VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Larisa Smolina. ”Sel’ktas vedes kala kokib”

Larisa Smolina

”Sel’ktas vedes kala kokib”

Veps
New written Veps
Uz’ fil’m: Fil’mas om ozutadud vepsän man londuz, külänikoiden elo, rahvahan veroid, primetoid, enččid da nügüd’aigaližid kalanpüdusid.
Voz’ 2014 oli znamasine Vepsän kul’tursebran täht. Sebrale täudui 25 vot. Lujas sur’ rad om tehtud siš aigas, tehtas äi nügüd’-ki. Kul’turdesant-projekt, ”Loninan lugemižedŠoutjärves, uz’ fil’m vepsläižen kalatusen polhe Fil’man kaks’ prezentacijad mäni kanman Ut vot Petroskoilidnas da Šoutjärv’-posadas. Äi lämid da čomid sanoid kulištiba fil’man tegijad Vladimir Slavov da Larisa Smolina (neniden sanoiden kirjutai). Kodima-lehtesen lehtpolil tahtoim starinoita teile, kut sündui uz’ fil’m vepsän kelel.

Vepsän rahvahan elorad
Tehta fil’moid om lujas melentartuine, no sil-žo aigal lujas jüged azj.
Om-ik nece dokumentaline, taidehfil’m vai etnografine fil’m penen rahvahan polhe, se pakičeb lujas sur’t radod: pidab valita tem, kirjutada scenarii, löuta ristituid-akt’oroid, tehta sjomkoid, čomenzoitta fil’mad muzikal Minä voin sanuda, miše fil’man tegeminenece om kutipazlankeradamine. Sinä keradad suren kuvan peniš palaižišpäi. Sen täht sinei pidab äi aigad, väged da hüvid abunikoid.
Sel’ktas vedes kala kokib-fil’m starinoičeb igähižes vepsän rahvahan eloradoskalatusen polhe. Siš om letud ekologižed-ki problemad. Fil’mas ozutadas vepsän man londuz, külänikoiden elo, rahvahan veroid, primetoid, enččid da nügüd’aigaližid kalanpüdusid. Fil’mas letas Änižröunan eläjiden problemoid-ki.
Sel’ktas vedes kala kokib” – nece om koumanz’ minun da Vladimir Slavovan ühthine kinorad. Ezmäine oliŽivatad vepsläižiden elos” (2008v.), toine – ”Vepsläižen kodin südäin” (2012v.). Nimen udele fil’male andoi vepsläine tedodoktor Nina Zaiceva. Fil’m jatktase 51 minutad. Oma titrad venän kelel.

Dedoi da vunuk
Fil’man pägeroi om Šoutjärv’- posadan eläi V’ačeslav Gerčin.
Hänele om 74 vot. V’ačeslav Nikolajevičan jured oma vepsläižes Mägiderüunaspäi. Sigä mäni hänen laps’aig. Kut johtutab V’ačeslav Nikolajevič, Mägel oli viž järved, sikš kaikiden prihaižiden armaz azj oli kalatuz.
V’ačeslav Gerčin jo 50 vot kalatab Änižjärvel. Hot’ tervhuz’ ei ole mugoine hüvä: se verenpainuz tegese enamb normad, se jaugad ei tahtoigoi nikuna astta, se pän kibištab, no järveta hän ei voi eläda nikut. V’ačeslav Nikolajevič ostiskuteranda löuzi ičeleze todesižen sebranikanSavelii-vunukad.
Savelii opendase Šoutjärvelaižes školas, seičemendes klassas. Ühtes dedoinke hän pästab järvehe verkod, ongitab, abutab dedoile avaita budkan, pästta venehen, souta airoil. Dedoi opendab Savelijad oikti vedämha ičtaze järvel, sanub kalatusen peitusid. Sava jo nügüd’ tedab, miše edel kalatust pidab kumartas järvele da pakita abud vedenižandoil, ika kalad ei linne. Hän hüvin tedab, miše Änižel ei sa kovin pagišta, ei sa sül’kta vedehe da äi tošt.
Fil’mas V’ačeslav Nikolajevič starinoičeb, miččel aigal da kus om paremb sada kalad. Hän sanub, miččid kalanpüdusid vepsläižed mužikad otiba järvele da jogele ende, mil kalataba nügüd’. Hän sanub äi erazvuiččid kalatusehe sidotud veroid, primetoid da tošt.
Tehta sjomkoid V’ačeslav Gerčinanke oli kebn. Hän oli kuti todesine akt’or. Tariž pagištahän pagižeb, tariž vaikti ištta i midä-se tehta käzilištub i tegeb. Kacmata surehe igähä, pahaze tervhudehe da žaruhu irdal, nece mez’ niüht kerdad ei sanund meile, mišekaik”, ”olen väznu”, ”en tahtoi enamb nimidä”… Hän radoi, tegi dublid, kundli meid i el’genzi, miše tegem ühten tarbhaižen azjan.
lujas hätken em voigoi tehta sjomkoid Änižel. Tulem Volod’anke Šoutarvehe, a meile sanudas, miše järvel om sur’ ald, ei sa pästta verkoid. Möst ajam kodihe niminke. Udel kerdal zvonim Šoutjärvehe, sanum, konz tulem i möst kulem telefonas, miše posadas vihmub vai om sur’ döl. Möstnimidä, möst varastam.
V’ačeslav Nikolajevičal om lujas čoma emägTaisia Vasiljevna Gerčina. Hän ei ole vepsläine, no äi vozid hän pajati Vepsän rahvahan horas i lujas hüvin el’gendab vepsän kel’t, navedib vepsläšt kul’turad. Vaiše hänen abunke tundištimoiš fil’man pägerojanke. I nügüd’, konz johtutam nenid sjomkoid, ka el’gendam, miše Jumal abuti meile. Ved’ kut oli jüged löuta vepsläšt kalanikad fil’man täht, kudamb mahtaiži pagišta hüvin ičeze kelel, miše hänel oliži veneh, miše hän oliži todesine akt’or. Vepsläižed mužikad ei navedigoi pagišta äjan, lujas varaidaba kamerad, a V’ačeslav Gerčin ei vändand nimidä, hän tegi sidä, midä tegeb kaikuččen päivän Savelii-vunukanke.

Vepsän man bohat uz’
Sjomkad fil’man täht oli tehtud Karjalan mal Änižröunan agjan vepsläižiš küliš: Šokšus, Vehkojas, Šoutjärves, Kaleiges, Toižeges, Kaskezas.
Oliba sjomkad mugažo Petroskoi-lidnas da Piterin agjas Podporožjen rajonan vepsläižiš küliš: Kurbal, Nemžal, Ladvas.
ajelimoi erazvuiččid vepsläižid külidme, miše ozutada fil’mas, kut mäneb aig, kut vajehtase elo. ičeze sil’mil nägištim, miše pohjoižvepsläižil enččiden veroiden sijale jo amu oma tulnuded nügüd’aigaližed tehnologijad. Änižjärvedme ajaba sured katerad, kalad sadas kümnilspiningoil”, a löuta mastarid, kudambad ičeze käzil tegižiba merdoid, kudoižiba verkoid nügüd’, om jo tozi sur’ problem.
Vaiše edahaižes vepsläižes Ladv-posadas (Piterin agj) tundištimoiš noren kalanikanke Sergei Anhimovanke. Hän ozuti meile, kut tehta merdoid, kut kudoda verkoid. nägištim, miše neciš posadas enččed kalanpüdused ei männugoi muzejan fondoihe, ristitud nügüd’-ki saba kalad niiden abul. Lujas äi primetoid da veroid vepsläižed tedaba kalatusen polhe. Vaiše om žal’, miše mugoižid tedajid vodespäi vodhe tegese vähemb. olem ihastusiš, miše kirjutim sjomkoiden aigan lujas äi ristituid.
Sikš ku fil’mas Änižröunan vepsläižed lendaba ekologižid problemoid i holduba, miše läheli heiden posadoid radab lujas äi predprijatijoid, miččed saba malinovii kvarcit- da gabbro-diabazkived, ka, tegim sjomkoid mugažo neniš karjeroiš. kacuim, mitte pölü sigä om da kuverz’ äi kived sadas, a sid’ vedädas vepsläižiš posadoišpäi toižihe Venäman agjoihe, verhiže maihe. Ved’ neniš kivišpäi saudas sildoid, tehtas muštpachid, plitkoid da äi tošt. Predprijatijad andaba radsijoid ristituile. No rahvaz om suriš holiš siš, mittušt pahut tegeba nene zavodad londusele, külänikoiden tervhudele da Änižjärvele.
Miše el’geta problemad kogonaz, tegim sjomkoid mugažo Petroskoi-lidnas Pohjoižen veziproblemoiden institutas da Pohjoižes kalankazvatusen tedoinstitutas, kus Karjalan tedomehed sanuiba meile ičeze mel’pidoid necen probleman polhe.
Šoutjärven vepsän etnografižes muzejas löuzim mugoižid vanhoid kalanpüdusid, miččile om jo sadoid vozid. Ned kaičesoiš vaiše necen muzejan fondoiš. Kaikiš neniš eksponatoiš meile starinoiči muzejan pämez’ Natalia Anhimova. Enamb kaikid jäi muštho Änižen randan kart.
Natalia Anhimova: ”…Nece om Änižen randaspäi karta. Se om tehtud Karjalan koivuspäi. voim nähta, mitte rand om Änižel sid’, kus om Šoutarv’ i Kakkarv. Voib panda kormanaha. Ku karta mäneb vedhe, voib lujas hüvin siloi kacta. Nece karta lujas hüvin abuti kalanikoile, ken mäni Änižele.”

Vedenižandad da pühäd mehed
Paiči eksponatoid, kalatust, surid problemoid da ristituiden holid, fil’mas ozutadas vepsan rahvahan veroid, uskondoid...
Kut om tetpas, vepsläižil endevanhad verod nügüd’aigahasai eläba kinktas sidos ortodoksižen uskondanke. Usktes veziižandaha, sil-žo aigal pakičeba abud pühil mehil. Iona Jäšjärvelaine, Aleksandr Süvärilaine, Nikolai Čudotvorec, Kosma da Damian, apostolad P’otr da Pavel oma vepsläižiden kalanikoiden kaičijad. Toižed fil’man gerojad kumardasoiš pühile mehile, toižed uskobavedenižandoihedavedehižihe”. Nacein, sikš endevanhas aigaspäi vezi oli sures arvos vepsläižil, i tedaba muga äi primetoid, veroid vedes, veziižandoiš, kalatuses.
Vasilii Maksimov: ”Homesuu keradatoi kalaha, hot’ mašinal ajad, hot’ jougei astud, vaise mitte-se ak vasttihe homesuu, kaik, void pörttas rohktas kodihe. Nece provereno tisäču raz. Minä ka srazu jogele päzun da jogirandadme mecha. Nece nad’ožno…Völ en teda mijak, no tatam kaiken mindai laji, miše ištuižin vaikti järvel, konz kaladan... A konz sel’gitan kalad lemuseks, ka tari kaik nene oharadkad, kiškad, žabrad tacta randha, linduižed koktasoi...”
Valentina Rogozina: ”Minä muštan, miše minun baboi kaiken saneli: konz sinä tahtoid tabata haugen, siloi pidab mända kalatamha, konz kudmoine kazvab. A konz kudmoine zavodib penenzuda, siloi haug tacib hambhad, i ei voi sidä kalad, kudamb om pandud ongehe, koukeižele, tabata Völ baboi openzi mindai, miše vededme ei sand muite kävelta sapkoiš, jokselta vededme. Sikš ku sinä näritad vedehižen.”
Nenid veroid, primetoid vepsläižed muštaba lujas äjan. Pidab vaiše kaita niid da jätta norele pol’vele.

Sel’ktas vedes kala kokib-fil’m om čomenzoitud lujas čomil SATTUMAfol’kgruppan, TOIVE-ansambl’an da vepsläižen NOID-gruppan melodijoil. Sjomkad necen fil’man täht tegi kaks’ kuvadajad: Vladimir Slavov da Ivan Trofimov. Fil’m tuli eloho Vepsän kul’tursebran abul, Karjalan Rahvahaližen politikan da uskondsebroiden ministerstvan raha-abul. Fil’man tegijad kitäba kaikid fil’man abunikoid, ühtnikoid da nevonikoid hüväs da tarbhaižes rados.
Fil’man tiraž om 200 ekzempl’rad. Kaik diskad oigetas školihe, päivkodihe, universitetoihe, kus opetas vepsän kel’t, mugažo Karjalan man kul’turorganizacijoihe, kirjištoihe da Venämän suomalaižugrilaižihe kul’tursebroihe.
meletam, miše tehtes mugoižid fil’moid vepsän kelel titroidenke toižil kelil, kaičem vepsän kel’t, vepsän rahvahan kul’turad norile pol’vile, starinoičem vepsläižiden polhe kaikele mirule.