сказал ему: Я есмь путь и истина и жизнь;| никто не приходит к Отцу, как только через Меня. 7 Если бы вы знали Меня, то знали бы и Отца Моего. И отныне знаете Его и видели Его. 8 Филипп сказал Ему: Господи! покажи нам Отца, и довольно для нас. 9 Иисус сказал ему: столько времени Я с вами, и ты не знаешь Меня, Филипп? Видевший Меня видел Отца;| как же ты говоришь, покажи нам Отца? 10 Разве ты не веришь, что Я в Отце и Отец во Мне? Слова, которые говорю Я вам, говорю не от Себя; Отец, пребывающий во Мне, Он творит дела. 11 Верьте Мне, что Я в Отце и Отец во Мне;| а если не так, то верьте Мне по самым делам. 12 Истинно, истинно говорю вам: верующий в Меня, дела, которые творю Я, и он сотворит, и больше сих сотворит, потому что Я к Отцу Моему иду. 13 И если чего попросите у Отца во имя Мое, то сделаю, да прославится Отец в Сыне. 14 Если чего попросите во имя Мое, Я то сделаю.

18 сентября 2020 в 12:34 Валентина Старкова

  • изменил(а) текст
    1«Algha teiden südäimed holestugoi. Uskkat Jumalaha i uskkat minuhu. 2Minun Tatan pertiš om äi honusid| – muite minä en sanuiži, miše mänen vaumištamha teile elosijan. 3Minä mänen vaumištamha teile elosijan, no tulen jäl’ges tagaze i otan teid ičeinnoks, miše voižit olda sigä, kus minä olen. 4Tö tedat, kuna minä mänen, i ten-ki tedat.» 5Foma sanui: «Ižand,| mö em tekoi, kuna sinä lähted. Kutak ted voim teta?» 6Iisus sanui hänele: «Minä olen te, tozi i elo. Niken ei putu Tatannoks muite kut vaiše minun kal’t. 7Ku tö tundižit mindai, ka tundižit minun Tatad-ki. Nügüd’ tö jo tundet i olet nähnuded händast.» 8Filip sanui hänele: «Ižand,| ozuta meile Tat, tošt em pakikoi.» 9Iisus sanui: «Ed-ik sinä, Filip, teda mindai, ved’ minä olen jo hätken olnu teidenke? Kaikutte, ken om nähnu mindai, om nähnu Tatan. Kut void sanuda: „Ozuta meile Tat?“| 10Ed-ik usko, miše minä olen Tatas i Tat om minus? Ku pagižen teile, en pagiže ičein nimes, a Tat, kudamb om minus, tegeb ičeze tegod. 11Uskkat minei, ku sanun, miše minä olen Tatas, i Tat om minus. Ku muite et uskkoi, ka uskkat minei iče tegoiden tagut. 12Todest tozi sanun teile: ken uskob minuhu, hän tegeb mugomid tegoid, kut minä tegen, i völ surembid-ki, sikš ku minä mänen Tatannoks,| 13i midä tö pakičeškandet minun nimes, sidä minä tegen, miše Tat oliži korgenzoittud arvos Poigan kal’t. 14Midä tö minun nimes pakičeškandet, sidä minä tegen.»

18 сентября 2020 в 12:33 Валентина Старкова

  • изменил(а) текст
    1«Algha teiden südäimed holestugoi. Uskkat Jumalaha i uskkat minuhu. 2Minun Tatan pertiš om äi honusid| – muite minä en sanuiži, miše mänen vaumištamha teile elosijan. 3Minä mänen vaumištamha teile elosijan, no tulen jäl’ges tagaze i otan teid ičeinnoks, miše voižit olda sigä, kus minä olen. 4Tö tedat, kuna minä mänen, i ten-ki tedat.» 5Foma sanui: «Ižand,| mö em tekoi, kuna sinä lähted. Kutak ted voim teta?» 6Iisus sanui hänele: «Minä olen te, tozi i elo. Niken ei putu Tatannoks muite kut vaiše minun kal’t. 7Ku tö tundižit mindai, ka tundižit minun Tatad-ki. Nügüd’ tö jo tundet i olet nähnuded händast.» 8Filip sanui hänele: «Ižand,| ozuta meile Tat, tošt em pakikoi.» 9Iisus sanui: «Ed-ik sinä, Filip, teda mindai, ved’ minä olen jo hätken olnu teidenke? Kaikutte, ken om nähnu mindai, om nähnu Tatan. Kut void sanuda: „Ozuta meile Tat?“| 10Ed-ik usko, miše minä olen Tatas i Tat om minus? Ku pagižen teile, en pagiže ičein nimes, a Tat, kudamb om minus, tegeb ičeze tegod. 11Uskkat minei, ku sanun, miše minä olen Tatas, i Tat om minus. Ku muite et uskkoi, ka uskkat minei iče tegoiden tagut. 12Todest tozi sanun teile: ken uskob minuhu, hän tegeb mugomid tegoid, kut minä tegen, i völ surembid-ki, sikš ku minä mänen Tatannoks, 13i midä tö pakičeškandet minun nimes, sidä minä tegen, miše Tat oliži korgenzoittud arvos Poigan kal’t. 14Midä tö minun nimes pakičeškandet, sidä minä tegen.»

18 сентября 2020 в 12:26 Валентина Старкова

  • изменил(а) текст
    1«Algha teiden südäimed holestugoi. Uskkat Jumalaha i uskkat minuhu. 2Minun Tatan pertiš om äi honusid| – muite minä en sanuiži, miše mänen vaumištamha teile elosijan. 3Minä mänen vaumištamha teile elosijan, no tulen jäl’ges tagaze i otan teid ičeinnoks, miše voižit olda sigä, kus minä olen. 4Tö tedat, kuna minä mänen, i ten-ki tedat.» 5Foma sanui: «Ižand,| mö em tekoi, kuna sinä lähted. Kutak ted voim teta?» 6Iisus sanui hänele: «Minä olen te, tozi i elo. Niken ei putu Tatannoks muite kut vaiše minun kal’t. 7Ku tö tundižit mindai, ka tundižit minun Tatad-ki. Nügüd’ tö jo tundet i olet nähnuded händast.» 8Filip sanui hänele: «Ižand,| ozuta meile Tat, tošt em pakikoi.» 9Iisus sanui: «Ed-ik sinä, Filip, teda mindai, ved’ minä olen jo hätken olnu teidenke? Kaikutte, ken om nähnu mindai, om nähnu Tatan. Kut void sanuda: „Ozuta meile Tat?“ 10Ed-ik usko, miše minä olen Tatas i Tat om minus? Ku pagižen teile, en pagiže ičein nimes, a Tat, kudamb om minus, tegeb ičeze tegod. 11Uskkat minei, ku sanun, miše minä olen Tatas, i Tat om minus. Ku muite et uskkoi, ka uskkat minei iče tegoiden tagut. 12Todest tozi sanun teile: ken uskob minuhu, hän tegeb mugomid tegoid, kut minä tegen, i völ surembid-ki, sikš ku minä mänen Tatannoks, 13i midä tö pakičeškandet minun nimes, sidä minä tegen, miše Tat oliži korgenzoittud arvos Poigan kal’t. 14Midä tö minun nimes pakičeškandet, sidä minä tegen.»
  • создал(а) перевод текста

27 июня 2020 в 17:05 Andrew Krizhanovsky

  • изменил(а) текст
    1«Algha teiden südäimed holestugoi. Uskkat Jumalaha i uskkat minuhu. 2Minun Tatan pertiš om äi honusid – muite minä en sanuiži, miše mänen vaumištamha teile elosijan. 3Minä mänen vaumištamha teile elosijan, no tulen jäl’ges tagaze i otan teid ičeinnoks, miše voižit olda sigä, kus minä olen. 4Tö tedat, kuna minä mänen, i ten-ki tedat.» 5Foma sanui: «Ižand, mö em tekoi, kuna sinä lähted. Kutak ted voim teta?» 6Iisus sanui hänele: «Minä olen te, tozi i elo. Niken ei putu Tatannoks muite kut vaiše minun kal’t. 7Ku tö tundižit mindai, ka tundižit minun Tatad-ki. Nügüd’ tö jo tundet i olet nähnuded händast.» 8Filip sanui hänele: «Ižand, ozuta meile Tat, tošt em pakikoi.» 9Iisus sanui: «Ed-ik sinä, Filip, teda mindai, ved’ minä olen jo hätken olnu teidenke? Kaikutte, ken om nähnu mindai, om nähnu Tatan. Kut void sanuda: „Ozuta meile Tat? 10Ed-ik usko, miše minä olen Tatas i Tat om minus? Ku pagižen teile, en pagiže ičein nimes, a Tat, kudamb om minus, tegeb ičeze tegod. 11Uskkat minei, ku sanun, miše minä olen Tatas, i Tat om minus. Ku muite et uskkoi, ka uskkat minei iče tegoiden tagut. 12Todest tozi sanun teile: ken uskob minuhu, hän tegeb mugomid tegoid, kut minä tegen, i völ surembid-ki, sikš ku minä mänen Tatannoks, 13i midä tö pakičeškandet minun nimes, sidä minä tegen, miše Tat oliži korgenzoittud arvos Poigan kal’t. 14Midä tö minun nimes pakičeškandet, sidä minä tegen.»

27 июня 2020 в 16:55 Andrew Krizhanovsky

  • изменил(а) текст
    141«Algha teiden südäimed holestugoi. Uskkat Jumalaha i uskkat minuhu. 2Minun Tatan pertiš om äi honusid – muite minä en sanuiži, miše mänen vaumištamha teile elosijan. 3Minä mänen vaumištamha teile elosijan, no tulen jäl’ges tagaze i otan teid ičeinnoks, miše voižit olda sigä, kus minä olen. 4Tö tedat, kuna minä mänen, i ten-ki tedat.» 5Foma sanui: «Ižand, mö em tekoi, kuna sinä lähted. Kutak ted voim teta?» 6Iisus sanui hänele: «Minä olen te, tozi i elo. Niken ei putu Tatannoks muite kut vaiše minun kal’t. 7Ku tö tundižit mindai, ka tundižit minun Tatad-ki. Nügüd’ tö jo tundet i olet nähnuded händast.» 8Filip sanui hänele: «Ižand, ozuta meile Tat, tošt em pakikoi.» 9Iisus sanui: «Ed-ik sinä, Filip, teda mindai, ved’ minä olen jo hätken olnu teidenke? Kaikutte, ken om nähnu mindai, om nähnu Tatan. Kut void sanuda: „Ozuta meile Tat? 10Ed-ik usko, miše minä olen Tatas i Tat om minus? Ku pagižen teile, en pagiže ičein nimes, a Tat, kudamb om minus, tegeb ičeze tegod. 11Uskkat minei, ku sanun, miše minä olen Tatas, i Tat om minus. Ku muite et uskkoi, ka uskkat minei iče tegoiden tagut. 12Todest tozi sanun teile: ken uskob minuhu, hän tegeb mugomid tegoid, kut minä tegen, i völ surembid-ki, sikš ku minä mänen Tatannoks, 13i midä tö pakičeškandet minun nimes, sidä minä tegen, miše Tat oliži korgenzoittud arvos Poigan kal’t. 14Midä tö minun nimes pakičeškandet, sidä minä tegen.»
  • изменил(а) комментарий источника
    с Evangelii Joannan mödhe. 14.
    на Evangelii Joannan mödhe. 14. От Иоанна святое благовествование, Глава 14. Библия (Синодальный перевод). en=John|14