VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Ilmizin olluh

Ilmizin olluh

Livvi
New written Livvic
Minä rodiimmos rannal, kus on tuhanzii järvii, kus kuuzet kazvetah taivahassah, kus keskel Onega-järvie on Kižin suari. Tämä on minun armas Karjal.
Elimmö myö baban da died’oin kel yhtes kois, mama da meidy kolme lastu. Yheksävuodehine velli, minä, kaheksavuodehine, da 5-vuodehine sizär. Elimmö myö Huabarven kyläs, kus oli kaikkiedah kaheksa taloidu. Mustan sen, rounoku se oli egläi.
Jälles voinua oli jygei elaigu, eigo olluh syvvä midä, eigo sobua piäle panna. Minun tuatto Mihailu da maman velli Fed’a suadih surman Suomen voinal vuvvennu 1939. Jälles voinua mužikkoi kylis ei olluh, sendäh joga ruavos pidi olla naizil. Joga talvie muamua otettih kahtekse kuudu meččäh puudu karzimah. Myö ainos olimmo baban kel. Häi puaksuh itki, kuibo aino tytär Anni kestäy nengomas jygies ruavos, ku häi on pieni kazvol, tyhjäine, 50 kiluo. Varai, a ku myö jiämmö orboikse. Vahnembat paistih keskenäh, ku meil pidäy eliä erikseh babas da died’ois, sit muamua ei oteta loittozih ruadoloih. Rubeimmo myö maman kel elämäh toizes kois. Mama ruadoi kolhozas. Baba talvil kudoi kangastu, died’oil oli omua ruaduo.
Sit meijän died’oi voimatui. Jo nedälin päivät viruu. Douhturiloi kylis ei olluh. Yhtenny piän died’oi sanou babale:
Varvoi, kuču vai tytär da bunukat, tahton heidy nähtä.

Sil aigua minul oli jo yheksä vuottu. Kai mustan, rouno se oli egläi. Died’oi sanou mamale:
Prosti, Anni-rukku, minuu, ku lienne eläjes midä ruadanuh pahoi.
Auttelinhäi ainos mil voin.
Died’oi rubei itkemäh da kiändi piän seinähpäi. Kodvazekse vaikastui Sit ravieh sanoi:
Varvoi, kačo vai, meijän Fed’a-poigu tuah tuli.
Mitus häi on nuori da čoma. Sinä kačo, kačo, kui häi muhizou.
Sit died’oi sanoi muamale:
Sinä vuota kodvaine, kuni sinun ukkuo Mihailua kučutah.

Myö seizoimmo, emmo ni hengitännyh.
Vot i häi tuli. Ihaile, Anni, mitus häi on nuori. Lapset, kaččokkua, häi teile muhizou.
Mama rubei itkemäh, baba ohkamah da prähkämähdied’oi kuolemahgo lienne ruvennuh.
A died’oi sanoi:
Älä huolehti, hyö nygöi lähtietäh iäres, a huomei tullah minuu ottamah.
Tossupiän died’oi hil’l’azeh kuoli. Minä uskon, tata meidy kaikkii nägi.