VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Natalja Anhimova. Änižröunan vepsläižed küläd tämbei i eglai

Natalja Anhimova

Änižröunan vepsläižed küläd tämbei i eglai

Veps
New written Veps
Amussai vepsläižed eliba čomiš sijoiš: jogen da järven randal, mägel da krežal. Heid ümbärzi parahim londuz.
Pohjoižvepsläižed sured posadad, mugomad kut Šokš, Išan’, Vehkoi, Šoutjärv’, Kalag’, Toižeg, Kaskez seižuba Änižjärven randal, penembad küläd mugomad kut Mägi, Mecantagamecjärviden randal. Nüguni sid’ eläb enamba koumed tuhad mest. Oli aig, 60-70 vot tagaze, konz ühtes küläs eli koume tuhad eläjad. Mi edeleze, se aig mäneb teramba. Necen aiganke jökseb kaik meiden elo. Nene ei olgoi vaiše sanad. Muga om-ki. iče kaiken voit nägištada küliden fotokuvišpäi. Olgat hüväd, mängam tedme, mitte mäneb Petroskoišpäi Süvärele, hural kädel meil om Änine. Amussai vepsläižed sanuba: ”Ajam Änižen randad möto”.
Mel’he om se, miše kaik nimed, miččid andoi rahvaz jogile, järvile, külile, mägile, tropile, nüguni starinoičeba lujas äjan rahvahan elon polhe: ken tuli necile sijale elämaha ezmäižen, midä radoi, miččid veroid oli
tedam, miše vepsläižed Änižröunan küliš eläba enamba 500 vot. Edel heid necil mal eliba saamelaižed. Hö-ki jätiba meile ičeze nimid. MugaÄnine-nimi om tulnu saamen kelespäi da znameičeb – ”Sur’”.
Ezmäine külä, mitte tuleb meile vastha, konz ajam Petroskoišpäi, om Šokš. Šokš seižub Šokšjogen randal. Nece sur’ külä, kut starinoičeb vanh kirjПисцовая книга Обонежской пятины (1563 v.)”, kerazi ühthe penid külid, mugomid kut: Voinikišt da Sürd’. Ned nimed eläba tähäsai. Tedomehed meletaba, miše nimiŠokštuli suomalaižugrilaižiš kelišpäi da znamoičebjogen hijam”.
Läbi kaikes sures küläs tedme mäneb Vasilišt. Vasilištos seižuba sured puižed vepsläižed pertid.
Vepsläižed pertid seižuba läz ted da tele kacub nel’l’ iknad. Vepsläižed mužikad lendiba pertid muga, miše ned seižuižiba enamba 100 vot.
Vasilištospäi Änižen polhe om pen’ Čoga-külä, vepsän kelespäi znamoičebčuga”(čoga). Nece külä seižub kuti čogas, sišpäi tuli sen nimi-ki. Minun melen mödhe, nece sija om mugoine hil’l’ da sigä Šokšun-jogespäi tuleb verez tullei.
Kaks’ kilometrad Vasilištospäi mecan polhe surel mägel seižub Sürd’-külä. Sürd’ om vanh da unohtadud jo vepsän keles sana, znamoičebmägenpä”. Sid’, mecan poles, oma Kes’kkülä da Pinž. Tähäsai sid’ seižuba sured kaks’žiruižed pertid: Kes’kküläsMugačevan pert’eläb Jurii Mihailovič Mugačev, PinžasPidžakovan pert’eläb Mihail Aleksandrovič Pidžakov. molembad lujas hüvin tedaba vepsän kel’t i čomin pagižeba ičeze kelel.
Šokš om vanh külä. Ei edahan sišpäi om uz’ Kvarcitnii-külä, se seižub vanhan Lomk-külän sijal. Külän nimed tuliba rusttas kivespäi, sidä vepsläižed saba jo enamba 300 vot. Rusked kivi vedas Piterihe, Moskvaha da toižihe lidnoihe da völ Franciaha. Siga neciš kivespäi tehtihe pertid da dorogoid.
Nüguni Kvarcitnijas, kus Šokšun agjas sündui pühä Iona Jašezerskii, seižub čoma pühäpert’.
Ajam edeleze Änižen randad möto Tuleb Išan’nece ei ole sur’ külä. Meletam, miše nimi tuli ezmäižes eläjaspäi. Nüguni Išaninad-famili om eläb meiden keskes.
Nikonz Išaniš ei elänu äi rahvhast. No muzejas oma kuvad, miččišpäi voib tedištada, miše 1968. vodhesai sigä oli pöud, kus kazvatadihe kuzid da pedajid. Nüguni völ voib nägištada necen sijan. Siš aigaspäi äjan muštab külän eläi Mihail Petrovič Išanin. Hän sanui: ”Siloi, konz kazvatadihe puid, pämehen oli Sergei Mihailovič Išanin”.
Lähtem Išanišpäi nel’l’ kilometrad, tuleb Vehkoi. Se seižub Vehkoi-ojal, kus randad möto kazvab vehk (hein). Vehk abutab mehele olda tervhen. Völ sanutihe, konz oliba näl’ghižed voded, voib olda, voinan aigan, vehkaspäi tehtihe tahtast da pašttihe leibäd. Mugoižid sijoid rahvaz hüvin tezi da lendi pertidmuga tuli külä. Nece oli sur’ küläkerazi ühthe mugomid penid külid, kut Vanh Vehkoi, Tesar’, Ogerišt. Vodel 1873 Vehkojas oli 36 pertid: eli 162 mužikad da 178 akad. Oli pühäpert’ da kaks’ časoun’ad. Konz nüguni ajad siriči Vehkojas, ka ei voi unohtada pühäpertid, mitte oli tehtud kivespäi 100 vot tagaze käzil.
Vaiše purob südänt, konz tämbei kacud pühäpertihe i johtutad, miččen se oli ende. Čudutoitab se, miše mugoižen suren da čoman pühäpertin lendiba iče eläjad arhitektoran Aleksandran Bespal’cevan projektan mödhe.
Ajad seičeme kilometrad, jo sid’ tuleb Šoutjärv’Šoutjärven rajonan da enččen Vepsän volostin päkülä. Külä seižub Šoutajärven jogen randal. Külän nimi tuli järven nimespäiŠoutjärv’”. Nüguni kartal necidä järved kuctas Kodijärv’. Kodijärvel seižub Mägi-külä. Kodijärvespäi Änižehe jokseb Šoutjärv’-jogi. Tedomehed ei voigoi völ sanuda, kuspäi sündui nece nimiŠoutäjrv’”. Rahvaz sanub, miše se om – ”souta järvehe vai järvespäi”.
Vanhas kirjaspäi tedam, miše vodel 1873 Šoutjärven Pagastas oli 49 pertid, kus eliba vepsläižed: 128 mužikad da 108 akad. Vodel 1926 Šoutjärven Pagastal tanhoid oli jo vähemba – 36, eli 78 mužikad da 93 akad.
Šoutjärv’ kerazi äi penid külid ühthe: kaik ned seižuba jogen randal. Tuled Šoutjärveheezmäine pen’ külä Alažagd’. Se seižub alahan toižišpäi. Voinahasai Alažagdjas jogel oli mel’nic. Läheli, hural jogen randal, om Kukeinposad. Ezmäšt eläjad kuctihe Kukoi. Hän andoi necile sijale mugoižen nimen. Nüguni Kukeinposad om hil’l’ sija Šoutjärves. Sigä seižuba üks’žiruižed pertid. Vepsläižed pertid oma vanhadnel’l’ iknad kacuba tele.
Mänem edeleze, tuleb Petreinmättaz. Sid’ mäthaižel seižuba pertid, jogen randalkül’betid. Kacud, kaik om, kut ende.
Sid’ jo tuleb Hamamättaz. Hamamäthal seižuba vanhad kaks’žiruižed pertid.
Hamamäthalpäi voib putta Minamäthale da Markumäthale. Sid’ om čoma londuz. Ülemba kaikid seižub Üläžagd’. Amussai Üläžagd’ om bohat külä. Sada vot tagaze Üläžagdjas radoi vezimel’nic, vodel 1945 oli letud leibänpaštam, vodel 1946 – elektrovägišt, vodel 1958 oli letud živattanaz, kus kazvatadihe kodijänišid.
Ende keskkülä oli Pagast, kus seižui pühäpert’. Vodespäi 1838 Šoutjärven Pagastas seižub apostalan da evangelistan Matfejan kivipühäpert’. Pühäpertin rindal om papin pert’. Sikš nece sija kuctas Papinposad. Nüguni nece sija om znamasineIono-Jašezerskijal podvorjel seižuba uded pühäpertid.
Nügüdläine Šoutjärven keskkülä om Jeremišt (Jeremejanposad). Jeremišton rindal om Mel’-kamättaz, sid’ seižub sur’ da čoma Mel’kinan pert’, kus nüguni om Vepsän rahvahan muzei.
Ajam edeleze ted möto, mitte mäneb pidust’ Äništ 12 km, tuleb Kalag’. Nece külä seižub Kalajogel. Voib el’geta, kuspäi tuli külän nimi. Sanutihe, miše neciš joges oli äi kalad. Vanhas kirjaspäi tedam, miše Kalagen Pagastas vodel 1873 oli 30 pertid, eli 85 mužikad da 110 akad. Vodel 1926 pertid oli jo enamba – 69, eli 49 akad da 8 mužikad; da völ papišt, kus eli 2 mužikad da 7 akad.
Kalag’om pit’k külä: pertid seižuba pidust’ ted enamba nel’l’ kilometrad. Ezmäine külä, kut tuled Šoutjärvespäi, om Ropei: sid’ 300 vot tagaze zavottihe sada mustad kived.
Oma Kalages pened-ki küläd: Ozrei, Galašovk, Pagast.
100 vot tagaze Pagastal seižui kaks’ čomad da korktad pušt pühäpertid.
Ajad edeleze nel’l’ kilometrad, ozutase pedajištospäi čoma külä Toižeg. Se seižub krežalpertid oma ülähän, a alahan jokseb Toižeg-jogi. Sanutas, miše nece jogi andoi nimen küläle.
Kut oli jo sanutud, enamba 500 vot tagaze necile sijale tuliba ezmäižed vepsläižed. Nened sijad tuliba heile mel’he, joges oli äi kalad, jogele anttihe nimi Kaleig. Mäni aig, löutihe toine jogi, miččes mugažo oli äi kalad, da sille anttihe nimi Toižeg.
Toižeg kerazi ühthe mugomid penid külid, kut Mägoc, Mišuk, Vanik, Zinik (nimed tuliba ezmäižispäi eläjispäi), Telaorg, Rusked mägi. Vanhoišpäi kirijoišpäi tedam, miše vodel 1873 Toižeges oli 71 pertid, eliba vepsläižed: 224 mužikad da 245 akad. Vodel 1905 pertid oli jo enamba – 98, eli 343 mužikad da 335 akad. Voib meletada, miše Toižeges oliba sured da bohatad pertid: pidetihe 76 hebod, 201 lehmäd da 170 tošt živatad.
Sija Toižeg om mugoine znamasine. Sid’ sünduiba etnograf Dmitrii Moisejevič Puškin, taidehpirdai Sofonii Dmitrijevič Jeršov, baletmeister da horeograf Vasilii Ivanovič Kononov.
Jäl’gmäine vepsläine külä meiden Karjalan mas om Kaskez. Se seižub korktal.
Änižen randal. Tedam, miše Kaskezas om koume pen’t küläd: Sulagd’, Pohjagd’, Kes’kposad.
Kuvišpäi voim nägištada, miččed Änižröunan vepsläižed küläd oma tämbei i miččed ned oliba 60-70 vot tagaze. Om žal’, miše em voigoi jo nägišatada lujas äjad... Maspäi kadoiba ünäižed küläd. Nüguni ei ole Krikunsel’gad, Van’himansel’gad, Hapšomad, Levonsel’gad, Isakad, Oz’megad
Mecan poles mecjärviden randoil oma völ küläd: Mägi, Matvejansel’g, Mecantaga. Konz-se ned oliba sured, sigä eli äi rahvhast, seižuiba pühäpertid. Nüguni vaiše kezal tuleba eläjad lidnaspäi.
Kut pidaiži eläda, miše kaita ičeze vanhoid vepsläižid külid? Jüged om sanuda. Meiden vanhembad jätiba meile kaiked, midä meile tarbiž, miše eläda. A midä jätam ičemoi lapsile?