VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Galina Baburova, Irina Sotnikova. Sündundpäivänke, Lönnrotan škol!

Galina Baburova, Irina Sotnikova

Sündundpäivänke, Lönnrotan škol!

Veps
New written Veps
Jubilei: Suomalaiž-ugrilaižele školale täudui 20 vot.
Suomalaiž-ugrilaine škol oli avaitud Petroskoiš vodel 1994 vepsän, karjalan da suomen kul’tursebroiden napernan radon taguiči. Möhemba sebrad löuziba voimust sada školan täht uz’ sauvotuz.
Ezmäižel vodel školas oli kuz’ klassad, radoi 14 opendajad, openzihe 104 openikad. Vodel 2000 škol sai tetaban fol’kloristan, Kalevala-eposan keradajan, Elias Lönnrotan nimen. Tämbei školas opendase 920 last. Školan pämez’ om Natalia Valerjevna Barkalova. Hän kaiken holdub lapsiš, opendajiš da školas. Suomalaiž-ugrilaine škol om üksjaine Petroskoiš, kus paiči sumen da karjalan kel’t mugažo opetas vepsän-ki kel’t.

Jubileivastused
Kül’mkun lopus suomalaižugrilaižes školas oli tehtud äi melentartuižid azjtegoid da vastusid, miččed oli omištadud školan jubilejale.

Tehtihe ozutuzurokoid, mel’mahtoižid vändoid, festivalid, lapsiden sädairadoiden da tehmusiden ozutelusid i äi tošt. Käveltes školadme voi kacta pirdatusid, opendajiden modkuvid, seinlehtesid, lugeda ozatelusid školale da kitändsanoid opendajile. Kaikespäi näguiškol om vaumiž vastata adivoid!
Kül’mkun 25. päiväl školas oli Kundaližiden organizacijoiden päiv. Necil päiväl školha tuliba erazvuiččiden rahvahaližiden organizacijoiden ezitajad.
Openikad, kudambad opendaba vepsän kel’t, vasttihe Vepsän kul’tursebran ezitajidenke. Vastusel oliba openikad ezmäižespäi ühthetoštkümnendehesai klassahasai. Lapsile oli ozutadud prezentacii, mitte starinoiči Vepsän kul’tursebran istorijas, sen rados da projektoiš. Svetlana Pas’ukova tarkašti starinoiči suomalaiž-ugrilaižen školan istorijas da ristituiš, kudambad radaba školan hüvüdeks ani sen augonpanendaspäi. Miše tehta vastusen melentartuižeks, lapsiden täht oli tehtud mel’mahtoine vänd. A jäl’ges lapsile taritihe väta vanhoihe karjalan da vepsän vändoihe. Tuli läm’ südäimeline vastuz.
Vodespäi 1994 školas radab Sidomusiden kuvatuzstudii. Sen ohjandai om Natalia Aleksandrovna Okuneva. Školan jubilejaks hän neičukaižidenke tegi uden sidomusiden ozutelusen i eziti sen adivoile. Mugažo Natalia Aleksandrovna kucui adivoid ičeze Sidomusiden kuvastudijaha i starinoiči, mitte nece om jüged radsidomine koklüškoil, i kut neičukaižed surel tahtol kävuba necile sebrale.

Ko ume väged ühtes
Adivoid varasti völ üks’ lahj openikoilpäi.
iče keraziba materialad rahvahaližiden sebroiden polhe i adivoiden edes lugiba dokladoid niiden istorijas da rados. Nügüd’ Karjalan valdkundas eläb läz 640000 mest. Tämbei radab enamb 70 rahvahališt kul’tursebrad. No necil päiväl pagin oli vaiše koumes sebrasVepsän kul’tursebras, Karjalan rahvahan sebras da Karjalan inkerilaižiden sebras, miččed oma lujas tarbhaižed suomalaiž-ugrilaižen školan elos.
Necil vodel kaikile koumele sebrale täudui 25 vot. Niiden ühthižvägel oli tehtud lujas äi. Udessündutadihe karjalan da vepsän kirjkelid, Karjalan školiš zavottihe opeta karjalan, vepsän da suomen kelid, paindas lehtesid kodikelil, tehtas lujas äi projektoid da aigtegoid, miččed lujas painastaba rahvahalažehe ičetundmusehe da popularizoidaba neniden rahvahiden kul’turad kut Karjalan valdkundas, muga sen irdpolel-ki. Neniden sebroiden satusehe mülüba mugažo al’manahad, Periodikapaindištos paindud literatur, radio- da teleprogrammad kodikelil, horad da fol’klorkollektivad, abekirjad da openduzkirjad, Biblijad, Baltianmerensuomalaižiden keliden da kul’turan tedokund universitetas, kodikelen kursad da paginklubad, rahvahaližed praznikad küliš i äi tošt.
Vanhembiden klassoiden openikad lujas tozišti tartuiba neche radho. Oli mel’he kundelta arvokahiš tedon, kul’turan radnikoiški, kudambad kaičeba meiden rahvahiden tradicijoid, istorijad da kul’turad. Om tarbhašt teta heiden nimid i kaita sidä, mi om jänu meile ezitatoišpäi. Neciš školas istorii, tradicijad da kul’tur eläškandeba sihesai, kuni oma ned, kudambad surel melentartusel kaičeba niid. Ved’ ken arvostab i navedib ičeze kul’turad, kel’t da istorijad, se navediškandeb toižiden-ki rahvahiden kul’turad. Nece om muga tarbhašt meiden elos!

Praznikeht školas
Kül’mkun 28.
päiväl školas oli pidätud 20-voččen jubilejale omištadud praznikeht. Zal oli hüvin čomitadud. Erimujuižed il’mšarud ihastoitiba lapsid da aigvoččid, lahjoičiba kaikile sarnališt mel’t.
Necil päiväl školal oli todesine sündundpäiv, se vastsi adivoid, sai ozatelusid da lahjoid. Adivod saneliba lämid sanoid školan radnikoile da openikoile, toivotiba heile satusid.
Enamba kaiked johtutadihe siš, kut oli avaitud škol, kut holdutihe uden sauvotusen samižes školan täht, kut äi vägid oli pandud neche azjaha.
Ozatelemha školad jubilejanke tuliba sen pästnikad. Erased heišpäi nügüd’ iče oma opendajad. Školan sebrad-ki tegiba lahjoid necil praznikehtal. Armhan školan arvostuseks lapsed kargaižiba nügüdaigaližid da rahvahaližid karguid, pajatiba pajoid da lugiba runoid. Ühtes polespäi 20 vot nece om vähä, no toižes polespäi nece om äi. Lidnan täht suomalaiž-ugrilaine škol nece om ülenduz. Školan znamoičendas äjan pagižiba valdmehed.
Kacmata sihe, miše nügüd’ openikoid, kudambad tahtoižiba opeta kodikel’t väheni, školas napridas opeta lapsid etnokul’turižes il’mištos. Opendajad ladiba sündutada lapsiš armastust kodikel’he. Tägä kaikutte openik om kalliž. A opendajiden hüvän radon ozutai om openikoiden satused. Opendajad toivoba, miše voziden sirttes heiden radon satusid linneb kaik enamba i enamba.