VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

L’udmila Mehed. Čuašku

L’udmila Mehed

Čuašku

Livvi
New written Livvic
Pienes keitändypertis, škuappazen piälimäzel pualičal oldih čuaškat da torielkat. Elettih net sovus, kolistih, paistih toine toizenke ehtil. Ižändäl oli yksi armas čuašku, suuri da levei. Čuaškan bokas oli piirustettu kukkazet.
Suuret da syvät torielkat oldih rokkah näh, keskisyvättoizeh veroh näh, pienet bl’uudečkazetčuajuh da jälgisyömizih näh. Ižändy ylen äijäl suvaičči omii astieloi da pidi niilöis huoldu. Ižändy pezi astieloi hyvin, pyhkii pehmiel käzipaikal da kabrasti škuappazeh.
Kerran illal čuaškat da torielkat ruvettih kiistelemäh, ken on ižändäle piälimäine da armahin. Čuaškat ruvettih kolizemah vienol iänel, gu ižändy suvaiččou niidy enämbäl, ga torielkat rämistih da väitettih, gu net ollah ižändäle armahembat. Čuaškat väitettih, gu ižändy niilöis juou morsuu, maiduo da vetty. Vezihäi on kaikile elävile tärgevin! Torielkat kolistih, gu ižändy syöy niilöis rokkua, lihua, kalua da ruahtuo... Kaikkii nämmii syömizii sežo pidäy ristikanzale syvvä vältämättäh.
Kerran huondeksel ižändy kiirehti äijäl da petties sordi čuaškan lattiele da ...a-voi-voi! Čuaškal mureni ručkaine.
Ižändy nosti oman armahan čuaškan da murennuon ručkazen, pani stolale da sanoi:
Nimittumua hädiä, kohendammo ehtäl.

Kogo päivän čuašku seizoi stolal da itki: sil oli ylen abei da yksinäholendu oli igävy. Torielkat nagrettih čuaškan piäle škuappazespäi.
Illal tuli ižändy, otti klein, kleičči čuaškan ručkazen. Ižändy pani oman armahan čuaškan ikkunpieleh, täytti mual da istutti sih čoman kukkazen.
Kukkazen lehtyöt oldih pehmiet da kirkahanvihandat, halvazet oldih valpahanruskiet. Se oli fialku. Čuašku ei uskonuh omua ozua, seizoi ikkunpieles, kačoi ikkunah, ihaloičči pilvii, lämbii päivypastos.
Muga čuaškal algavui uuzi elos.
Torielkatgi enämbiä ei kolistu sen jälles, konzu čuašku oli muuttanuh ikkunpieleh, ei rämisty enämbiä nikonzu. Murginanaijakse stolale puututtuu net kummasteltihes, kui čomeni päivy päiviä heijän endine susiedu čoman fialkanke. Konzu torielkat kerävyttih pezendän jälles škuappazeh, net hil’l’akkazin šupeteltihes čuaškan hyväs ozas.
Toiči yksinkerdazet dielot avavutah vuottamattomas puolespäi, maltanet kačahtuakseh niilöih tarkembah!