VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Yöniekku

Yöniekku

Livvi
New written Livvic
Oldih enne ylen skuupat ižändy da emändy. Hyö oldih moizet skuupat, ga yöniekkua nikonzu ei laskiettu. Tuli kerran heijän luo saldattu yöksetariččemahes, ga hyö ei laskiettu. Saldattu tuli toizen kerran da nareko i heityi kuurnehekse.
On teidy yöniekkoi, sanoi ižändy. Vaste vai yksi saldattu kävyi tariččemahes, a nygöi toine tuli. En jo ole ruadi yönniekkua pidämäh!
A saldattu buite ei ni kuule, sanou:
Passibo, passibo!
dai astui pertih. Pertih tulduu kumardih emändäl, sanou:
Emändy, kačo, ižändy minuu yökse kučui, ga minä i tulin.

A emmo jo ole ruadi nikedä yökse laskemah, sanou emändy.
Tuli ižändy pertih, ga emändy kyzyy hänel:
Miksebo sinä nečen yökse laskit?

En jo minä laskenuh! Minä vie kiellin tulemas, ga vikse on kuurnis, ei kuuluh, yksikai tuli. Konzu syömäh rubiemmo, ga älä sinä käske händy stolah, sanou ižändy.
Akku pani ildazen stolal, ruvettih syömäh. Vaikkani istutah, nikudai ei virka, a saldattu istuu laučal. Vähäzen aijan peräs ižändy unohtui, kiändi piän saldattahpäi dai kyzyy:
Kugalaine sinä olet?

Passibo, passibo, sanou saldattu i istuihes syömäh.
Akku suutuksis sanou mužikal:
Kiellin vie, älä pagizuta, et uskonuh, nygöi näetsyömäh meijän kel rubei.

Ildažen syödyy nevvou ižändy akal:
Huondeksel, kačo, minä lähten meččäh aijoi, a sinä nouze i pasta blinua, kuni saldattu maguau.
Hänen aigah vai pastanet, ga tuas tulou syömäh.
Saldattu kuulou kai heijän paginat, iče duumaiččou: “Minuu, kačo, etto muanita”.
Huondeksel ižändy nouzi, söi blinua dai lähti meččäh, a akku jäi vie blinua pastamah. A saldattu kaččou, vuottelou konzu suurembi tukku blinua suittuu. Sit nouzi, šuorii, otti sumkan i buite rubei iäres lähtemah. Emändy räigäi riehtilän päčin edeh, tartui saldatal olgupiäh da sanou:
Yön maguandas, kačo, dengat maksa!

Passibo, passibo, emändyrukku, sanou saldattu i istuihes blinua syömäh.
Dengoi yötilas ei maksanuh, ga vie blinua syömäh istuihes, duumaiččou emändy.
Söi saldattu kai blinat i siirdyi laučal istumah. Emändy ku pastoi vie blinua, ga saldattu tuas rubei iäres lähtemäh. Šuorii, otti sumkan kainaloh i sanou:
Nygöi passibo, emändyrukku, syötändäs da yön magaitandas.

A emändy vastah kärizöy:
Söit da magait, ga tiijä i dengat maksua!

Midä? Blinat gostinčakse annat? Passibo, passibo, emändyrukku!
Dai otti loput blinat, iče iäres lähti.
Tuli ižändy ehtäl kodih, ga akku hänel sanou:
Tol’ko vai tämä oli yöniekku!
Söi, joi, yön magai, ei ni dengoi maksanuh da vie blinatgi gostinčakse otti!
Enämbiä nimittumua yöniekkua emmo laske nikonzu, piätettih skuupat akku da ukko.