VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Maria Filatova. "Kalevalan" tegijan päiväks

Maria Filatova

"Kalevalan" tegijan päiväks

Veps
New written Veps
Sulakun 9. päiväl praznuitas fol’kloran keradajan Elias Lönnrotan sündundpäiväd. Elias Lönrotad tedab kaikutte openik Karjalas, a tetas necidä tedomest da fol’kloristad sikš, miše hän kerazi epižid runoid Karjalas da painziKalevala-eposan kirjan.

Elias Lönnrot sündui vodel 1802 omblijan kanzaha Švecijaha (nügüd’ nece om Suomen ma). Laps’aigas hän oli lahjakahan da tarkan prihaižen, äjan lugi i hüvin openzihe. Elias Lönnrot openzihe lekarikš i tegihe medicinan doktoraks. Rates lekarin Lönnrot zavodi kerata karjalaiž-suomalašt fol’klorad, enččid epižid pajoid da muštatišid. Hän tegi 11 matkad Karjalaha. Elias käveli jaugai vai ajeli venehes, pagiži rahvahanke da kirjuteli enččid pajoid, runoid da muštatišid. Keratud runoid hän kogoziKalevala-eposaha da painzi kirjan vodel 1835, a toine kirj om sündunu vodel 1849. Siš aigaspäi mäni jo 170 vot. Nügüd’ Lönnrotan sündundpäiväl Suomes praznuitas Suomen kelen päiväd, a Karjalas necil päiväl tehtas praznikad Kalevalan temale.
Šoutjärven školas 9. sulakud mugažo tehtihe praznik. Sidä vaumičiba opendajad ühtes openikoidenke. Praznikale tuli äi rahvastopenikad ičeze kazvatajidenke, opendajad da külän eläjad. Praznikad zavodiba vanhembad openikad, kudambad lugiba eposan runoid venän da vepsän kelel. Sid’ Šoutjärven muzikškolan openikad vändiba stribunikoil da pajatiba epižid pajoid. Vepsän rahvahan hor čomiti praznikad vepsläižil pajoil, miččiden pohjal oma sanadKalevala-eposaspäi.
Praznikan adivoile starinoitihe Elias Lönnrotan elon polhe, ”Kalevala”- eposas da mugažo siš, ken i konz tegi kuvid eposan kirjoiden täht. Edel praznikad lapsed pirdiba kuvid Kalevalan temaks i praznikan aigan ozutadihe niid adivoile. Šoutjärven školan opendajad meletaba siš, miše lapsile pidab lugeda epos, pidab teta sen pähengid. Ksenia Klimova, školan opendai sanui: ” meletam, miše nece tem om melentartuine lapsile. Konz vaumičim necidä praznikad, lugimKalevaladvepsän kelel. Nece om meiden istorii, meiden röunan istorii, mi enamba lapsed tedaba, se paremba om heiden täht. Kalevala-eposad pidab teta lapsile. Siš om jügedahkoid azjoid, no kaikse se om mel’he lapsile”.