VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Maria Filatova. Kalatez voib tulda mel’he kaikuččele

Maria Filatova

Kalatez voib tulda mel’he kaikuččele

Veps
New written Veps
Kaikuččel sügüzel Petroskoin eläjad kiruhtiba surele praznikaleKalakundale. Nece praznik tehtas lidnas jo äi vot i joga vodel se keradab kaik enamba adivoid. Kalatesen praznik om mel’he rahvahale, ved’ tägä eskai ned, kenen täht kalatez ei ole armaz azjkaik löudaba midä-se melentartušt ičeleze. Täl vodel Kalakunda-festival’ mäni 24. päiväl sügüz’kud Petroskoin Lososinka-jogen randal.
Om tetpas, miše Änižröunan vepsläižed kaiken oma olnuded ani hüväd, tetabad kalanikad. Kalad södihe iče, mugažo vedihe lidnoihe da mödihe.
Nügüdaigahasai kalatadas, miše sada dengoid da sömäd. Nügüd’ äjad mehed, tobjimalaz mužikpoližed navediba kalatada, kävuda ongele i kalan samine ei ole vaiše jüged rad heiden täht, no se om melentartuz’-ki.
Kalakunda-festival’ ozuti, kut äi om Karjalas kalanikoid. Heiden keskes, pidab homaita, om äi naižid-ki. Festival’ kerazi läz 5000 adivod. Kalanikad tuliba Karjalan erazvuiččiš agjoišpäiÄnižröunan, Lahdenpohjan, Präžan, Pudožan, Louhin, Oloncan, Kondopogan agjoiden külišpäi da lidnoišpäi. Mugažo oli adivoid Piterišpäi, Moskvaspäi, Murmanskan da Piterin agjoišpäi da Suomespäi.
Täl vodel Lososinka-joges lanksi veden pind. Sikš kalanikoiden lugu oli märitud. Konkursaha ütni 170 kalanikad (30 last, 20 našt da 120 mužikad). Lososinkaha oli pästtud 150 torpad. Kaiked oli sadud 69 kalad, miččiden painuz oli 52 kg.
Konkursan vägestajaks om tulnu Petroskoin eläi Aleksei Litvinov. Hän om sanu ongele kuz’ kalad (läz vit kg). Kalanik avaiži ozakahan kalatesen ičeze peitusidAleksei pani ongele krevetkad! Lahjaks konkursan vägestai sai ičeze püdused da venehen motoran.
Praznikan adivoile taritihe söda kalasömižid. Kaikid armhembaks adivoiden sömäks tegihe lem’. Tozi om, mitte magukaz om lem’, konz lebaidatoi londusel!
Kalakunda-festivalin programm oli lujas melentartuine da sur’. Pandud scenal pajatadihe da kargaitihe lidnan ansambl’ad. Läheli scenad lapsed püdiba bobaižkalad penes basseinaspäi. Pičuižed lapsed ühtniba konkursahaken kaikid pigemba ajeleb velokezral. Vanhembad lapsed ozutiba ičeze väged norverkoil, ühtniba tedokonkursoihe, tehliba aviamodelid, openzihe andmaha ezmäšt abud ristitule, ambuiba pulem’otoišpäi.
Karjalan rahvahan sebr tariči adivoile väta Kyykkä-vändho.
Voib olda, äjad mehed ei navet’koi kalatest. No kalapraznik om todeks hüvä azj. Ku nikonz et olnugoi necil praznikal, ka algat unohtagoi tulda sille tulijal vodel. Ved’ kut om tärged ristitule sada hüvid melid i čomitada ozal ičeze elod!