VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Valentina MIRONOVA. Koli kuččuu käyjii

Valentina MIRONOVA

Koli kuččuu käyjii

Livvi
New written Livvic
Koli-sanan merkičysty arbaillah tässäh. Kolii ennevahnas sanottihmustarinnakse”. Mustarinta-sana merkiččöy kondiedu. Kolin alovehel on olemas semmoine kivi, kudai mustoittau kondien piädy. Erähät ollah sidä mieldy, ku kolisanal on karjalaine alguperä, kolikse sanottih pal’l’astu kohtua. On olemas vie yksi mieldykiinnittäi merkičys: kolikse sanottih iändy, kudai rodih kallivoloukkoh lykättylöis lahjois (ennevahnas uskottih, ku voimattomukses libo mistahto pahas voibi piästä, ku tuonnet luonnon ižändäle tiettyh kohtah lahjua).

Suomen eri kolkis on 39 kanzallispuustuo, niilöin joukos Koli on päivännouzupuolen tundietuin. Suomelazet sanotah Kolii čomuon da erinomažuon periä Suomen sydämekse. Ylen suuret kivet da kallivot seizotah mečikös Pielisjärven rannoil. Joga kallivol on oma suarnalline nimi, ezimerkikse, 347 metrii korgiedu kallivuo sanotah Ukko-Kolikse. On olemas vie Akka-Koli (339 metrii korgei) da Paha-Koli (334 metrii). Nämmien kallivoloin välil ollah luonnon troppazet, kallivolpäi avavuu ylen čoma nägöala Pielisjärvele. Meččiä myö käveltes kerras näit, ku täs ei kabrasteta kuadunuzii puuloi. Net virutah mual sissäh, kuni iče ei lahota da hapata. Semmoine meččy vie enämbäl suurendau suarnallistu tunduo.
Enzimäzet eläjät tuldih nämmile mualoile ei ammui, vaiku 1800-luvul, vikse sendäh, ku ymbäri ollah kivikohtat, ei ole putillistu peldomuadu. Kallivon loukkolois ennevahnas rahvas luajittih ičele kirikkölöi, yhten nimi on Pirunkirikkö. Piduhuttu se on 34 metrii da on lähes seiččie metrii korgei. Kirikön nimen mugah ellendämmö, ku silloi eläi rahvas oli kaksiuskoine, yhtelaigua uskoi luonnon ižändöih dai Jumalah.
Kolin čomus da usko sih, ku tiä ennevahnas elettih karjalazet, luadi tämän kohtan tundietukse karealizman aigah, 1800-luvun lopul tänne käydih da ruattih Eero Järnefelt, Juhani Aho, Pekka Halonen, I. K. Inha, Jan Sibelius da muutgi.
Vuozisuan luguh Kolile kävväh myös turistat, jo vuvvennu 1923 Kolii piettih Suomen tundietunnu turistukohtannu da turistoin miäry kazvau joga vuottu. Vuvvennu 1991 Kolil perustettih kanzallispuusto, kerras ruvettih luadimah meččytroppazii. Yhteh lugiettuu niidy tänäpäi on läs 60 kilometrii. Sen ližäkse kezäl voibi ajella venehyöl, talvel voibi čurata suksil suuris mägilöis. Kolil kuuluu eri mualoin kieldy, suuris linnois mašinoin iänis eläjät rahvas kiirehtetäh huogavumah semmozeh kohtah, kus kuuluu linnun pajatandu, tuulen ulvondu, ojazen čurčetus. Turistoih niškoi on nostettu erihindazii hotelliloi, ei pie varata, ku rubiet sie valvattamah syömättäh da pezevymättäh. Ku väzynet kävellä mečäs, voit čökäldiäkseh pieneh tahnuos luajittuh muzeih kaččomah ennevahnazii veššilöi libo nygyaigazeh ozutteluh, kus kai toimiu tiedokonehien avul. Huogavuo voibi eri luaduh, ken kui suvaiččou, joga kohtas on vägi tukku rahvastu.
Olen käynnyh tiä enzimästy kerdua, jäi ylen hyvä mieli suarnallizes Kolis da Pielisjärves. Himoittas vie nähtä Kolin talvičomuttu. Net, ket kävväh Jovensuuh, voidas pyörähtiäkseh tännegi, ei ole ylen pitky matku – 70 kilometrii hyviä dorogua. Uskon, ku suatto hyviä mieldy da ihailetto suarnallistu Kolii.