VepKar :: Texts

Texts

Return to review | Return to list

Praznik vihman al: Šoutjärves mäni Külän päiv

history

August 21, 2024 in 10:35 Нина Шибанова

  • created the text
  • created the text: 11. elokud vanh vepsläine Šoutjärv’-külä kerazi adivoid praznikale. Ezmäi tervhensanoidenke ezini Änižröunan administracijan pämez’ Grigorii Šemet. Hän ozateli külän eläjid praznikanke da lahjoiči kitändkirjeižed ristituile, kudambad tegiba suren panendan Šoutjärv’külän kehitoitandaha. Mugažo Šoutjärven eländtahon administracijan pämez’ Irina Safonova andoi kitändkirjeižed “Keradam da kaičem” -tradicionaližiden käzitöiden mastariden sebrale da volont’oroile “ZOV Karel’skie seti” -organizacijaspäi abus specialižen voinoperacijan soldatoile. – Meiden küläs eläba hüväd ristitud, kudambad radaba kodiman hüvüdeks, – sanui Irina Safonova. Külän päiväle Šoutjärvehe tuliba artistad Voznesenje-küläspäi: “Änižen zor’ad” -kollektiv, “Fejeria” -lapsiden kargsebr, “Seičeme notad” -vokal’ansambl’ da “Samobitnie”-sebr Petroskoišpäi. Kollektivad eziniba scenal, mitte om külän keskes läz administracijan pertid. Praznikale tuliba rauhad da aigvoččed ristitud, norišt da lapsed. Ezitusiden keskes artistad taričiba praznikan ühtnikoile kargaita ühtes heidenke. – Minä olen pajatanu da kargaidanu penespäi. Nügüd’ minei om 80 vot, i surel tahtol ühtnin tämbei karguihe. Minun mužik om vepsläine. Šoutjärves om hänen heimolaižiden pert’, tuleskelem tänna kezal. Tedištin, miše küläs linneb praznik. Tulin kacmaha, kut tägä iloiteldas, – starinoiči Nina Žerebcova Petroskoišpäi. Paiči artistoid praznikale tuliba Karjalan mastarid. Hö toiba möndaks erazvuiččid käzitehmusid. Praznikan keskes vihmuškanzi, no se ei küksend ristituid. Ilo jatkui vihman al. – Olen sündunu Šoutjärves, tägä kazvoin, lopin školan. Nügüd’ elän Petroskoiš, no tuleskelen kaikile vepsläižile praznikoile. Tämbei sä tahtoi telustada meile, no sille ei ozastund – praznik läksi čoma! – starinoiči L’udmila Mosenzova. Kanman Külän päiväd, 10. elokud, Šoutjärves mäniba mugažo lendmäčvandon, jaugmäčvändon, pionermäčvändon da armrestlingan sportvoibištelendad. Niihe ühtniba külän pened da aigvoččed eläjad. Praznik-žo lopihe ehtdiskotekal.