VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Švecova Darja . Hän kaiči lämäd ičeze sil’miš

Švecova Darja

Hän kaiči lämäd ičeze sil’miš

Veps
New written Veps
Toižeg-posad om üks’ vanhembiš vepsläižiš posadoišpäi Karjalan mal, Änižrounas, läz 110 kilometrad Petroskoišpäi. Nece külä seižub sijal, kus endevanhoiš aigoišpäi ristitud kalatiba, poimiba marjoid da babukoid. Čoma londuz, järv’ da korktad pedajad andaba ristituile väged da tervhut. Alevtina Ivanovna Medvedeva, enzne familii om Filimonova, eläb Toižeg-posadas läz 67 vot. Kaikutte pert’, kaikutte tehut om tutab Alevtina Ivanovnale. Ani neciš posadas hän zavodi rata, tägä läksi mehele da sünduti läpsid. Nügüd’ jo hänen vunukad da pravunukad tuleskeleba hänennoks adivoihe da ihastoitaba ičeze baboid hüvil satusil, holduba Alevtina Ivanovnan tervhudes da abutaba kaikiš azjoiš da rados. Kactes lapsihe da vunukoihe, Alevtina Ivanovna johtutab ičeze laps’aigad. Muštleb, kut hänen kanz eli Kalages, kut hän, pičukaižen neičukaižen, läksi suomalaižehe školha kodiküläs da kut tatad ottihe plenha...
Alevtina Ivanovna kazvoi lujas varukahal da jügedal aigal. Voinan aigan meiden male tuliba finnad, rahvaz eli suomalaižiden okkupacijas. Lapsed läksiba školha, kus openziba suomen kel’t. Alevtina Ivanovna muštab necidä i starinoičeb:
Olen rodnus Galašovkal (Kalag’-külän pala), sigä oli škol Patrakejevan pertiš.
Kaks’žiruine pert’ oli. Ülähän opetihe penembid klassoid, a alahan oliba vanhembad klassad. Konz zavodihe voin, milei oli kuz’ vott. Ezmäižehe klassaha mänin, konz vaise oli töudnu d’o seičeme vott. Ezmäi mänin finskijaha školha. Konz voin lopihe, perevodimoi russkijaha školha. Siloi miile pidi lähtta d’o koumandehe klassaha, no erasid lapsid ottihe ezmäižehe klassaha, sikš ku ii tetud russkijoid bukvoid. A mindai dättihe toižehe klassaha. Dedoi oli d’o kolnu, tatoi oli partizanoide otrjadas. Baboi da mamoi oliba vaise. Milai oli kaks’ norembad da üks’ vanhemb vel’l’. Konz olin finskijas školas, ezmäižes da toižes klassas, lujas hüvin openzimoi, ii tenu russkijoid bukvoid, no vanhemb vel’l’ openzi mindai”.
Konz voin tuli meiden male, Alevtina Ivanovnan kanz jäi ilma ižandata. Näl’ghižed da varukahad voinan aigad jäiba penikaižen neičukaižen muštho igäks. Alevtina Ivanovna sanub: ”Muštan, kut bat’ putui plenha. Hän oli povaran. Oli pičukaine pertine. nägištat’he, mise finnad d’okseltaze ümbri pertiš. ii tetud, kuna pageta, nu i putui bat’ plenha. Hiid vöd’he miide pertid siriči. Voika da hot’ mi tege, hot’ pagene, ka riktaze äkkid. Finljandijaha vödaze händast”.
Tatan abuta kanzan elo oli lujas jüged. Pidi löuta sömäd, äjan rata da kaita toivod, miše voin lopiše, a tatoi pördase kodihe. Alevtina Ivanovna johtutab: ”Elim lujas hondas. Bat’ oli plenas. Mileimoi kartaižid anttihe liibale, konz voin lopihe. Ičemoi kartofinad kaivim. Milemoi oli polost, kus iče ištutim kartofinad. Kolhozas milemoi sanutihe, mise algat mängoi kaimaha, kaivoim iče, kolhozaha. Nu miide mam da vanhemb vel’l’ kävutihe öl ičemoi polostale vargastada kartohkoid. Mugoitte näl’g oli!
Oli völ mugoitte istorii, ii olnu d’o lopnuze voin, elim Galašovkal, läheli purdet. Sigä oli finskijad pertižed, sigä elitihe. kävutihe mijale maidho. Muštan, mise mam silkaidab, a mina en rohti hiideke pagišta. Tegin zaboras reiguižen, a milei sanudas: ”Sina oledsuomen tyttö”, silei pidab lähtta Suomehe!”. Mina saniin: ”En lähte”. sanutihe: ”Kus om sinun bat’aiž – ”isä”?”, a mina saniin: ”Finljandijas!”. mamanke pagištaze da hän ii pästnu mindai. A sid’ voin lopihe. Da mam sanii milei: ”Avoi, ka hüvin, mise sindai ii pästnu!”.
Muštan, mise varukaz oli aig. Mägelpäi, finskijas DOToišpäi ambuskeltihe päliči miide pertiš. A öl vaise zavodiše bombta, ka mam libbub aigoiš, kut se rižazihe. Samol’otad lendihe, a , lapsed, magadam, hän miid noustab i miid kaikid sebatab i öl mänem Galašovkad möto, kut i toižed kanzad. Bat’ oli plenas, no ol’d’he läheli granicas, hiidaze oigentihe frontale. Muštan vaise frontalpäi hän tuli, ol’d’he obmotkad polvhessai, botinkad da šinel’. Hän sanii iče, mise tul’dhe Kijevaspäi. Lujas pahin elim kuti bat’ ii tulnu frontalpäi. Konz hän tuli voinaspäi, ottihe händast radole Ordha. Sigäpäi mugažno kartaižid anttihe, vähän paremba tegihe elo. Lujas oli varukaz aig, a nügüni dumain, mikš vaise miilemei ii anttudVoinan lapsed-statusad? Ved’ nece om abu pensijaks kaikuččen kun. Mikš, en voi el’geta!”
Laps’aigaspäi Alevtina Ivanovna harjeni radmaha äjan, kaik tehmaha ičeze käzil. Alevtina Ivanovnan elos oli äi erazvuittušt radod. Hän oli buhgalteran, deputatan da laukan möjan abunikan. Kacmata sihe, miše radod oli äi, Alevtina Ivanovnal oli ičeze kodi da ičeze kanz, miččele mugažo pidab antta äi väged da armastust. Alevtina Ivanovna napri tehta kaiken ičeze kanzan täht. Hänel om kaks’ lasttütär da poig. Nügüd’ sündutiba Alevtina Ivanovnale vunukoid. tuleskeleba adivoihe vai oigendaba baboile počtkartaižid. Alevtina Ivanovnan kanzas eläb vepsän kel’ da vepsän rahvahan veroid. Alevtina Ivanovnan tütär om Šoutjärven päivkodin lapsidenkacui Ol’ga Kokorina. Nügüd’ Ol’ga opendab lapsid vepsän kel’he päivkodiš da lujas hüvin pajatab Vepsän rahvahan horas.
Om vähä ristituid, ked vanhudes-ki lahjoičeba kaikile ičeze südäimen lämäd da hüvüt. Alevtina Ivanovna kaiči lämäd ičeze sil’miš i andab sidä ičeze lapsile da vunukoile.