VepKar :: Texts

Texts

Return to review | Return to list

ELDIA – oppindprojektan tegonsatuz

history

December 23, 2021 in 01:04 Nataly Krizhanovsky

  • changed the comments of the source
    from Ulriikka Puura, Heini Karjalainen, Nina Zaiceva, Riho Grünthal
    to

February 09, 2019 in 16:41 Andrew Krizhanovsky

  • changed the text
    Vozil 2010-2012 radoi mugoine projekt, miččen nimi anglian kelel oli ELDIA vai vepsäks ”Äikeližuz’ kaikiden täht”. Vähähluguižiden rahvahiden kelenmaht kadob, kanzoiš ei sirtkoi kelenmahtod norembile kanznikoile-perehnikoile. Kel’ sambub, sen ühtes sambub rahvaz-ki. Linneb-ik, eläškandeb-ik edeline mir ilma vepsän keleta, se rippub jogahižes vepsläižespäi, hänen melespäi, hänen kacundaspäi tulijaha aigaha. Projektan materialan keradandaha ühtniba äjad vepsläižed: Natalja Anhimova, Ol’ga Mironova, Ol’ga Žukova, Svetlana Pas’ukova, Svetlana Pl’uhina, L’udmila Aleksejevna, Nina Zaiceva, äjad ristitud külišpäi avaižiba ičeze südäimed küzujiden täht vilul 2011. voden tal’vel i heiden vastusišpäi nägui, miše heile ei ole üks’kaik se, mitte linneb vepsän kel’ tulijas aigas i eläškandeb-ik se toižiden keliden rindal. Kulugendlehtez ičeze nomeras painab nügüd’ tedoid, miččid sadihe ELDIA-prijektan abul, i nene tedod om oigetud vepsän kelen elon eläbzumižehe i pidendaha. Mi om ELDIA? ELDIA (Evropan keliden äjüz’ kaikile) om oppindprojekt, miččes erazvuiččiden tedo-oblastiden – kel’oppindan, zakonan i lugutedoiden – tedomehed erasiš maišpäi radaba ühtes. Pätegendan om löuta uzid laduid el’geta äikeližut vai sidä, kut mehed da mez’kundad eläba i radaba äjil erazvuiččil kelil. ELDIA oppib ühtes polespäi ühten kelen pagižijad, toižes polespäi tahtoib sada satusid, kudambid voib rindatada niiden keskes i otta radho toižiden äikeližiden gruppiden da kel’vähištoiden oppindaha Evropas da toižiš tahoiš. Mugažo ELDIA:n täht keled om valitud sikš, miše nedezitaižiba erilaižid äikeližid ühthižkundoid erazvuiččiš politižiš, istorižiš, ekonomižiš i kul’turižiš ümbrištoiš. Om ottud oppindaks kut tahon ”igähižid” tetabid rahvahid, mugoižid kut saamalaižed, karjalaižed, vepsläižed i setu-rahvaz. Oppindtegendas kactihe mugažo sirdändgruppid, mugomid kut estilaižed Suomes i Germanias i kut Avstrian vengrilaižed. Erasil kadondvarus olijoil kelil om nor’ kirjkel’ kut meänkelel, karjalan da vepsän kelil. Erasil kelil jo hätken oli literature da kelen školopenduz – nece vengrian da estin keled. Kaik ELDIA:n täht valitud keled oma suomalaiž-ugrilaižed keled. Nece vepsän kelen raport om üks’ ELDIA:n tegendopindoišpäi, miččišpäi tehtihe rindatuzraport, kudamb paindihe anglian kelel vodel 2013. Satusiden pohjal tehtihe evropalaižen keliden elonvägibarometr (EuLaViBar), mittušt kel’politikan pätandtegijad voiba kävutada kut keratud tedod. Voden 2010 rahvahan lugetišen mödhe Venämas oli 160–170 erazvuittušt rahvast (Perepis’ 2010). Vepsläižed om üks’ Venäman vähäluguižiš rahvahišpäi. Hö oma tetab istorijas pen’ rahvaz. Vepsläižiden kaks’keližudehe, assimil’acijaha i kelenvajehtusehe om kingitadud homaičuz muga hätken, kut tedomehed oma oppinuded vepsläižid, 1800-voz’sadan zavottes. Kaik-se 2000-voz’sadan augotišes vepsläižed saiba oficialižen vähäluguižen rahvahan statusan Venämas. Edemba ELDIA-raportas om sanutud, miččid satusid om sadud vepsän kelen oloiš, pagižijoiden mel’pidoiš da tedoiš. Raport om lühetud angliankeližes raportaspäi läz kümnehe kerdaha: kelle lugijoišpäi om melentartušt, voiba sada enamban tedoid angliankeližes raportaspäi. Raport pandihe 2013 vodel internetha, adres: www.eldia-project.org. Tedokeradandradon principad, anketküzünd i pagištoitand Tedokeradandrad vepsläižiden eländtahoiš zavottihe 2011. Pagištoitandan täht valitihe mehid, kudambad lugiba ičtaze vepsläižikš i teziba vepsän kel’t. Küzundoppind tehtihe muga, miše vastusid andajad täutiba vepsänkeližid anketoid tedokeradandtegijoiden abul. Venänkeližen gruppan pagištoitihe, a vastusid anketaha kirjuti küzui mez’. Tedokeradandradon koordinirui tedodoktor Nina Zaiceva. Anketpagištoitandad küliš tegiba: Ol’ga Žukova, Nina Zaiceva, Natalja Anhimova, Ol’ga Mironova i Svetlana Pas’ukova. Personaližed pagištoitandad i gruppiden pagištoitandad tehtihe Petroskoiš keväz’kus v. 2011, necen radon ohjandajin oliba tedodoktor Nina Zaiceva i professor Riho Grünthal Suomespäi. Pagištoitandaha ühtni mugažo Heini Karjalainen Suomespäi. Hän kirjuti möhemba paginad sanoil, rasšifrui. Necenžo radon tegi Ol’ga Zaiceva. Anketad täuttihe Podporožjen rajonan Vidlan küläs da lähembaižiš küliš, Karjalan valdkundas Šoutjärves i Kalages, mugažo Petroskoi-lidnas. Anketan küzundoihe andoi vastusid 301 vepsläšt i 304 venäkelel pagižijad mest. Oppindtegos kävutihe kaks’ erilašt küzundanketad: toine vepsläižeiden täht, toine venäkeližeden täht, mitte oli kuti rindatuzgrupp. Anketas vepsläižiden täht oli 63 küzundad, rindatuzgruppan anketoiš 47 küzundad. Äjiden tehnižiden i toižiden problemoiden tagut anket oli vaumitud lujas möhä, sidä ei sand testiruida, i se tegihe vastusiden andajile äjäl pit’k. No kaiken-se tedoid om sadud. Anketas vepsläižiden täht oli küzundoid mugomiš azjoiš: - persontedoid (igä, sündundtaho, openduz, professii); - kut i kus vepsän kel’ om opetud vepsän venän keled, miččel kelel vastusid andai pagižeb kanzas i heimolaižidenke; - kelenmaht (kut vepsän, venän, anglian i toižid kelid kävutab vastusid andai ristit ičeze elos, oz. kodiš, radol, irdal, laukas; - mittušt mel’t om vastusid andai vepsän i venän kelel pagižendas erasiden mehidenke i neniden keliden segoitamižes, mittušt mel’t om toižiš keliš; - midä vastusid andai meletab vepsän kelen kävutandas ühthižkundan elos; - kut vastusid andai kävutab lehtesid, radiod, TV, internetad, kirjoid, fil’moid i m.e., kirjutab-ik hän tekstoid (kirjeižid, päivkirjoid, SMS-vestid i m.e. erzvuiččil kelil. Anketan ližaks oppindan täht pagištoittihe enamb koumedkümned vepsläšt. Keda-se pagištoittihe üksin, no enamban keratud üks’igähižiš gruppiš. Ližaks pagistoittihe kaks’ venäkelišt gruppad, politižid zakontegijoid i median ezitajid. Pagištoitandan abul tahtoitihe sada süvembid tedoid anketan küzundoiden temoiš. Tedo i vastusid andajad Kaikid suremb grupp (72,2%) vepsläižiš vastusid andajišpäi oliba naižed. Norembas igägruppas (18–29) vastusid andajid oli vähemb kaikid, 40 mest (13,4%). Toižiš igägruppiš vastusid andajid oli ühteiččikš: igägruppas 30–49 oli 85 mest (28,4%) i 50–64-voččes gruppas 89 mest (29,8%). Vanhembas, enamb 65-voččes gruppas, oli 85 vastusid andajad (28,4%). Vastusid andajiden jagamine, konz kactihe, oli-ik mužik vai ak, ozuti ani hüvin ühthižen kuvan vepsläižiš. Küzutud vepsläižiden keskes 58,8% oli keskopenduz, a 27,2% oli korgedopenduz. Suremb grupp vastusiden andajišpäi (211) eläb Karjalan valdkundas, lopud Piterin agjas. Enamb vastusiden andajid Karjalas oli Kalagespäi, Šoutjärvespäi, Petroskoišpäi; Piterin agjas enamb anketoid täuttihe Vidlas i Kurbal. ELDIA-oppindan principad ELDIA-projektas keratud tedod analiziruitihe planan mödhe, mitte oli tehtud professoran Anneli Sarhimaan (Mainz, Germania) ohjandamižes. Om tärged tedištada vähembišton i enambišton keliden keskeižiden kosketusid, kacta i sel’genzoitta äikeližuden kävutandad i sidä, omaik vähembištkeled kadondvarus. ELDIA:n pätegend om tehta Evropalaine keliden elonvägibarometr (EuLaViBar). Barometr om kuti lad kebnas arvostada vähemištkelen elonväged vai toižiden keliden oloid. EuLaViBar tehtas kahtel etapal. Ezmäks om lugetud vähemištkelid koskijad barometrad (kc. lugu 5 neciš raportas). Toižel etapal tehtas üleižen barometran üksjaižiden analizoiden pohjal. ELDIA:n oppindsatused Tehtud ühtes ELDIA-oppindanke zakonoiden i median analizan satusid voib kacta venä- vai angliankeližes raportas adresadme eldia.org. Neciš raportas lühüdašti kacum vepsläižilpäi keratud oppindsatusid. Vepsän kelen kävutand Mamankel’ ELDIA-anketan täht vastusid andajad valitihe muga, miše läz kaik (95%) el’gendanuižiba vepsän kel’t. No heiden mamankeles ei olend aigemba tedoid. 298 vastusid andajišpäi, 60% sanui vepsän kelen mamankeleks. 56% vastusid andajišpäi sanui venäkeles kut mamankeles. Vaiše ühten vepsän kelen lugeba mamankeleks 44 % i vaiše ühten venäkelen 39,6% vastusid andajišpäi. 16,4% küzutud ristituišpäi sanui, miše heil om kaks’ mamankel’t, vepsän i venän. Kut aigembaižiš oppindoiš i äjiden vepsläižiden tedoišpäi om tetab, mi vanhemb vepsläine om, se paremb hän tedab vepsän kel’t i lugeb sidä mamankeleks. ELDIA-materialoiš vepsän kel’t tedajad mugažo paksumba nimitaba vepsän kel’t mamankeleks. Niišpäi, ken nimiti vaiše vepsän mamankeleks, läz kaik (95,3%) sanuiba, miše tedaba vepsän kel’t lujas hüvin vai hüvin. Ned, ken vaiše venäkel’t znamoičiba mamankeleks (49,1%) sanuiba, miše el’gendaba vepsän kel’t hüvin vai lujas hüvin. Enamb 90% gruppas enamb 65 vot lugeba vaiše vepsän kelen mamankeleks. Kaikid norembas igägruppas vaiše 5,4% lugeb vepsän kel’t üks’jaižeks mamankeleks, a enamb 70% znamoiči venäkel’t üks’jaižeks mamankeleks. Kelen sirdänd toižele sugupol’vele Kelen sirdänd kanzas sugupol’vespäi toižehe om kaikid tärktemb tegend vähemištkelen kaičendan täht. Ku vähemištkeližiden kanzoiden lapsed ei opekoi kel’t kodiš, ka linneb kelen vajehtuz kanzas enambišton kel’he. ELDIA-küzundamižehe ühtnijoiden 300 vepsläižen vastused ozutaba, miše vepsän kel’t opetas kodiš jo harvoin. Vepsän kelen kävutand väheneb kanzas teravas. Vajehtuz nägub hüvin kahten vanhemban igägruppan keskes, kut vepsän kelel pagištihe lapsidenke. Enamb 65-voččes gruppas läz pol’t pagižeba vepsäks ičeze lapsidenke, no 50–65-voččišpäi vaiše läz kaikutte kümnenz’ mez’ pagiži vepsän kelel lapsidenke. Gruppas 30–49 vot vähäižen suremb grupp pagiži ičeze lapsidenke vepsäks. Kaikid norembas gruppas vaiše harvinaižel oli laps’, sikš ei voi sanuda oikti, ken norišpäi pagižeb i pagižeb-ik vepsäks lapsenke. Ičearvostadud kelen maht Voden 2010 üleižen Venäman rahvahan lugetišen mödhe läz 60% 5936:späi, ken sanui ičtaze vepsläižeks, todišti, miše pagižeb vepsän kelel. ELDIA-projektan anketale vastusid andajišpäi läz kaik kut-se da tedaba vepsän kel’t. Heišpäi enamb 60% znamoiči, miše pagižeb vepsäks hüvin vai lujas hüvin, heredas. Kirjkel’t tedab ei muga äi, läz pol’t vastusid andajišpäi nikut ei mahtkoi kirjutada vepsäks, a nelländez pala nikut ei voi lugeda vepsäks. Enamb 65-voččes gruppas enamb 80 % sanui, miše el’gendab i pagižeb vepsäks kebnas. Ero 50–64-voččiden gruppiš nägub ani hüvin. Necen igägruppan südäimes kelenmaht jagase, ozutesikš, pagižendmahton polespäi vähemb koumandest sanui, miše pagižeb vepsäks kebnas, hotkas, toine koumandez hüvin, jäl’gmäine koumandez sanui, miše vähäižel pagižeb, i läz 10% pagižeba ani hondoin vai nikut ei pagiškoi. Hüvin nägui, miše kaikid noremb igägrupp (18–25-voččed) erašti pagiži vepsän kelel tedon paremba, mi vanhembad, 30-49vozne grupp, no muga om tehnus sikš, miše kaikid norembaha gruppaha oli valitud mehed, ked openziba kel’t universitetas, školas, vai oliba studentad i toižed specialistad. Raportan mödhe venäkel’ om vepsläižile kaikid vahvemb kel’. Ühesa kümnespäi vastusid andajišpäi sanui, miše tedab venäkel’t lujas hüvin, kut pagištes, muga i kirjutades. Ližaks küzutihe toižiden keliden tedos (anglian, germanian, suomen, francian keled). Tedištihe, miše 70% tedab kut-se anglian kel’t, paksumba vähäižel vai hondoin. Kaikutte videnz’ mahtab pagišta suomen kelel. Toižid kelid vastusid andajad ei tekoi. Kelen kävutand erasiš elon oblastiš Vepsän kel’t kävutadas paksumba ei-oficialižiš kosketusiš. Paksumba kaiked vepsäks pagištas ičhižidenke (40,9% pagižeba kaiken aigan vai paksus), kodiš (38,4% - kaiken aigan vai paksus), sebranikoidenke (30,3% - kaiken aigan vai paksus) i susedoidenke (30,2% - kaiken aigan vai paksus). Oficiališesti (pühäkodi, kirjišt i valdmehišt) 90% vastusid andajišpäi nikonz ei pagiže vepsäks. Vastusid andajil mugažo küzutihe, kus pidaiži kävutada vepsän kel’t kundaližes elos. Kaikid suremb grupp vastusid andajišpäi oli mel’pido, miše vepsän kel’t pidaiži kävutada openduses (90,1%) i televidenjas (TV:s) (88,9%). Mugažo elon oblastid, kus vepsän kel’t pidaiži kävutada, oma: internet (52,2%) i bol’nicad (45,1%). Sur’ grupp vepsläižišpai (62,3%) ei voind sanuda, tarbiž-ik vepsän kel’t kävutada parlamentas. Ližaks 42,1% andoi vastusen, miše heiden melen mödhe vepsän kel’t ei tariž kävutada sudas i 40,3% meleti, miše sidä ei tariž kävutada policijan azjoiš. Enamb pol’t vastusid andajišpäi om sidä mel’t, miše ei tariž kävutada vepsän kel’t oficialižiš oblastiš vai azjoiš, sikš ku sigä niken ei teda vepsän kel’t. Vastusišpäi nägub, miše vepsän kelen kävutandad lugeba tärktan niiš elon poliš, miččiš sidä jo kävutadas. Vastusid voib el’geta mugažo ninga, miše kelen kävutand officialižiš sijoiš, azjoiš om ani veraz, tundmatoi meletuz vepsläižile... Sur’ grupp (75,2 %) vepsläižiš vastusid andajišpäi sanui, miše vepsän kelel om jüged pagišta erasiš elon oblastiš. Mugomikš oblastikš nimitadihe politikan, tehnikan, ekonomikan i oficialižid azjoid. Äjad johtutiba, miše vepsän keles ei täudu vaihid neniš oblastiš vai ristitud ei tekoi uzid vaihid. Keled i radelo Venäkelen tedo om ani tärged radbiržal kut vepsläižiden, muga i venälaižiden vastusid andajiden melen mödhe. Venäkelen tedon lugeba kaikid tarktembaks ezmäižen radon löudamižes kut vepsläižed, muga i venäkeližed vastusid andajad... Vepsän kelel ei nähtud surt arvod radbiržal. Enamb pol’t vepsläižiš vastusid andajišpäi oli erazvuittušt mel’t siš, abutab-ik vepsän kel’ paremban paukan sades, radsijan vajehtades, radsijan korktembale pordhale libudes vai ezmäižen radsijan löudamižes. Necen voib el’geta muga, miše äjile vepsläižile om jüged meletada vepsän kelen kävutandas rados, sikš ku enamb koumandest palad vastusid andajišpäi ei andnu nenile küzundoile nimittušt vastust. Toižin meletaba vaiše ned, kenen rad kut-se om sidotud vepsän kel’he: žurnalistad, opendajad, tedomehed, üläopenikad... Anglian kelen tedo om ani tarbhaine radelos, muga sanuiba ned, ked andoiba vastusen küzundaha. Vepsläižišpäi 127 mest ei andand vastest anglian kelen znamoičendas radelos. Lopuišpäi vaiše erasil oli mel’pido, miše anglian kelen tedo om tarbhašt. Venäkeližiš vastusid andajišpäi suremb grupp arvosti anglian kelen znamoičendad kut elos, muga i radbiržal. Hol’pido keles Vepsän keles pidädas hol’t iče vepsläižed, a venäkel’t kaitas i kehitoittas valdkundan korktudel, kus tärktembikš nimitadihe openduzsistem i kogonalaz valdkundan. Suremb grupp vepsläižišpäi tezi, miše om mugoižid mehid vai institutoid, ked pidäba hol’t vepsän keles. Paksumba vastusid andajad johtutiba Nina Zaicevad i Zinaida Strogal’ščikovad. Tarktembikš institutoikš nimitadihe paksumba Karjalan tedokeskuz i Petroskoin universitet. Ližaks pidetihe tarbhaižin media, TV- i radioreportažid; mugažo paksus johtutadihe Kodima-lehtest. Venänkeližiš vastusid andajišpäi 31,5% tezi, miše vepsän keles pidetas hol’t mugažo. Hö nimitiba paksus nenid-žo mehid i institutoid, miččid iče vepsläižed pidäba tärktembin. Enamb pol’t vepsläižiš vastusid andajišpäi (59,8%) meleti, miše hö pagizeba puhthal vepsän kelel. Erased lugiba puhthaks keleks kirjkel’t, no äjad kommentarad sanuiba, miše puhthal vepsän kelel pagižeba vanhad mehed küliš, enamban akad. Voib olda sen täht kaikutte videnz’ (19,1%) meletab, miše ei pida kehitoitta vepsän kel’t muga, miše se kožuiži kaikiden eloazjoiden, oblastiden taht. 38,5% ei voind sanuda, om-ik vepsän kelen kehitoitand tarbhašt. Mi korktemba oli opendanus vastusid andai, se tarbhaižembaks hän pidi vepsän kelen kehitoitandad. Kelen kävutandan tugi i kel’dänd Vepsläižil vastusid andajil küzutihe, oli-ik heiden kazvatajile kel’tud kävutada vepsän kel’t lapsidenke. Vaiše 10% kahten vanhemban igägruppan ezitajad sanuiba, miše muga oli. Kaiken-se om tetab, miše sovetskijan aigan oli muga, konz lapsid kel’tihe enamban školas pagišta vepsäks. Nevond ei pagišta vepsäks paksumba oli sanutud kohtha lapsile, ei kazvatajiden abul. 28,1% vastusid andajišpäi sanui, miše kuli jäl’gmäižel aigal mel’pidoid siš, pidab-ik pagišta lapsidenke vepsäks. Mel’pidod oliba kut pozitivižed, muga negativižed-ki. Vepsläižiden kazvatajišpäi koumanz’ pala (75,3%) tugezi lapsid, abuti lapsile vepsän kelen kävutandas. Mugažo suremb pala 89% oli sanu tuged, abud venäkelel pagižendas. No erased vastusid andajad ičeze lapsile ei abutanugoi vepsän kelen kävutandas: 59,5% sanui, miše hö ei pangoi väged kävutamha i opendamha lapsid pagišta vepsäks. Hö lugeba, miše kelen opendamine i kävutand telustab lapsele hüvin teta venäkel’t, hot’ nügüdläižen oppindtön mödhe nece ei ole muga, ühtel aigal kahten kelen opendamine abutab lapsele kehitoittas. Sida vasthapäi – i nece om tärged – venäkeline rindatuzgrupp sanui pozitivižesti vepsän kelen opendamižes. Konz küzutihe, pidab-ik kaikile lapsile opeta mamankel’t školas, 89,9% sanui ”ka”. Konz küutihe, om-ik vepsän kelen opendamine vepsläižile lapsile tärged, 70% meletiba, miše om. 80% sanui, miše karjalan kelen opendamine mugažo om tärged. Kel’kosketused Vepsläižile vastusid andajile ezitiba erazvuiččid mel’pidoid vepsän keles i sen kävutandas. Äjiden vastusid andajiden melen mödhe vepsäks pagižijad segoitaba vepsän i venäkel’t paginas (”ka” 42,8%, ”ei” 22,4%). Äjad meletaba, miše nece ei ole hüvä. Keliden segoitand ei ozuta hüväd keliden tedod, muga meletab 49%. Äjad sanuiba, miše keliden segoitand ei ole sidotud ristitun opendusehe i igähä. Ani sur’ grupp vastusid andajišpäi (88,7%) oli sidä mel’t, miše vanhad ristitud pagižeba vepsän kelel oikti. Kaikense äjad vastusid andajad tahtoižiba, miše vepsäks pagižižiba kaikigäižed ristitud. Vepsläižed vastusid andajad pozitivišesti kacuba ičeze rahvahaze, konz küzutihe, om-ik kebn tundištadas vepsläiženke, löuta sebranikoid, tehta ühthišt radod, olda ühtes joudajal aigal. Surele gruppale vastusid andajišpäi oli jüged sanuda, om-ik kebn vepsläižele naida vai mända mehele hänen taga. Konz vastusid andajid pakitihe meletada i sanuda vepsän kelen tulijas aigas, äjad kacuiba neche pessimistišesti. 36,9% meletab, miše kümnes vodes päliči vepsän kel’t kävutaškatas vähemba, mi nügüd’. Ližaks äjile oli jüged antta vastusen neche küzundaha. No kaiken-se 15,8% mest sanui, miše vepsän kel’t kävutaškatas tulijas aigas enamban, mi nügüd’. Anglian i venäkelen tulijaha aigaha kactas optimizmanke: 79,3% meletab, miše kümnes vodes päliči venäkel’t kävutaškatas enamban, anglian keles muga meleti 68,1%... Konz pakitihe arvostada vepsän, anglian i venäkel’t erazvuiččil vastparoil (čoma – ruma, nügüd’aigaine – veronmugoine), vepsläižed nimitiba venäkel’t vägevaks i dinamižeks keleks. Vastusid andajad lugeba vepsän kel’t pehmdembaks, akanvägesižembaks i veronmugoižembaks, mi venäkel’t. Mugažo venäkeližid vastusid andajid pakitihe arvostelda keliden eričusid. Äjad znamoičiba venäkeles vaiše pozitivižid eričusid, no vepsläižed arvostiba venäkel’t völ pozitivižemba, mi venälaižed... Zakonoiden tegend ELDIA-küzundoil tahtoitihe sel’genzoitta mugažo, tedaba-ik vepsän kelel pagižijad i venäkeline rindatuzgrupp kelid koskijoid zakonoid i voib-ik kelen kävutandad reguliruida zakonoiden abul. 62% vepsläižišpäi sanui, miše Venäman zakonad kut-se tugedaba vepsän kel’t. Vastusid andajiden kommentarijad ozutiba, miše äjad ei tekoi zakonoid, vaiše meletaba niiden olendas sikš, ku vepsän kelel voib, ozutesikš, pästta lugendlehtesen i kirjoid i sidä voib opeta školas i universitetas. No erased, ked tedaba zakonad, sanuba, miše kävutandas zakonoil ei ole znamoičendad, ned vähä midä tehtas vepsän kelen olon paremboituses. Vaiše procent vastusid andajišpäi voi nimitada nenid zakonoid, mičced tugedaba vepsän kel’t. Ližaks läz 40% ei tetud hüvin, vastustaba-ik Venäman zakonad kelen kävutandad. Venälaižes rindatuzgruppas enamb pol’t ei tedand, tugedab-ik vepsän kel’t hot’ üks’ zakon, i läz pol’ ei voind sanuda, om-ik zakonoid, miččed kel’däba vepsän kelen kävutandad. Läz pol’t kut vepsläižišpäi (49,6%), muga i venälaižišpäi (43,5%) meleti, miše Venäman zakonad tugedaba äjiden keliden kävutandad. Vepsläižiden sur’ pala (55,8%) oli sidä mel’t, miše Venämas ühtejiččikš kactas erazvuiččihe kelihe i niil pagižijoihe. Venälaižišpäi sur’ grupp ei tedand, mittušt vastust antta. Vepsläižiden vastusid andajiden keskes oli ani äi niid, ked meletaba, miše Venämas ei pidägoi erazvuiččid kelid i niil pagižijoid ühtenarvoižikš. Vepsläižišpäi muga meleti 27,6%, venälaižišpäi 17,9%. Vaiše erased vepsläižispäi (2,7%) i venälaižispäi (13,7%) meletiba, miše om zakonoid, kudambad tugedaba erazvuiččiden keliden kävutandad radbiržal. Vepsläižišpäi 40% meleti, miše mugoižid zakonoid ei ole, venälaižišpäi suremb pala ei tedand, kut antta vastust neche küzundaha. Vastusid andajad ei usknugoi, miše kel’zakonad om kätud vepsäks. Vaiše 3,4% meleti, miše kändmižid om. Niid, ked ei tednugoi, mugažo oli äi, 43,2%. Läz pol’t vepsläižišpäi (46,5%) ei tedand oikti, om-ik zakonoid vepsänkeližes školopenduses. No enamb pol’t (56,5%) tezi, miše oma zakonad, miččiden pohjal opetas vepsän kel’t školas openduzpredmetan. Venälaižišpäi vastusid andajišpäi suremb pala (66%) ei tedand, om-ik vepsän kelen opendamišt koskijoid zakonoid. Media Vepsläižed kävutadas tobjimalaz venäkelišt mediad, sikš ku vepsänkeližid taričusid om lujas vähä. Vepsänkeližes mediaspai kävutadas lugendlehtest, TV:d i radiod. Tarktemban median om Kodima-lugendlehtez, kudambad lugeb 61,1% vepsläižišpäi hot’ erašti. 32,9% sanui, miše lugeb lehtest kaikuččen kun. Läz 60% kacub erašti vepsänkeližid TV-peredačoid i läz pol’t kundleb erašti vepsänkeližid radiopaginoid. Vepsänkeližile koncertoile käveli läz 60% vastusid andajišpäi, läz 40% erašti lugi vepsänkeližid kirjoid i kacui fil’moid... Vepsläižil vastusid andajil küzutihe mugažo, miččid tekstoid hö iče kirjutaba i ezitaba vepsäks. Paksumba oli vastuz: erašti pajatan pajoid vepsäks, muga sanui 53,3%. Lugleb än’heze runoid 39,1%. Vaiše 16,4% vepsläižišpäi erašti kirjutab kirjeižid vepsäks. Venäkelel vepsläižed kirjutaba i ezitaba erazvuiččid tekstoid äjal paksumba. Openduz Aigemba 1900-voz’sadal vepsän kel’t opetihe kodiš, oficialižel openduzsistemal ei olend znamoičendad kelen opendamižes. Školan painastuz vepsän kelen kävutandaha oli enamb negativine, kut aigemba oli sanutud. Vepsän kelen opendust ei olend, vaiše 1930-vozil ani lühüdan aigan vepsän kel’ oli školiš, i jäl’ges 1990-vozil sidä udes zavottihe opeta školas. Vepsänkeližiš vastusid andajišpäi 87,5% om opendanu kel’t kodiš. 6% openzi vepsän kel’t školas vai toižes openduzsijas, ei kodiš. Lopud openziba kut kodiš, muga i erazvuiččiš openduzformiš. Norembas igägruppas oli mugažo niid, kel oliba ei süväd, a vaiše pindaližed kelen tedod. Sikš ku kelen opendamine kodiš oli kävutadud lujas harvoin, opendusen rol’ vepsän kelen revitalizacijan, udessündutamižen polespäi om tehnus tärktembaks. Vepsän kelen elonvägibarometr Neciš palas lühüdašti ezitadas barometr, mitte ozutab vepsän kelen olod. Lugijad, kelle om melentartušt, voiba löuta süvembid tedoid angliankeližes raportas. ELDIA tahtoib panda homaičusehe, miše barometr ei ozuta vepsän kelen situacijad. Sen tego om ezitada tundmusid siš, miččin näguihe ELDIA-oppindsatusiš kelenkävutandan, zakontegendan i opendusen azjad... Barometraspäi voib nägištada, miše ELDIA-analizan mödhe vepsän kelen olod kaikiš oppindaha valitud oblastiš oma vähemba kaht. Nece znamoičeb, miše vepsän kelen situacijas kel’vajehtand om jo sirdnus edahaks. Oppindoblastiden keskes om eroid: parembad lugud barometras oma taht’- oblastiš, miččed ozutaba vepsläižiden tahtod kävutada ičeze kel’t, mugažo kacundad i tundmusid necen polhe. Kelen satused’-znam sai vähemb kaikid lugud völ sikš, miše vepsän kel’t ei kävutagoi kut openduzkel’t školas, mugažo ei opekoi toižin, vepsänkelišt mediad om vähän i sidä ei kävutagoi muga äjan. Mugažo ei ole zakonoiden vepsänkeližid kändmusid. Ühthevedo ELDIA-oppindan tärktemban satusen om sadud uded tedod zakonazjoiš, medias i sen kävutandas, mugažo vepsän kelen kävutandas. Oppind vahvištoitab kuvan siš, miše vepsän kel’ enamb ei sirtte kanzas sugupolvespäi toižehe. Situacii om vajehtanus äjal erasiden sugupolviden aigan. Nügüd’ suremb grupp vepsläižiš kazvatajišpäi pagižeb ičeze lapsidenke vaiše venäks. Suremb pala kävutab vaiše venäkel’t mugažo vellidenke, sizaridenke i ičeze akanke vai mužikanke. Vepsän kel’t kaiken-se ani vähän opetas kodin seiniden taga, školas. Suremb pala 87,5% vastusid andajiš oli openu vepsän kel’t vaiše kodiš. Vepsläižed kacuba ičeze kel’he i sel pagižijoihe pozitivišesti, no suremb pala ei usko, miše vepsän kelen olod parembzuba tulijas aigas. Heiden melen mödhe venän i anglian keliden znamoičend kazvab. Venäkel’t lujas arvostadas, enamban radbiržan azjoiden täht. Nevondad Nene nevondad om anttud vepsän kelen oloiden oppindan satusiden pohjal. Nügüd’aigan oloiden analiz i satused, kudambad om sadud ELDIA-projektan tehtes, andaba tedod, midä tarbiž tehta vepsän kelen tugemižes i kaičemižes. Nece oppind, kudambaha ühtni koume sadad vepsläšt, ozuti, miše nügüd’ vepsän kel’t kävutadas vaiše erasiš azjoiš, i kelel pagižijoid tegihe äjal vähemb jäl’gmäižiš voziš. Anttud nevondad ozutaba sidä, midä pidab tehta vepsän kelen pagižendan tugemižes i hargnemižes nügüd’aigaližes elos. Tarbiž otta homaičusehe, miše anttud lugetiž vaiše nevob tegendad i tomotab tugeda vepsän kelen kävutandad pit’käks aigaks, neniden tegoiden rahoituses, dengoiden tugeduses tägä ei linne paginad. No satusiden täht tarbiž kut valdkundaline, muga i personaline dengabu. Vepsän kelen opendamižen tugi 1. Pidab tarkemba kacta vepsän kelen opendusehe penile lapsile. Üks’ päproblemoišpäi vepsän kelel pagižijoil om se, miše lapsed enamba ei opekoiš pagižmaha vepsän kelel kodiš, kanzas. Siš voiba hüvin abutada kel’pezad, ei sured gruppad, kus lapsed i opendajad pagižeba ičeze keskes vepsän kelel. Ližaks voib tehta kursid, miše süveneda kel’he, i kel’lagerid kanzoiden täht. 2. Vepsän kel’t opetas laps’voziš. Sen jäl’ghe tarbiž tehta školopendusen vepsän kelel. Pidab, miše vepsän kel’ oli ei vaiše kut üks’ predmet, no i toižiden predmetoiden openduz oliži vepsän kelel, voib olda ned predmetad, miččiš ei ole muga äi kirjutest. 3. Miše vepsän i karjalan keliden openduz oliži satusekaz, tarbiž tehta Karjalas päivkodiden kaks’ tipad. (a) Kaks’keližed päivkodid, kus rindati kävutadas venän i karjalan keled vai venän i vepsän keled. (b) Karjalaižed vai vepsläižed kel’pezad, kus kaik tegod oližiba karjalan vai vepsän kelel. 4. Vepsän kelen openduz zavodihe Piterin agjan školiš. Äjad vepsläižed lapsed, kudambad opendase Vidlan školas, voižiba rindati opetas vepsän kelel, ku oliži mugoine voimuz. 5. Vepsän kelen openduz laps’aigas mäneškandeb paremba, ku linneb tehtud opendajiden openduz. Sid’ tarbiž kacta tarkemba opendajiden pagižendmahtoho, openduzmetodoihe. Vepsän kelen kävutandan tugi 6. Tarbiž tugeda erazvuiččid tegoid vepsän kelel aigvoččiden i lapsiden täht, miše ühtenzoitta vepsän kelel pagižijoid ristituid. Vepsän kelel mänijad tegod abutaba paremba pagišta kelel niile, ken hondomba pagižeb, sada heiden passivized tedoid aktivižehe pagižendaha. Ühthižed tegod abutaba opeta kel’t i ozutaba kelen uzid formid. Tarbiž kucta norištod sinnä, kus äjan pagištas vepsän kelel. 7. Nevom tehta mugomid tegoid, projektoid, kudambad käraudaba norištod vepsän kel’he, linneba melentartuižed norile mehile. Norišton kul’tur, ozutesikš muzik, vändod, fil’mad vepsän kelel oma tärktad kelen kul’turižen elon täht. 8. Vepsän kelel kommunikacijan (pagižendan) kazvandan täht tarbiž tehta internet-lehtpolid i pagižendforumid. 9. Vepsän kelen kursad Internetas aigvoččiden täht voiba kehitoitta ühtnikoiden pagižendmahtoid. Vepsän kelen oloiden vahvištand 10. Tarbiž tehta uzid audio-materialoid, miše kel’ kuluiži, ku niken jo ei pagižeškande sil. Radiopaginad i muzik vepsän kelel voiba tehta levembaks kelen audioavaruden. 11. Oliži hüvä, miše Karjalan valdkundan openduzministerstvas radaižiba vepsän i karjalan keliden tundijad i andaižiba tuged keliden opendusehe i kävutandaha. 12. Karjalan i vepsän keled voiba olda Karjalan Valdkundan brendan, znaman. Nene keled voiži paksumba kävutada erazvuiččiden tedotusiden, nimiden kirjutades. Tahoiden nimed matknevondištos mugažo voiži kirjutada karjalan i vepsän kelil. 13. Biznesmehile voiži nevoda tehmaha Venäman öbokan brendan, kirjutades vepsän vai karjalan keles ičeze internetsaitoil vai bukletoiš. Sijaližiden keliden otand eloho bohatoitab necen tahon kuvad i voib ližata turistoiden tulendad. 14. Tariž, miše lapsiden keskused, sündundpertid i päivkodid andaižiba tarbhaižid tedoid vepsän i venän keliden paralleližen opendusen hüvüdes i abutaižiba lapsiden kaks’keližes kazvandas. 15. Baltianmeren-suomalaižiden keliden i kul’turan keskuz Petroskoiš voiži ühtenzoitta erased gruppoid i mehid. Se voib tehtas päsijaks, kus mäneškandeb tegoid. 16. Vepsänkeližiden kirjoiden levitamine i toižiden kirjoiden tulend kirjlaukoihe abutaba tehtas tutabikš i sada niid. Vepsän kel’t koskijad zakonad 17. Venämas Zakon vähäluguižiden rahvahiden tugemižes i Karjalan valdkundan zakon karjalan, vepsän i suomen keliden tugemižes koskeb i vepsän kel’t. Zakonan kävutand oliži satusekahamb, ku oliži erine azjmehišt, kudamb kacuiži i pidäiži hol’t vähäluguižen rahvahan oiktusiden oloiš i kaičendas. 18. Üksjaižen vepsläižen Kodima-lugendlehtesen kirjutesed andaba hüvän pohjan pagižendale i diskutiruindale Internetas. On-lain kirjutesed voižiba antta voimusid lugijoile jätta kommentarijoid i diskutiruida. 19. Vepsän kel’ radios i TV:s vahvištoitab sen kundaližen imidžan, kuvan. Vanhad radiopaginad i teleozutesed voiži ozutada udes. Tariž tehta männuziden radiopaginoiden i teleozutesiden avonaine Internet-arhiv. 20. Kut elektronižed, muga i paindud lehtištod abutaba levitada kelen kävutandan uzid oblastid, miččed eläškandeba nügüd’aigaližes lidnaližes ümbrištos. Äjad lugijad eläba lidnoiš, kus elo om toine, se eroneb veronmugoižespäi, külälaižespäi. TV, radio i lugendlehtesed andaba uzid voimusid kelen kävutandas pagižijoiden täht. 21. TV:le, radiole i lehtesile tarbiž veda karjalan i vepsän keled rahvazkeskeižehe kontekstaha. Kut toižil baltianmeren suomalaižil kelil, karjalan i vepsän kelil om äi ühthišt toižiden Venäman vähäluguižiden kelidenke, erazvuiččiden suomalaiž-ugrilaižiden kelidenke i Evropan rahvahidenke. Ühtes polespäi leved kacmine avaidab midä-ni ut karjalan i vepsän keliden nügüd’aigaližiš oloiš, toižes polespäi se vägenzoitab rahvahan ičetundmust, abutab sada uzid idejoid toižil vähäluguižil kel’kundoilpäi. TV:n, radion i lehtesiden radnikad mugažo voiba sada uzid idejoid toižiden kel’kundoiden kollegoišpäi. 22. Todesižed tedod kelen i zakonoiden oloiš tariž antta TV:s, radios i lehtesiš sel’ktas formas. Pidab starinoita lugijoile zakonoiden vajehtesen polhe. Karjalan i vepsän keliden socialine rol’ lendab arvostandad nenihe kelihe i erižiden pagižijoiden kelen ičetundmusehe. Mugomad temad, kut ristituiden, kanzoiden gruppiden äikeližuz’, kelen udessündutamine, kelen sirdänd i lapsiden kel’openduz, oma lujas tärktad temad. 23. Pätoimitajile pidab oigeta lehtezmehiden meletusid sihe, kut kirjutesed painastaba karjalan i vepsän keliden nügüd’aigaližen i tulijan azjan el’gendusehe. 24. TV:l, radiol i lehtesil om sur’ vastusenpidänd kelen sirdändan i kaičendan tuges. Nügüd’aigal karjalan i vepsän keled ei sirtkoiš toižele sugupol’vele. Karjalan- i vepsänkeližele TV:le, radiole i lugendlehtesile pidab vahvištoitta kosketused niiden keskes, ken openzi kel’t laps’aigas, i ken vaiše opendab kel’t. Necen täht voib tehta eriližid materialoid. Ozutesikš, paremban temkirjutesen konkursaha voiba ühtneda babad i vunukad ühtes. 25. Pidab valita mugomad temad, kudambad linneba melentartuižed norištole. I antta materialad muga, miše oliži sel’ged lugijoile. 26. Karjalan- i vepsänkeližed lehtesed pidäba kosketusid lugijoidenke. Lugijoid kuctas uziden temoiden ecmaha, mi abutab kelen kaičendale. Keliden variantad, ozutesikš, taholine divergencii, bohatoitab kommunikacijan. 27. Suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden mail’man vai mirun kongress mäneb vodespäi 1992 kerdan nelläs vodes. Necen rahvazkeskeižen keradamižen nevondad pidab tarkašti kacta Karjalan valdkundan i Piterin agjan valdmehištole. Tarkemba tarbiž kacta kahten jäl’gmeižen kongressan satusihe i nevondoihe, miččed oliba Hanti-Mansijskas (2008) i Šiofokas (2012). Vepsäks kändi Ol’ga Žukova

February 09, 2019 in 11:42 Andrew Krizhanovsky

  • changed the text
    Vozil 2010-2012 radoi mugoine projekt, miččen nimi anglian kelel oli ELDIA vai vepsäks ”Äikeližuz’ kaikiden täht”. Vähähluguižiden rahvahiden kelenmaht kadob, kanzoiš ei sirtkoi kelenmahtod norembile kanznikoile-perehnikoile. Kel’ sambub, sen ühtes sambub rahvaz-ki. Linneb-ik, eläškandeb-ik edeline mir ilma vepsän keleta, se rippub jogahižes vepsläižespäi, hänen melespäi, hänen kacundaspäi tulijaha aigaha. Projektan materialan keradandaha ühtniba äjad vepsläižed: Natalja Anhimova, Ol’ga Mironova, Ol’ga Žukova, Svetlana Pas’ukova, Svetlana Pl’uhina, L’udmila Aleksejevna, Nina Zaiceva, äjad ristitud külišpäi avaižiba ičeze südäimed küzujiden täht vilul 2011. voden tal’vel i heiden vastusišpäi nägui, miše heile ei ole üks’kaik se, mitte linneb vepsän kel’ tulijas aigas i eläškandeb-ik se toižiden keliden rindal. Kulugendlehtez ičeze nomeras painab nügüd’ tedoid, miččid sadihe ELDIA-prijektan abul, i nene tedod om oigetud vepsän kelen elon eläbzumižehe i pidendaha. Mi om ELDIA? ELDIA (Evropan keliden äjüz’ kaikile) om oppindprojekt, miččes erazvuiččiden tedo-oblastiden – kel’oppindan, zakonan i lugutedoiden – tedomehed erasiš maišpäi radaba ühtes. Pätegendan om löuta uzid laduid el’geta äikeližut vai sidä, kut mehed da mez’kundad eläba i radaba äjil erazvuiččil kelil. ELDIA oppib ühtes polespäi ühten kelen pagižijad, toižes polespäi tahtoib sada satusid, kudambid voib rindatada niiden keskes i otta radho toižiden äikeližiden gruppiden da kel’vähištoiden oppindaha Evropas da toižiš tahoiš. Mugažo ELDIA:n täht keled om valitud sikš, miše nedezitaižiba erilaižid äikeližid ühthižkundoid erazvuiččiš politižiš, istorižiš, ekonomižiš i kul’turižiš ümbrištoiš. Om ottud oppindaks kut tahon ”igähižid” tetabid rahvahid, mugoižid kut saamalaižed, karjalaižed, vepsläižed i setu-rahvaz. Oppindtegendas kactihe mugažo sirdändgruppid, mugomid kut estilaižed Suomes i Germanias i kut Avstrian vengrilaižed. Erasil kadondvarus olijoil kelil om nor’ kirjkel’ kut meänkelel, karjalan da vepsän kelil. Erasil kelil jo hätken oli literature da kelen školopenduz – nece vengrian da estin keled. Kaik ELDIA:n täht valitud keled oma suomalaiž-ugrilaižed keled. Nece vepsän kelen raport om üks’ ELDIA:n tegendopindoišpäi, miččišpäi tehtihe rindatuzraport, kudamb paindihe anglian kelel vodel 2013. Satusiden pohjal tehtihe evropalaižen keliden elonvägibarometr (EuLaViBar), mittušt kel’politikan pätandtegijad voiba kävutada kut keratud tedod. Voden 2010 rahvahan lugetišen mödhe Venämas oli 160–170 erazvuittušt rahvast (Perepis’ 2010). Vepsläižed om üks’ Venäman vähäluguižiš rahvahišpäi. Hö oma tetab istorijas pen’ rahvaz. Vepsläižiden kaks’keližudehe, assimil’acijaha i kelenvajehtusehe om kingitadud homaičuz muga hätken, kut tedomehed oma oppinuded vepsläižid, 1800-voz’sadan zavottes. Kaik-se 2000-voz’sadan augotišes vepsläižed saiba oficialižen vähäluguižen rahvahan statusan Venämas. Edemba ELDIA-raportas om sanutud, miččid satusid om sadud vepsän kelen oloiš, pagižijoiden mel’pidoiš da tedoiš. Raport om lühetud angliankeližes raportaspäi läz kümnehe kerdaha: kelle lugijoišpäi om melentartušt, voiba sada enamban tedoid angliankeližes raportaspäi. Raport pandihe 2013 vodel internetha, adres: www.eldia-project.org. Tedokeradandradon principad, anketküzünd i pagištoitand Tedokeradandrad vepsläižiden eländtahoiš zavottihe 2011. Pagištoitandan täht valitihe mehid, kudambad lugiba ičtaze vepsläižikš i teziba vepsän kel’t. Küzundoppind tehtihe muga, miše vastusid andajad täutiba vepsänkeližid anketoid tedokeradandtegijoiden abul. Venänkeližen gruppan pagištoitihe, a vastusid anketaha kirjuti küzui mez’. Tedokeradandradon koordinirui tedodoktor Nina Zaiceva. Anketpagištoitandad küliš tegiba: Ol’ga Žukova, Nina Zaiceva, Natalja Anhimova, Ol’ga Mironova i Svetlana Pas’ukova. Personaližed pagištoitandad i gruppiden pagištoitandad tehtihe Petroskoiš keväz’kus v. 2011, necen radon ohjandajin oliba tedodoktor Nina Zaiceva i professor Riho Grünthal Suomespäi. Pagištoitandaha ühtni mugažo Heini Karjalainen Suomespäi. Hän kirjuti möhemba paginad sanoil, rasšifrui. Necenžo radon tegi Ol’ga Zaiceva. Anketad täuttihe Podporožjen rajonan Vidlan küläs da lähembaižiš küliš, Karjalan valdkundas Šoutjärves i Kalages, mugažo Petroskoi-lidnas. Anketan küzundoihe andoi vastusid 301 vepsläšt i 304 venäkelel pagižijad mest. Oppindtegos kävutihe kaks’ erilašt küzundanketad: toine vepsläižeiden täht, toine venäkeližeden täht, mitte oli kuti rindatuzgrupp. Anketas vepsläižiden täht oli 63 küzundad, rindatuzgruppan anketoiš 47 küzundad. Äjiden tehnižiden i toižiden problemoiden tagut anket oli vaumitud lujas möhä, sidä ei sand testiruida, i se tegihe vastusiden andajile äjäl pit’k. No kaiken-se tedoid om sadud. Anketas vepsläižiden täht oli küzundoid mugomiš azjoiš: - persontedoid (igä, sündundtaho, openduz, professii); - kut i kus vepsän kel’ om opetud vepsän venän keled, miččel kelel vastusid andai pagižeb kanzas i heimolaižidenke; - kelenmaht (kut vepsän, venän, anglian i toižid kelid kävutab vastusid andai ristit ičeze elos, oz. kodiš, radol, irdal, laukas; - mittušt mel’t om vastusid andai vepsän i venän kelel pagižendas erasiden mehidenke i neniden keliden segoitamižes, mittušt mel’t om toižiš keliš; - midä vastusid andai meletab vepsän kelen kävutandas ühthižkundan elos; - kut vastusid andai kävutab lehtesid, radiod, TV, internetad, kirjoid, fil’moid i m.e., kirjutab-ik hän tekstoid (kirjeižid, päivkirjoid, SMS-vestid i m.e. erzvuiččil kelil. Anketan ližaks oppindan täht pagištoittihe enamb koumedkümned vepsläšt. Keda-se pagištoittihe üksin, no enamban keratud üks’igähižiš gruppiš. Ližaks pagistoittihe kaks’ venäkelišt gruppad, politižid zakontegijoid i median ezitajid. Pagištoitandan abul tahtoitihe sada süvembid tedoid anketan küzundoiden temoiš. Tedo i vastusid andajad Kaikid suremb grupp (72,2%) vepsläižiš vastusid andajišpäi oliba naižed. Norembas igägruppas (18–29) vastusid andajid oli vähemb kaikid, 40 mest (13,4%). Toižiš igägruppiš vastusid andajid oli ühteiččikš: igägruppas 30–49 oli 85 mest (28,4%) i 50–64-voččes gruppas 89 mest (29,8%). Vanhembas, enamb 65-voččes gruppas, oli 85 vastusid andajad (28,4%). Vastusid andajiden jagamine, konz kactihe, oli-ik mužik vai ak, ozuti ani hüvin ühthižen kuvan vepsläižiš. Küzutud vepsläižiden keskes 58,8% oli keskopenduz, a 27,2% oli korgedopenduz. Suremb grupp vastusiden andajišpäi (211) eläb Karjalan valdkundas, lopud Piterin agjas. Enamb vastusiden andajid Karjalas oli Kalagespäi, Šoutjärvespäi, Petroskoišpäi; Piterin agjas enamb anketoid täuttihe Vidlas i Kurbal. ELDIA-oppindan principad ELDIA-projektas keratud tedod analiziruitihe planan mödhe, mitte oli tehtud professoran Anneli Sarhimaan (Mainz, Germania) ohjandamižes. Om tärged tedištada vähembišton i enambišton keliden keskeižiden kosketusid, kacta i sel’genzoitta äikeližuden kävutandad i sidä, omaik vähembištkeled kadondvarus. ELDIA:n pätegend om tehta Evropalaine keliden elonvägibarometr (EuLaViBar). Barometr om kuti lad kebnas arvostada vähemištkelen elonväged vai toižiden keliden oloid. EuLaViBar tehtas kahtel etapal. Ezmäks om lugetud vähemištkelid koskijad barometrad (kc. lugu 5 neciš raportas). Toižel etapal tehtas üleižen barometran üksjaižiden analizoiden pohjal. ELDIA:n oppindsatused Tehtud ühtes ELDIA-oppindanke zakonoiden i median analizan satusid voib kacta venä- vai angliankeližes raportas adresadme eldia.org. Neciš raportas lühüdašti kacum vepsläižilpäi keratud oppindsatusid. Vepsän kelen kävutand Mamankel’ ELDIA-anketan täht vastusid andajad valitihe muga, miše läz kaik (95%) el’gendanuižiba vepsän kel’t. No heiden mamankeles ei olend aigemba tedoid. 298 vastusid andajišpäi, 60% sanui vepsän kelen mamankeleks. 56% vastusid andajišpäi sanui venäkeles kut mamankeles. Vaiše ühten vepsän kelen lugeba mamankeleks 44 % i vaiše ühten venäkelen 39,6% vastusid andajišpäi. 16,4% küzutud ristituišpäi sanui, miše heil om kaks’ mamankel’t, vepsän i venän. Kut aigembaižiš oppindoiš i äjiden vepsläižiden tedoišpäi om tetab, mi vanhemb vepsläine om, se paremb hän tedab vepsän kel’t i lugeb sidä mamankeleks. ELDIA-materialoiš vepsän kel’t tedajad mugažo paksumba nimitaba vepsän kel’t mamankeleks. Niišpäi, ken nimiti vaiše vepsän mamankeleks, läz kaik (95,3%) sanuiba, miše tedaba vepsän kel’t lujas hüvin vai hüvin. Ned, ken vaiše venäkel’t znamoičiba mamankeleks (49,1%) sanuiba, miše el’gendaba vepsän kel’t hüvin vai lujas hüvin. Enamb 90% gruppas enamb 65 vot lugeba vaiše vepsän kelen mamankeleks. Kaikid norembas igägruppas vaiše 5,4% lugeb vepsän kel’t üks’jaižeks mamankeleks, a enamb 70% znamoiči venäkel’t üks’jaižeks mamankeleks. Kelen sirdänd toižele sugupol’vele Kelen sirdänd kanzas sugupol’vespäi toižehe om kaikid tärktemb tegend vähemištkelen kaičendan täht. Ku vähemištkeližiden kanzoiden lapsed ei opekoi kel’t kodiš, ka linneb kelen vajehtuz kanzas enambišton kel’he. ELDIA-küzundamižehe ühtnijoiden 300 vepsläižen vastused ozutaba, miše vepsän kel’t opetas kodiš jo harvoin. Vepsän kelen kävutand väheneb kanzas teravas. Vajehtuz nägub hüvin kahten vanhemban igägruppan keskes, kut vepsän kelel pagištihe lapsidenke. Enamb 65-voččes gruppas läz pol’t pagižeba vepsäks ičeze lapsidenke, no 50–65-voččišpäi vaiše läz kaikutte kümnenz’ mez’ pagiži vepsän kelel lapsidenke. Gruppas 30–49 vot vähäižen suremb grupp pagiži ičeze lapsidenke vepsäks. Kaikid norembas gruppas vaiše harvinaižel oli laps’, sikš ei voi sanuda oikti, ken norišpäi pagižeb i pagižeb-ik vepsäks lapsenke. Ičearvostadud kelen maht Voden 2010 üleižen Venäman rahvahan lugetišen mödhe läz 60% 5936:späi, ken sanui ičtaze vepsläižeks, todišti, miše pagižeb vepsän kelel. ELDIA-projektan anketale vastusid andajišpäi läz kaik kut-se da tedaba vepsän kel’t. Heišpäi enamb 60% znamoiči, miše pagižeb vepsäks hüvin vai lujas hüvin, heredas. Kirjkel’t tedab ei muga äi, läz pol’t vastusid andajišpäi nikut ei mahtkoi kirjutada vepsäks, a nelländez pala nikut ei voi lugeda vepsäks. Enamb 65-voččes gruppas enamb 80 % sanui, miše el’gendab i pagižeb vepsäks kebnas. Ero 50–64-voččiden gruppiš nägub ani hüvin. Necen igägruppan südäimes kelenmaht jagase, ozutesikš, pagižendmahton polespäi vähemb koumandest sanui, miše pagižeb vepsäks kebnas, hotkas, toine koumandez hüvin, jäl’gmäine koumandez sanui, miše vähäižel pagižeb, i läz 10% pagižeba ani hondoin vai nikut ei pagiškoi. Hüvin nägui, miše kaikid noremb igägrupp (18–25-voččed) erašti pagiži vepsän kelel tedon paremba, mi vanhembad, 30-49‒vozne grupp, no muga om tehnus sikš, miše kaikid norembaha gruppaha oli valitud mehed, ked openziba kel’t universitetas, školas, vai oliba studentad i toižed specialistad. Raportan mödhe venäkel’ om vepsläižile kaikid vahvemb kel’. Ühesa kümnespäi vastusid andajišpäi sanui, miše tedab venäkel’t lujas hüvin, kut pagištes, muga i kirjutades. Ližaks küzutihe toižiden keliden tedos (anglian, germanian, suomen, francian keled). Tedištihe, miše 70% tedab kut-se anglian kel’t, paksumba vähäižel vai hondoin. Kaikutte videnz’ mahtab pagišta suomen kelel. Toižid kelid vastusid andajad ei tekoi. Kelen kävutand erasiš elon oblastiš Vepsän kel’t kävutadas paksumba ei-oficialižiš kosketusiš. Paksumba kaiked vepsäks pagištas ičhižidenke (40,9% pagižeba kaiken aigan vai paksus), kodiš (38,4% - kaiken aigan vai paksus), sebranikoidenke (30,3% - kaiken aigan vai paksus) i susedoidenke (30,2% - kaiken aigan vai paksus). Oficiališesti (pühäkodi, kirjišt i valdmehišt) 90% vastusid andajišpäi nikonz ei pagiže vepsäks. Vastusid andajil mugažo küzutihe, kus pidaiži kävutada vepsän kel’t kundaližes elos. Kaikid suremb grupp vastusid andajišpäi oli mel’pido, miše vepsän kel’t pidaiži kävutada openduses (90,1%) i televidenjas (TV:s) (88,9%). Mugažo elon oblastid, kus vepsän kel’t pidaiži kävutada, oma: internet (52,2%) i bol’nicad (45,1%). Sur’ grupp vepsläižišpai (62,3%) ei voind sanuda, tarbiž-ik vepsän kel’t kävutada parlamentas. Ližaks 42,1% andoi vastusen, miše heiden melen mödhe vepsän kel’t ei tariž kävutada sudas i 40,3% meleti, miše sidä ei tariž kävutada policijan azjoiš. Enamb pol’t vastusid andajišpäi om sidä mel’t, miše ei tariž kävutada vepsän kel’t oficialižiš oblastiš vai azjoiš, sikš ku sigä niken ei teda vepsän kel’t. Vastusišpäi nägub, miše vepsän kelen kävutandad lugeba tärktan niiš elon poliš, miččiš sidä jo kävutadas. Vastusid voib el’geta mugažo ninga, miše kelen kävutand officialižiš sijoiš, azjoiš om ani veraz, tundmatoi meletuz vepsläižile... Sur’ grupp (75,2 %) vepsläižiš vastusid andajišpäi sanui, miše vepsän kelel om jüged pagišta erasiš elon oblastiš. Mugomikš oblastikš nimitadihe politikan, tehnikan, ekonomikan i oficialižid azjoid. Äjad johtutiba, miše vepsän keles ei täudu vaihid neniš oblastiš vai ristitud ei tekoi uzid vaihid. Keled i radelo Venäkelen tedo om ani tärged radbiržal kut vepsläižiden, muga i venälaižiden vastusid andajiden melen mödhe. Venäkelen tedon lugeba kaikid tarktembaks ezmäižen radon löudamižes kut vepsläižed, muga i venäkeližed vastusid andajad... Vepsän kelel ei nähtud surt arvod radbiržal. Enamb pol’t vepsläižiš vastusid andajišpäi oli erazvuittušt mel’t siš, abutab-ik vepsän kel’ paremban paukan sades, radsijan vajehtades, radsijan korktembale pordhale libudes vai ezmäižen radsijan löudamižes. Necen voib el’geta muga, miše äjile vepsläižile om jüged meletada vepsän kelen kävutandas rados, sikš ku enamb koumandest palad vastusid andajišpäi ei andnu nenile küzundoile nimittušt vastust. Toižin meletaba vaiše ned, kenen rad kut-se om sidotud vepsän kel’he: žurnalistad, opendajad, tedomehed, üläopenikad... Anglian kelen tedo om ani tarbhaine radelos, muga sanuiba ned, ked andoiba vastusen küzundaha. Vepsläižišpäi 127 mest ei andand vastest anglian kelen znamoičendas radelos. Lopuišpäi vaiše erasil oli mel’pido, miše anglian kelen tedo om tarbhašt. Venäkeližiš vastusid andajišpäi suremb grupp arvosti anglian kelen znamoičendad kut elos, muga i radbiržal. Hol’pido keles Vepsän keles pidädas hol’t iče vepsläižed, a venäkel’t kaitas i kehitoittas valdkundan korktudel, kus tärktembikš nimitadihe openduzsistem i kogonalaz valdkundan. Suremb grupp vepsläižišpäi tezi, miše om mugoižid mehid vai institutoid, ked pidäba hol’t vepsän keles. Paksumba vastusid andajad johtutiba Nina Zaicevad i Zinaida Strogal’ščikovad. Tarktembikš institutoikš nimitadihe paksumba Karjalan tedokeskuz i Petroskoin universitet. Ližaks pidetihe tarbhaižin media, TV- i radioreportažid; mugažo paksus johtutadihe Kodima-lehtest. Venänkeližiš vastusid andajišpäi 31,5% tezi, miše vepsän keles pidetas hol’t mugažo. Hö nimitiba paksus nenid-žo mehid i institutoid, miččid iče vepsläižed pidäba tärktembin. Enamb pol’t vepsläižiš vastusid andajišpäi (59,8%) meleti, miše hö pagizeba puhthal vepsän kelel. Erased lugiba puhthaks keleks kirjkel’t, no äjad kommentarad sanuiba, miše puhthal vepsän kelel pagižeba vanhad mehed küliš, enamban akad. Voib olda sen täht kaikutte videnz’ (19,1%) meletab, miše ei pida kehitoitta vepsän kel’t muga, miše se kožuiži kaikiden eloazjoiden, oblastiden taht. 38,5% ei voind sanuda, om-ik vepsän kelen kehitoitand tarbhašt. Mi korktemba oli opendanus vastusid andai, se tarbhaižembaks hän pidi vepsän kelen kehitoitandad. Kelen kävutandan tugi i kel’dänd Vepsläižil vastusid andajil küzutihe, oli-ik heiden kazvatajile kel’tud kävutada vepsän kel’t lapsidenke. Vaiše 10% kahten vanhemban igägruppan ezitajad sanuiba, miše muga oli. Kaiken-se om tetab, miše sovetskijan aigan oli muga, konz lapsid kel’tihe enamban školas pagišta vepsäks. Nevond ei pagišta vepsäks paksumba oli sanutud kohtha lapsile, ei kazvatajiden abul. 28,1% vastusid andajišpäi sanui, miše kuli jäl’gmäižel aigal mel’pidoid siš, pidab-ik pagišta lapsidenke vepsäks. Mel’pidod oliba kut pozitivižed, muga negativižed-ki. Vepsläižiden kazvatajišpäi koumanz’ pala (75,3%) tugezi lapsid, abuti lapsile vepsän kelen kävutandas. Mugažo suremb pala 89% oli sanu tuged, abud venäkelel pagižendas. No erased vastusid andajad ičeze lapsile ei abutanugoi vepsän kelen kävutandas: 59,5% sanui, miše hö ei pangoi väged kävutamha i opendamha lapsid pagišta vepsäks. Hö lugeba, miše kelen opendamine i kävutand telustab lapsele hüvin teta venäkel’t, hot’ nügüdläižen oppindtön mödhe nece ei ole muga, ühtel aigal kahten kelen opendamine abutab lapsele kehitoittas. Sida vasthapäi – i nece om tärged – venäkeline rindatuzgrupp sanui pozitivižesti vepsän kelen opendamižes. Konz küzutihe, pidab-ik kaikile lapsile opeta mamankel’t školas, 89,9% sanui ”ka”. Konz küutihe, om-ik vepsän kelen opendamine vepsläižile lapsile tärged, 70% meletiba, miše om. 80% sanui, miše karjalan kelen opendamine mugažo om tärged. Kel’kosketused Vepsläižile vastusid andajile ezitiba erazvuiččid mel’pidoid vepsän keles i sen kävutandas. Äjiden vastusid andajiden melen mödhe vepsäks pagižijad segoitaba vepsän i venäkel’t paginas (”ka” 42,8%, ”ei” 22,4%). Äjad meletaba, miše nece ei ole hüvä. Keliden segoitand ei ozuta hüväd keliden tedod, muga meletab 49%. Äjad sanuiba, miše keliden segoitand ei ole sidotud ristitun opendusehe i igähä. Ani sur’ grupp vastusid andajišpäi (88,7%) oli sidä mel’t, miše vanhad ristitud pagižeba vepsän kelel oikti. Kaikense äjad vastusid andajad tahtoižiba, miše vepsäks pagižižiba kaikigäižed ristitud. Vepsläižed vastusid andajad pozitivišesti kacuba ičeze rahvahaze, konz küzutihe, om-ik kebn tundištadas vepsläiženke, löuta sebranikoid, tehta ühthišt radod, olda ühtes joudajal aigal. Surele gruppale vastusid andajišpäi oli jüged sanuda, om-ik kebn vepsläižele naida vai mända mehele hänen taga. Konz vastusid andajid pakitihe meletada i sanuda vepsän kelen tulijas aigas, äjad kacuiba neche pessimistišesti. 36,9% meletab, miše kümnes vodes päliči vepsän kel’t kävutaškatas vähemba, mi nügüd’. Ližaks äjile oli jüged antta vastusen neche küzundaha. No kaiken-se 15,8% mest sanui, miše vepsän kel’t kävutaškatas tulijas aigas enamban, mi nügüd’. Anglian i venäkelen tulijaha aigaha kactas optimizmanke: 79,3% meletab, miše kümnes vodes päliči venäkel’t kävutaškatas enamban, anglian keles muga meleti 68,1%... Konz pakitihe arvostada vepsän, anglian i venäkel’t erazvuiččil vastparoil (čoma – ruma, nügüd’aigaine – veronmugoine), vepsläižed nimitiba venäkel’t vägevaks i dinamižeks keleks. Vastusid andajad lugeba vepsän kel’t pehmdembaks, akanvägesižembaks i veronmugoižembaks, mi venäkel’t. Mugažo venäkeližid vastusid andajid pakitihe arvostelda keliden eričusid. Äjad znamoičiba venäkeles vaiše pozitivižid eričusid, no vepsläižed arvostiba venäkel’t völ pozitivižemba, mi venälaižed... Zakonoiden tegend ELDIA-küzundoil tahtoitihe sel’genzoitta mugažo, tedaba-ik vepsän kelel pagižijad i venäkeline rindatuzgrupp kelid koskijoid zakonoid i voib-ik kelen kävutandad reguliruida zakonoiden abul. 62% vepsläižišpäi sanui, miše Venäman zakonad kut-se tugedaba vepsän kel’t. Vastusid andajiden kommentarijad ozutiba, miše äjad ei tekoi zakonoid, vaiše meletaba niiden olendas sikš, ku vepsän kelel voib, ozutesikš, pästta lugendlehtesen i kirjoid i sidä voib opeta školas i universitetas. No erased, ked tedaba zakonad, sanuba, miše kävutandas zakonoil ei ole znamoičendad, ned vähä midä tehtas vepsän kelen olon paremboituses. Vaiše procent vastusid andajišpäi voi nimitada nenid zakonoid, mičced tugedaba vepsän kel’t. Ližaks läz 40% ei tetud hüvin, vastustaba-ik Venäman zakonad kelen kävutandad. Venälaižes rindatuzgruppas enamb pol’t ei tedand, tugedab-ik vepsän kel’t hot’ üks’ zakon, i läz pol’ ei voind sanuda, om-ik zakonoid, miččed kel’däba vepsän kelen kävutandad. Läz pol’t kut vepsläižišpäi (49,6%), muga i venälaižišpäi (43,5%) meleti, miše Venäman zakonad tugedaba äjiden keliden kävutandad. Vepsläižiden sur’ pala (55,8%) oli sidä mel’t, miše Venämas ühtejiččikš kactas erazvuiččihe kelihe i niil pagižijoihe. Venälaižišpäi sur’ grupp ei tedand, mittušt vastust antta. Vepsläižiden vastusid andajiden keskes oli ani äi niid, ked meletaba, miše Venämas ei pidägoi erazvuiččid kelid i niil pagižijoid ühtenarvoižikš. Vepsläižišpäi muga meleti 27,6%, venälaižišpäi 17,9%. Vaiše erased vepsläižispäi (2,7%) i venälaižispäi (13,7%) meletiba, miše om zakonoid, kudambad tugedaba erazvuiččiden keliden kävutandad radbiržal. Vepsläižišpäi 40% meleti, miše mugoižid zakonoid ei ole, venälaižišpäi suremb pala ei tedand, kut antta vastust neche küzundaha. Vastusid andajad ei usknugoi, miše kel’zakonad om kätud vepsäks. Vaiše 3,4% meleti, miše kändmižid om. Niid, ked ei tednugoi, mugažo oli äi, 43,2%. Läz pol’t vepsläižišpäi (46,5%) ei tedand oikti, om-ik zakonoid vepsänkeližes školopenduses. No enamb pol’t (56,5%) tezi, miše oma zakonad, miččiden pohjal opetas vepsän kel’t školas openduzpredmetan. Venälaižišpäi vastusid andajišpäi suremb pala (66%) ei tedand, om-ik vepsän kelen opendamišt koskijoid zakonoid. Media Vepsläižed kävutadas tobjimalaz venäkelišt mediad, sikš ku vepsänkeližid taričusid om lujas vähä. Vepsänkeližes mediaspai kävutadas lugendlehtest, TV:d i radiod. Tarktemban median om Kodima-lugendlehtez, kudambad lugeb 61,1% vepsläižišpäi hot’ erašti. 32,9% sanui, miše lugeb lehtest kaikuččen kun. Läz 60% kacub erašti vepsänkeližid TV-peredačoid i läz pol’t kundleb erašti vepsänkeližid radiopaginoid. Vepsänkeližile koncertoile käveli läz 60% vastusid andajišpäi, läz 40% erašti lugi vepsänkeližid kirjoid i kacui fil’moid... Vepsläižil vastusid andajil küzutihe mugažo, miččid tekstoid hö iče kirjutaba i ezitaba vepsäks. Paksumba oli vastuz: erašti pajatan pajoid vepsäks, muga sanui 53,3%. Lugleb än’heze runoid 39,1%. Vaiše 16,4% vepsläižišpäi erašti kirjutab kirjeižid vepsäks. Venäkelel vepsläižed kirjutaba i ezitaba erazvuiččid tekstoid äjal paksumba. Openduz Aigemba 1900-voz’sadal vepsän kel’t opetihe kodiš, oficialižel openduzsistemal ei olend znamoičendad kelen opendamižes. Školan painastuz vepsän kelen kävutandaha oli enamb negativine, kut aigemba oli sanutud. Vepsän kelen opendust ei olend, vaiše 1930-vozil ani lühüdan aigan vepsän kel’ oli školiš, i jäl’ges 1990-vozil sidä udes zavottihe opeta školas. Vepsänkeližiš vastusid andajišpäi 87,5% om opendanu kel’t kodiš. 6% openzi vepsän kel’t školas vai toižes openduzsijas, ei kodiš. Lopud openziba kut kodiš, muga i erazvuiččiš openduzformiš. Norembas igägruppas oli mugažo niid, kel oliba ei süväd, a vaiše pindaližed kelen tedod. Sikš ku kelen opendamine kodiš oli kävutadud lujas harvoin, opendusen rol’ vepsän kelen revitalizacijan, udessündutamižen polespäi om tehnus tärktembaks. Vepsän kelen elonvägibarometr Neciš palas lühüdašti ezitadas barometr, mitte ozutab vepsän kelen olod. Lugijad, kelle om melentartušt, voiba löuta süvembid tedoid angliankeližes raportas. ELDIA tahtoib panda homaičusehe, miše barometr ei ozuta vepsän kelen situacijad. Sen tego om ezitada tundmusid siš, miččin näguihe ELDIA-oppindsatusiš kelenkävutandan, zakontegendan i opendusen azjad... Barometraspäi voib nägištada, miše ELDIA-analizan mödhe vepsän kelen olod kaikiš oppindaha valitud oblastiš oma vähemba kaht. Nece znamoičeb, miše vepsän kelen situacijas kel’vajehtand om jo sirdnus edahaks. Oppindoblastiden keskes om eroid: parembad lugud barometras oma taht’- oblastiš, miččed ozutaba vepsläižiden tahtod kävutada ičeze kel’t, mugažo kacundad i tundmusid necen polhe. Kelen satused’-znam sai vähemb kaikid lugud völ sikš, miše vepsän kel’t ei kävutagoi kut openduzkel’t školas, mugažo ei opekoi toižin, vepsänkelišt mediad om vähän i sidä ei kävutagoi muga äjan. Mugažo ei ole zakonoiden vepsänkeližid kändmusid. Ühthevedo ELDIA-oppindan tärktemban satusen om sadud uded tedod zakonazjoiš, medias i sen kävutandas, mugažo vepsän kelen kävutandas. Oppind vahvištoitab kuvan siš, miše vepsän kel’ enamb ei sirtte kanzas sugupolvespäi toižehe. Situacii om vajehtanus äjal erasiden sugupolviden aigan. Nügüd’ suremb grupp vepsläižiš kazvatajišpäi pagižeb ičeze lapsidenke vaiše venäks. Suremb pala kävutab vaiše venäkel’t mugažo vellidenke, sizaridenke i ičeze akanke vai mužikanke. Vepsän kel’t kaiken-se ani vähän opetas kodin seiniden taga, školas. Suremb pala 87,5% vastusid andajiš oli openu vepsän kel’t vaiše kodiš. Vepsläižed kacuba ičeze kel’he i sel pagižijoihe pozitivišesti, no suremb pala ei usko, miše vepsän kelen olod parembzuba tulijas aigas. Heiden melen mödhe venän i anglian keliden znamoičend kazvab. Venäkel’t lujas arvostadas, enamban radbiržan azjoiden täht. Nevondad Nene nevondad om anttud vepsän kelen oloiden oppindan satusiden pohjal. Nügüd’aigan oloiden analiz i satused, kudambad om sadud ELDIA-projektan tehtes, andaba tedod, midä tarbiž tehta vepsän kelen tugemižes i kaičemižes. Nece oppind, kudambaha ühtni koume sadad vepsläšt, ozuti, miše nügüd’ vepsän kel’t kävutadas vaiše erasiš azjoiš, i kelel pagižijoid tegihe äjal vähemb jäl’gmäižiš voziš. Anttud nevondad ozutaba sidä, midä pidab tehta vepsän kelen pagižendan tugemižes i hargnemižes nügüd’aigaližes elos. Tarbiž otta homaičusehe, miše anttud lugetiž vaiše nevob tegendad i tomotab tugeda vepsän kelen kävutandad pit’käks aigaks, neniden tegoiden rahoituses, dengoiden tugeduses tägä ei linne paginad. No satusiden täht tarbiž kut valdkundaline, muga i personaline dengabu. Vepsän kelen opendamižen tugi 1. Pidab tarkemba kacta vepsän kelen opendusehe penile lapsile. Üks’ päproblemoišpäi vepsän kelel pagižijoil om se, miše lapsed enamba ei opekoiš pagižmaha vepsän kelel kodiš, kanzas. Siš voiba hüvin abutada kel’pezad, ei sured gruppad, kus lapsed i opendajad pagižeba ičeze keskes vepsän kelel. Ližaks voib tehta kursid, miše süveneda kel’he, i kel’lagerid kanzoiden täht. 2. Vepsän kel’t opetas laps’voziš. Sen jäl’ghe tarbiž tehta školopendusen vepsän kelel. Pidab, miše vepsän kel’ oli ei vaiše kut üks’ predmet, no i toižiden predmetoiden openduz oliži vepsän kelel, voib olda ned predmetad, miččiš ei ole muga äi kirjutest. 3. Miše vepsän i karjalan keliden openduz oliži satusekaz, tarbiž tehta Karjalas päivkodiden kaks’ tipad. (a) Kaks’keližed päivkodid, kus rindati kävutadas venän i karjalan keled vai venän i vepsän keled. (b) Karjalaižed vai vepsläižed kel’pezad, kus kaik tegod oližiba karjalan vai vepsän kelel. 4. Vepsän kelen openduz zavodihe Piterin agjan školiš. Äjad vepsläižed lapsed, kudambad opendase Vidlan školas, voižiba rindati opetas vepsän kelel, ku oliži mugoine voimuz. 5. Vepsän kelen openduz laps’aigas mäneškandeb paremba, ku linneb tehtud opendajiden openduz. Sid’ tarbiž kacta tarkemba opendajiden pagižendmahtoho, openduzmetodoihe. Vepsän kelen kävutandan tugi 6. Tarbiž tugeda erazvuiččid tegoid vepsän kelel aigvoččiden i lapsiden täht, miše ühtenzoitta vepsän kelel pagižijoid ristituid. Vepsän kelel mänijad tegod abutaba paremba pagišta kelel niile, ken hondomba pagižeb, sada heiden passivized tedoid aktivižehe pagižendaha. Ühthižed tegod abutaba opeta kel’t i ozutaba kelen uzid formid. Tarbiž kucta norištod sinnä, kus äjan pagištas vepsän kelel. 7. Nevom tehta mugomid tegoid, projektoid, kudambad käraudaba norištod vepsän kel’he, linneba melentartuižed norile mehile. Norišton kul’tur, ozutesikš muzik, vändod, fil’mad vepsän kelel oma tärktad kelen kul’turižen elon täht. 8. Vepsän kelel kommunikacijan (pagižendan) kazvandan täht tarbiž tehta internet-lehtpolid i pagižendforumid. 9. Vepsän kelen kursad Internetas aigvoččiden täht voiba kehitoitta ühtnikoiden pagižendmahtoid. Vepsän kelen oloiden vahvištand 10. Tarbiž tehta uzid audio-materialoid, miše kel’ kuluiži, ku niken jo ei pagižeškande sil. Radiopaginad i muzik vepsän kelel voiba tehta levembaks kelen audioavaruden. 11. Oliži hüvä, miše Karjalan valdkundan openduzministerstvas radaižiba vepsän i karjalan keliden tundijad i andaižiba tuged keliden opendusehe i kävutandaha. 12. Karjalan i vepsän keled voiba olda Karjalan Valdkundan brendan, znaman. Nene keled voiži paksumba kävutada erazvuiččiden tedotusiden, nimiden kirjutades. Tahoiden nimed matknevondištos mugažo voiži kirjutada karjalan i vepsän kelil. 13. Biznesmehile voiži nevoda tehmaha Venäman öbokan brendan, kirjutades vepsän vai karjalan keles ičeze internetsaitoil vai bukletoiš. Sijaližiden keliden otand eloho bohatoitab necen tahon kuvad i voib ližata turistoiden tulendad. 14. Tariž, miše lapsiden keskused, sündundpertid i päivkodid andaižiba tarbhaižid tedoid vepsän i venän keliden paralleližen opendusen hüvüdes i abutaižiba lapsiden kaks’keližes kazvandas. 15. Baltianmeren-suomalaižiden keliden i kul’turan keskuz Petroskoiš voiži ühtenzoitta erased gruppoid i mehid. Se voib tehtas päsijaks, kus mäneškandeb tegoid. 16. Vepsänkeližiden kirjoiden levitamine i toižiden kirjoiden tulend kirjlaukoihe abutaba tehtas tutabikš i sada niid. Vepsän kel’t koskijad zakonad 17. Venämas Zakon vähäluguižiden rahvahiden tugemižes i Karjalan valdkundan zakon karjalan, vepsän i suomen keliden tugemižes koskeb i vepsän kel’t. Zakonan kävutand oliži satusekahamb, ku oliži erine azjmehišt, kudamb kacuiži i pidäiži hol’t vähäluguižen rahvahan oiktusiden oloiš i kaičendas. 18. Üksjaižen vepsläižen Kodima-lugendlehtesen kirjutesed andaba hüvän pohjan pagižendale i diskutiruindale Internetas. On-lain kirjutesed voižiba antta voimusid lugijoile jätta kommentarijoid i diskutiruida. 19. Vepsän kel’ radios i TV:s vahvištoitab sen kundaližen imidžan, kuvan. Vanhad radiopaginad i teleozutesed voiži ozutada udes. Tariž tehta männuziden radiopaginoiden i teleozutesiden avonaine Internet-arhiv. 20. Kut elektronižed, muga i paindud lehtištod abutaba levitada kelen kävutandan uzid oblastid, miččed eläškandeba nügüd’aigaližes lidnaližes ümbrištos. Äjad lugijad eläba lidnoiš, kus elo om toine, se eroneb veronmugoižespäi, külälaižespäi. TV, radio i lugendlehtesed andaba uzid voimusid kelen kävutandas pagižijoiden täht. 21. TV:le, radiole i lehtesile tarbiž veda karjalan i vepsän keled rahvazkeskeižehe kontekstaha. Kut toižil baltianmeren suomalaižil kelil, karjalan i vepsän kelil om äi ühthišt toižiden Venäman vähäluguižiden kelidenke, erazvuiččiden suomalaiž-ugrilaižiden kelidenke i Evropan rahvahidenke. Ühtes polespäi leved kacmine avaidab midä-ni ut karjalan i vepsän keliden nügüd’aigaližiš oloiš, toižes polespäi se vägenzoitab rahvahan ičetundmust, abutab sada uzid idejoid toižil vähäluguižil kel’kundoilpäi. TV:n, radion i lehtesiden radnikad mugažo voiba sada uzid idejoid toižiden kel’kundoiden kollegoišpäi. 22. Todesižed tedod kelen i zakonoiden oloiš tariž antta TV:s, radios i lehtesiš sel’ktas formas. Pidab starinoita lugijoile zakonoiden vajehtesen polhe. Karjalan i vepsän keliden socialine rol’ lendab arvostandad nenihe kelihe i erižiden pagižijoiden kelen ičetundmusehe. Mugomad temad, kut ristituiden, kanzoiden gruppiden äikeližuz’, kelen udessündutamine, kelen sirdänd i lapsiden kel’openduz, oma lujas tärktad temad. 23. Pätoimitajile pidab oigeta lehtezmehiden meletusid sihe, kut kirjutesed painastaba karjalan i vepsän keliden nügüd’aigaližen i tulijan azjan el’gendusehe. 24. TV:l, radiol i lehtesil om sur’ vastusenpidänd kelen sirdändan i kaičendan tuges. Nügüd’aigal karjalan i vepsän keled ei sirtkoiš toižele sugupol’vele. Karjalan- i vepsänkeližele TV:le, radiole i lugendlehtesile pidab vahvištoitta kosketused niiden keskes, ken openzi kel’t laps’aigas, i ken vaiše opendab kel’t. Necen täht voib tehta eriližid materialoid. Ozutesikš, paremban temkirjutesen konkursaha voiba ühtneda babad i vunukad ühtes. 25. Pidab valita mugomad temad, kudambad linneba melentartuižed norištole. I antta materialad muga, miše oliži sel’ged lugijoile. 26. Karjalan- i vepsänkeližed lehtesed pidäba kosketusid lugijoidenke. Lugijoid kuctas uziden temoiden ecmaha, mi abutab kelen kaičendale. Keliden variantad, ozutesikš, taholine divergencii, bohatoitab kommunikacijan. 27. Suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden mail’man vai mirun kongress mäneb vodespäi 1992 kerdan nelläs vodes. Necen rahvazkeskeižen keradamižen nevondad pidab tarkašti kacta Karjalan valdkundan i Piterin agjan valdmehištole. Tarkemba tarbiž kacta kahten jäl’gmeižen kongressan satusihe i nevondoihe, miččed oliba Hanti-Mansijskas (2008) i Šiofokas (2012). Vepsäks kändi Ol’ga Žukova