VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Larisa Smolina. Vepsän kelen kursad Piterin agjas

Larisa Smolina

Vepsän kelen kursad Piterin agjas

Veps
New written Veps
Kaikuččen voden Piterin agjan valdmehišt naprib tehta radod vepsän kelen da kul’turan kaičendan täht. Jo hüväks tradicijaks tuli tehta vides vepsläižes küläs vepsän kelen kursad. Täl vodel ned mäneba Piterin agjas Pöudon, Boksitogorskan da Podporožjen rajonoiš jo nelländen voden. Kaikuččen kerdan suren abun kursiden tegijoile andaba Puškinan universitet Piterišpäi da Vepsän kul’tursebr Petroskoišpäi. Vepsläižed tedomehed, opendajad, lehtmehed da vepsän kelen tundijad Karjalaspäi paneba kaik vägid, miše kirjutada kaikuččen voden uzid openduzkirjoid, radlehtikoid, tehta ližamaterialoid ičemoi kelel kursnikoile.

VEPSÄN KELEN RADLEHTIK
Om lujas žal’, miše tämbeižeks aigaks niühtes Piterin agjan školas lapsed ei opekoi vepsän kel’t urokoil.
Erasiš školiš oma vepsän kelen fakul’tativad, no ned mäneba harvoin, vaiše kerdan nedališ. Lapsid nenile urokoile tuleb lujas vähän. Lühüdad openduzčasud ei abutagoi opeta lapsid vepsän kel’he hüvin. Nacein, sikš Piterin agjan valdmehišt ladib tehta kaikuččen voden vepsän kelen kursid da kerata niile kaikid tahtnikoid.
Kut männuzil-ki vozil täl kerdal kursile keradase viž gruppad, 20 mest kaikuččes. Lapsed, norišt, vanhembad, eskai rauhad ristitud keradasoiš ühthe, miše opeta maman kel’t ani augotišespäi. Miše opendajile oliži kebnemba vedäda nenid kursid, täl vodel aktivistad Petroskoišpäi vaumičiba kursnikoile čomanVepsän kelen radlehtikon”.
Radlehtikon tegijoiden keskes oma Petroskoin universitetan opendai, Karjalan kelen, literaturan da istorijan institutan radnik Ol’ga Žukova; Kodima-lehtesen pätoimitai, Kipinä-kulehtesen toimitai Galina Baburova; Karjalan tele- da radiotoimitajad, Petroskoin universitetan pästnikad Maria Filatova da Larisa Smolina. Lujas suren abun radlehtikon tegemižes tegiba vepsläine tedodoktor Nina Zaiceva da vepsän kelen tundii Jelizaveta Haritonova.
Vepsän kelen radlehtikom sur’, läz 70 lehtpol’t. Siš oma čomad pirdatused, hüväd tegendad erazvuiččihe temoihe. Kaik temad, vaihišt da grammatik oma mugožed-žo, kut i aigemba tehtud openduzkirjas, mitte läksi eloho kaks’ vot tagaze Piterin agjas. Vepsän kelen radlehtik om oigetud nenile ristituile, ked opendaba vepsän kel’t ani augoitišespäi da nenile, ked ei mahtkoi kirjutada da lugeda ičemoi kelel hüvin, no voiba čomin pagišta. Uden redlehtikon abul voib opetas kirjutamha vepsäks kirjamid, sanoid, frazoid, antta vastusid küzundoihe, tehta dialogad, käta tekstad venän kelespäi vepsän kel’he da äi tošt.

SEMINAR OPENDAJIDEN TÄHT
Kut rata radlehtikonke, miččes formas voib tehta urokad, miše ned oližiba melentartuižembad, opendajile starinoičiba seminaran aigan vepsän kelen tundijad Larisa Smolina da Ol’ga Žukova.
Heinkus tuliba Vidlaha da vastsihe vepsän kelen kursiden vedäjidenke. Kut muloi-ki seminar mäni Vidlan külän kirjištos. Vepsän kelen opendajad tuliba seminarale vides küläspäi. saiba uzid radlehtikoid, starinoičiba, miččed azjad oma vepsän kelenke heiden küliš täl vodel, kut vediba kursid muloi da endemulošt, miččed jügedused heil sünduiba kursiden aigan, midä iče varastiba da midä saiba.
Kaik tulnuded opendajad Gul’a Polivanova, Tatjana Klimova, Jekaterina Baranova da Taisia Käpänova homaičiba, miše nügüd’ külänikoil om melentartuz’ ičemoi kel’he. Rahvaz tahtoib teta kodikel’t i tuleskeleb kursile erazvuiččiden süiden taguiči. Toižed tahtoiba opetas kirjutamha da lugemaha kodikelel, toižil oma vepsläižed jured, no ei mahtkoi pagišta vepsäks, vaiše tedaba erasid sanoid ičemoi kelel. Oma mugoižed-ki, ked tuliba opendamhas vepsän kel’he vunukoiden taguiči.
Läz kaik vepsän kelen kursiden vedäjad oma kodikelen hüväd tundijad. ani laps’aigaspäi tedaba vepsän kel’t, kaikel südäimel holduba ičemoi kelen tulebas elos. No oma opendajiden keskes mugoižidki, ked opendaba kodikel’t ani augotišespäi ühtes ičeze kursnikoidenke. Pidab sanuda, miše nelläs vodes neniden opendajiden kel’maht tegihe korktembaks. Ihastoitab i se uzišt, miše erasiš vepsläižiš küliš Piterin agjas azjad vepsän kelenke vajehtasoi parembaha polehe. Anna Trifanova, Vidlan külän vepsän keskusen radnik homaiči, miše ühtes päivkodiš hän zavodi opeta lapsid kodikelihe ani pičuižišpäi. Om toiv, miše toižiden küliden školihe da päivkodihe Piterin agjas mugažo tuleba vepsän kelen urokad, a kaikiš honusišpäi möst kuluškandeba čomad vepsläižed paginad! Ved’ siloi voib uskta, miše vepsän kel’ eläškandeb hätken i ei kado nikonz!