VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Ei pida varaita jügedusid

Ei pida varaita jügedusid

Veps
New written Veps
Kanman jubilejadKodima-lehtesen radnikad vastsihe vepsläižen aktivistanke, tedomehenke, Vepsän kul’tursebran sädajanke Zinaida Strogalščikovanke.

olet sündnu Sarjärv’-külähä. Äjak vot sigä elit? Om-ik jänu äi muštlotesid külän polhe, siš aigas?

Laps’aigas ei ole äi muštlotesid. Minun tatoi Jetojev Ivan Timofejevič kaiken ičeze elon radoi Vidlan lespromhozas. Hän ajeli mecpunktoihe i oli sigä kogonaižid nedalid. Mamoi Aleksandra Petrovna jäi kodihe lapsidenke da kodiživatoidenke, kudambid oli äi. Hänele pidi kalatada. Minä muštan, kut varastin händast randal. Möhemba meiden kanz ajoi elämaha Ignatovskoje-külähä, mitte oli ei edahan Vidlaspäi. Sarjärves eliba vaiše vepsläižed, a Ignatovskoje-küläs eliba venänikad da vepsläižed. I sigä, vätes lapsidenke irdal, minä openzimoi pagižmaha venäks. Sarjärvehe jäi elämaha maman kaks’ sizart. Muštan, kut mamanke tuleskelim sinna tradiconaližile praznikoile. Hän lujas tusttui kodiröunad. Sarjärvenke om sidotud vepsän rahvahan flagan sündund. Vodel 1992 Vepsän kul’tursebr ühtesJuminkeko-fondanke vaumičihe vepsän rahvahan kul’turan vodeks. Siloi minä ühtes Markku Niemiženke da tetaban karjalaižen taidehpirdajanke Vitalii Dobrininanke ajoim ekspedicijaha. Sarjärves Markku tegi fotoid, miččiš oli muretud pertid. Nece oli kezan augotiž: sinižen järven edel oli vihand pöud, miččel änikoičiba pakuižed purdeheinäd. A möhemba jo,
konz ištuim koumen kesken Markkul kodiš da meletim, miččen linneb vepsläine flag, ka kacuim nenid fotoid: midä om jänu Sarjärvespäi necihe čomaha londusehe.
Siloi pätim, miše flag linneb vihandal mujul, siš linneb sinine rist pakuižen jononke. Möhemba minä lugin oppijoiden kirjuteses, miše vepsläine flag om tehtud geral’dikan kaikiden sändoiden mödhe.

Äjak last oli kanzas? Om-ik Teil sizarid, vellid?

Meiden kanzas oli 10 last. Minä olin jäl’gmäižen, noremban lapsen. Vaiše viž last jäi eloho i kazvoi. Vanhemb vel’l’ Mihail voinan aigal oli Piterin artillerijan školan kursantan. Kirjeižes, miččen saim, oli kirjutadud, miše hän koli läžundaspäi öl 6. semendkud vodel 1945 da pandud maha Kemerovan agjas. Ivan, konz minä olen sündnu, openzihe jo Piterin finansoiden da ekonomikan institutas, a toižiden vellidenke kazvoim ühtes. Toine oli koume vot vanhemb mindai, toinekuz’ vot vanhemb. Nügüd’ meid jäi vaiše kaks’.

openzitoiš Sarjärven školas?

Videndehe klassahasai minä openzimoi külän školas i minä lujas navedin opetas. Lapsid oli äi, opendajal oli ühtel aigal kaks’ klassad. Meid openzi nor’ čoma neižne Antonina, hän oli lujas laskav. Tatoi siloi oli radon veteran, hänele anttihe mecad pertin sauvondan täht. Hän lendi pertin Pöudoil. ajoim elämaha lidnha, minä läksin opendamhas videndehe klassaha. Sigä minä lopin školan. Pöudoil eli äi vepsläižid, kanzas pagištihe vepsäks. Tatoi hüvin pagiži venäks-ki, mamoi pagiži venäks hondomba. Hän kaiken elon oli kodiemägan.

Jäl’ges školad ajoit opendusele Piterin universitetha. Mikš oppindan täht valičit teman, mitte koski vepsän rahvahan istorijad?

Minun dissertacii om vepsän rahvahan tracionaližiden pertiden polhe. Piterin universitetan jäl’ghe minä tulin Petroskoihe. Minai oli oigenduz opendusele aspiranturas. Institutan pämehed sanuiba, miše minei pidab ajada opendamhas edemba Moskvaha. Etnologijan da antropologijan institutas Vladimir Vladimirovič Pimenov om vaumičenu tetaban kirjan vepsläižiden polhe. Konz minä päzuin opendamhas aspiranturaha, ka Vladimir Vladimirovič sanui minei, miše om keradanu lujas suren materialanenamb 2000 anketad vepsläižiden, karjalaižiden da susedrahvahiden pertiden polhe. Hän sanui, miše ei oppiškande necidä temad i andab minei nenid materialoid oppindan täht. Muga oli valitud tem minun tedoradon täht. Vodel 1977 minä lopin aspiranturan i vodes päliči polestin dissertacijan. Polestandan jäl’ghe minä zavodin oppida nügüdläižid vepsläižiden problemoid. kacuim vepsän rahvahan lugud küliš, tahtoim sel’genzoitta, mikš vepsläižed muga teravas sulaba venän rahvahaze. Voib sanuda, iče lugim vepsläižid. Sen jäl’ghe el’genzim, miše se tehtas vepsläižiden tahton vastha. Kaikid külän eläjid kirjutadihe dokumentoihe venänikoikš, pasportoiš vajehtadihe rahvahut. No el’genzim mugažo, miše ei kaik vepsläižed tahtoiba sidä. Minä zavodin kirjutada valdmehile, miše tehtas sur’ viga. Vepsläižiden lugu oli nelläle tuhale enamb, mi oli kirjutadud aigemba. Pidab sanuda, miše vodel 1989 oli tehtud uz’ rahvahan kirjutamine i meiden radon satused oliba oiktad. Vepsän rahvahan lugu kazvoi nelläle tuhale mehele. Radon aigan mugažo tedištim, miše koumanz’ pala vepsän rahvast tahtoib udessündutada vepsän kirjkel’t, tahtoiba, miše lapsed opendaižiba vepsän kel’t školiš, hot’ aigemba sanutihe, miše kel’ jo koli i tahtnikoid oppida sidä ei ole.

läz 30 vot olit Vepsän kul’tursebran pämehen. Kut Sebr om sündnu?

Venämal zavodihe vajehtusiden aig, meiden pakičusid homaičiba valdmehed. Siloi om sündnu Vepsän kul’tursebr. Konz kirjutim kirjeižen Sovetskijaha kul’turfondaha, vodel 1988 redukus Petroskoiš oli tehtud sur’ konferencii vepsän rahvahan polhe. Necen azjan jäl’ghe meil oli äi ühtesmeletajid ristituid. Kaiken meiden radon polhe om kirjutadudVepsläižed: etnižen mobilizacijan modelid. Dokumentoiden da materialoiden kogomuz.” Вепсы: модели этнической мобилизации. Сборник материалов и документов»), mitte paindihe vodel 2007. Nece kirj om internetas-ki. Kaikuččele, ken lugeb ičtaze vepsläižen, tarbiž lugeda nece kirj.

Mitte azj luget päsatusen?

Päazj, miččen tegim Sebran 30 radon vodes, nece om se azj, miše vepsläižile nügüd’ ei pida peitta ičeze jurid. Erased vepsläižed oma eskai ihastusiš, miše oma vepsläižed, arvostaba ičeze jurid. Tahtoižin, miše vepsläižed iče meletaižiba enamba ičeze tulijas aigas, ei meletaižigoi, miše heiš ken-se holdub.

Om-ik Teil deviz?

Minai om mugoine devizei pida varaita jügedusid. Kaikuččele mehele, hot’ miččid hänel oma jured, pidab arvostada ičtaze.