VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Heini Rostkova. Miččen linneb školiden tulii aig?

Heini Rostkova

Miččen linneb školiden tulii aig?

Veps
New written Veps
Uhokus Karjalas tehtas Külän školan päiv. Necil vodel se mäni jo seičemenden kerdan. 8. uhokud tehtihe seminar küliden školiden opendajiden täht da suim, miččel pagištihe küliden školiden problemoiš. Nügüd’ kaiktäna pagištas školiden optimizacijas, mi lujas holestoitab küliden eläjid.

Vastusel oliba Karjalan Opendusen ministerstvan ezitajad, Opendusen kehitoitandan institutan radnikad, küliden školiden pämehed da opendajad, Karjalan küliden školiden associacii. Paginad oliba komedad.
Probleman pätandaks Opendusen ministerstvan radnikad taričiba koume variantad. Ezmäinevedäda openikoid avtobusoil školha, toinesauda internatad openikoiden täht, koumanz’tehta školiden filialad.
Opendajad varaidaba, miše filialoiden tegemine om huba azj, pigai niid linneb völ kebnemba saubata. Openikoiden vedänd avtobusoil mugažo ei ole mel’he rahvahale. Rahoid benzinale anttas voden augotišes, a sen arv voib vajehtadas voden aigan. Ližaks, küliš ei ole hüväd mašinoiden holitandad. Oigeta lapsid elämaha internatha vanhembad ei tahtoigoi. Äjad lähteba elämaha lidnaha, miše olda lapsidenke rindal.
Jevgenia Makarova, Opendajiden profsojuzan ohjandai, mugažo sanui, miše lapsile om paremba eläda kodiš, ei internatas. Lapsel om oiktuz eläda kodiš.
Meiden küläs kaik tehtas školas. Sigä pidetas erazvuiččid azjtegoid da praznikoid, školas mäneba valičused. Školan sportzalha openikad kävuba sebroihe. Vepsläižen sarnan festival’ mugažo mäneb školas. Ümbri školas om kaik külän elo. Meil oma nored specialistad. Kalages om kus rata, om midä tehta. Meidennoks tuleb rahvaz elämaha. No ilma školata külä tühjeneb”, – sanuiKodima”- lehtesele Kalagen školan pämez’ Svetlana Gotič.
Saubata školad vai reorganizuida sidä ei sa ilma külän eläjiden mel’pidota, siš om kirjutadud opendusen zakonas. Sen täht pidab tehta suimad küliš da pätta necidä küzundad.
Karjalan Opendusen ministerstvan da Opendusen kehitoitandan institutan radnikad ei nähkoi hubad openduzsisteman vajehtamižes. starinoičibaСовременная цифровая образовательная среда-projektas. Sen taguiči linneb osttud nügüdläine tehnik opendamižen täht da vaumitadas specialistoid. No školiden radnikad oma mugošt mel’t, miše ei ole problemad opendusen satusiš. varaidaba, ku vedäda openikoid školha avtobusoil, ka heiden openduzpäiv linneb lujas pit’kän, erašti enamba mi aigvoččen ristitun radpäiv. Impilahti-külän opendai starinoiči, miše vanhembiden klassoiden openikad ajaba heiden školha avtobusas vanhadme sildadme. Avtobusan vedäi varaidab, miše sild voib mureta.
Lapsed nouzeba seičeme časud homendest i tal’vel vilus säs varastaba avtobusad seižutimel. tuleba školha äjan aigemba urokoid da kävuba školadme azjata. Školas om kül’m. I lapsiden päivkodiš om mugažo. Min täht ostta nügüdläšt tehnikad, ku ei ole oloid opendamižen täht”, – čududelesoiš opendajad.
Karjalan Opendusen ministerstvan radnikad sanuba, miše pidab ecta ühthine pätand. Vajehtused tuleba opendusen sistemha, i pidab löuta kompromiss. Ku sidä ei löukoi opendajad, ka pätand löutas heiden taričusita.
Karjalan küliden školiden associacii tarjoiči sirtta vodele küzundad opendusen sisteman vajehtusiš.
Suiman jäl’ghe Karjalan küliden školan päiväd jatksi seminar. Se mäni Karjalan Opendusen kehitoitandan institutas. Seminaral pagištihe opendusen nügüdläižiš formatoiš. Institutan pämetodist Galina Petrova starinoiči elektronižiš resursoiš, kut ned voiba abutada küliden školiden opendajile. Institutan Internet-lehtpolel om tedoid kaikiš sen azjtegoiš, mugažo sil voiba löuta metodižid nevondoid opendajile. Institutas paksus tehtas radmahtoiden ližadamižen kursad opendajiden täht. Nügüd’ äjihe kursihe opendajad voiba ühtneda Internetan kal’t, ei pida sen täht ajada Petroskoihe. Mugažo voib kacta niid joudajal aigal Institutan lehtpolel, kuna ned pandas tahtnikoile. Paiči sidä, Institut tegeb erazvuiččid online-konkursoid, üks’ niišpäi mäneb 28. uhokud da linneb omištadud Kalevalan päiväle.
Seminaral oli metodižiden materialoiden kogomusen prezentacii. Kogomuz linneb tarbhaižen školiš, kus opendase vähä openikoid. Sidä vaumišti Petroskoin universitetan pedagogikan da psihologijan institut.
Sid’ ičeze radon satusil jagoihe Karjalan školiden pämehed da opendajad. Kaikuččel školal om ičeze kaceg effektivižen radon tegemižehe. I kaikuččen školan mahtišt om melentartuine. Seminaral ezitiba dokladoidenke nened školad, miččed löuziba uzid opendamižen formid. Neniden školiden keskes om Šoutjärven-ki škol. Šoutjärven škol tegihe konkursan vägestajaks. Konkursal škol kirjuti opendusen parembzoitusen programman.
Ol’ga Šamšina, Šoutjärven školan varapämez’, starinoiči azjtegoiš, miččed mäniba necen programman aigan: nored opendajad saiba abun opendamižen processan tegemižes, školan 50% opendajad saiba radmahton ližadusen, školas mäniba radkundan ühtmižehe oigetud aigtegod. Mugažo Ol’ga Viktorovna starinoičiPajokeraine”- festivališ, sen tegemižes da fakul’tativoiš, miččil lapsed tundištasoiš vepsän rahvahan kul’turaha. Šoutjärven školas radab ičeze lehtez, miččes lapsed kirjutaba školan elon uzištoiš. Mugažo openikad ühtneba erazvuiččihe sportvoibuihe. A voden augotišes školas mäniba ozutelenduroikad, miččid voiba tulda kacmaha lapsiden vanhembad. Programman satuseks oli vanhembiden suim, kus diskutiruitihe školan päivänteraližid jügedusid. Necile suimale tuli 80% vanhembid, mi om harvaine azj meil”, – sanui školan varapämez’.