VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Irina Sotnikova. Olem korktad mel’t ičemoi kodikeles

Irina Sotnikova

Olem korktad mel’t ičemoi kodikeles

Veps
New written Veps
Sulakun 20. päiväl Karjalan valdkundas praznuitas Karjalan da vepsän kirjkelen päiv. Karjalas anttas sur’ znamoičend rahvahaližiden keliden kehitoitandaha. Tehtas sur’ rad vepsän da karjalan keliden popularizoitandan täht. Nügüd’ vepsän da karjalan kelid kävutadas erazvuiččiš meiden elon alovehiš. Tämbei opetas kelid školiš, üläopištos, tehtas kel’kursid aigvoččiden täht, paindas kirjoid rahvahaližil kelil. Ristituil om voimuz kundelta radiopaginoid da kacta teleozutesid, lugeda lehtesid da kulehtesid kodikelil.

Kaikuččen voden Karjalan da vepsän kirjkelen päiväks tehtas erazvuiččid azjtegoid. Nügüd’ karantinan taguiči nenid azjtegoid pidetas vähäižen toižes formatas. Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan, Karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden mediakeskusen, ”Periodika-paindišton radnikad vaumičiba melentartuižid online-azjtegoid, akcijoid, flešmobid, konkursoid vepsän da karjalan keliden tundijoiden da navedijoiden täht.
Tobjimalaz 20. sulakud jo äi vozid erazvuiččiš Karjalan agjoiden lidnoiš da küliš, a mugažo Venäman lidnoiš vepsän da karjalan kelen tundijad keradase ühthe, miše kirjutada tradicionaližen sanelun vepsän da karjalan kelil. Keskregionaline akciiSanelu vepsän da karjalan kelilpidetas 2014. vodespäi. Necil vodel akcijan ühtnikad voiba kirjutada oficialižen sanelusen vaiše sügüzel. No Karjalan televidenijan radnikad tegiba ičeze sanelun kacujiden täht. Tekstan vepsän kelel kamerale lugi Maria Filatova. Nece oli lühüd i vessel sarn. Nadeimoiš, miše se tuli mel’he kacujile. Tekst oli pandud ViestitKarjala-gruppas VKontakte- verkos, miše kaikutte voi kodvda ičtaze.
Muštan, konz olin lapsen, pahas säs ištuim kodiš i paksus vändim sizarenke da sebranikoidenke mugoižehe vändoho. Valičim pit’kän sanan, i sanan kirjamišpäi pidi tehta äi lühüdoid sanoid. Kenel oli enamb sanoid, se vägesti-ki. I äkkid minä nägen necen vändon sanoihe Internetas da völ vepsän kelel. Se lujas mel’dütoiti mindai, sid’-žo johtutin laps’aigad. Pätin probuida. Pidab sanuda, miše ühtnikoid vepsläižiden keskes oli vähä, i lujas žal’ om, sikš ku neceSanapu-vänd todeks om melentartuine. Minä johtutin äi sanoid, miččid harvoin otan paginaha. Nügüd’ ehtoidme minä vändan neche vändoho ičein tütrenke, vaiše venän kelel. Spasib sädajile hüväs konkursas.
Nacein, kaikuččel ristitul om mitte-ni armaz sana, miččen hän paksus otab paginaha, vai muite se lämbitab ristutun henged. Meile oli melentartušt tedištada, miččed armhad vepsläižed sanad oma meiden lugijoil. Sikš Karjalan da vepsän kirjkelen päiväks , ”Kodimanradnikad, tegim melentartuiženArmaz sana-akcijan. Sihe ühtniba lehtesen lugijad da vepsän kelen navedijad. Akcii mäni VKontakte-verkos Kodimalehtesen gruppas.
Ühtnikoile pidi starinoita ičeze armhan sanan polhe, sel’genzoitta, mikš se om armaz heiden täht. Sanad oliba ani erazvuiččedvepsläine, mamoi, lind, neglik, ö, kodi, kaži, vezi, keväz’, lipikaine i toižed. Kaikuččehe sanaha oli pandud čoma kuva, a ken-se eskai tegi videon, kus starinoiči ičeze armhan sanan polhe. Om mel’he, miše akcijaha ühtniba kut lapsed, muga aigvoččed-ki.
Tahtoin toda sil’mnägubale ühten lujas čoman sanan. Nece om sanavezi”. Ičeze armhan sanan polhe Darja Švecova sanub muga: ”Meletan, miše vedes om erine vägi, mitte voib abutada ristitule tüništoitta, tervehtoitta henged. Sikš nece sana-ki om lujas vägev i čoma minun täht”. A mitte om teiden armaz sana i mikš?
Todeks, Karjalan da vepsän kirjkelen päiväks, oli tehtud lujas äi melentartuižid online-tegendoid. Ristitud lugiba sarnoid vepsän da karjalan kelil, ühtniba testoihekodviba ičeze tedoid vepsän i karjalan kirjkelen istorijas. Jatkub rata projekt ”100 sanad Karjalas”. Kaikutte tahtnik voib ühtneda sihe, kaikuččen päivän opeta uzid sanoid rahvahaližil kelil.
Homaičin, miše onlineakcijoiden, konkursoiden, flešmobiden ühtnikoiden keskes om äi aktivižid norid mehid i nece ihastoitab. Tämbei Internetnece om sur’kulu tedoiden lähte. A norile oma mel’he uded formad tedoiden samižen täht. Meletan, ned abutaba heraštoitta tahtod lapsil i noril opeta kodikelid-ki.