VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Bulkin Anatolii . Uni ilmissä

Bulkin Anatolii

Uni ilmissä

Karelian Proper
New written Tver
Yheššä kyläššä šomanke nimenke Kl’učevoi elioli Mar’u-buabo omankeh ukonkeh. Jogo kežiä heilä gostih ajeli šuurešta linnašta vunukkane Anni, Annizeni.
Kaikki oli mieleh Annizella kyläššä šuurešta linnašta tulduoh. Mieleh oli kävellä yhešniekoinke meččäh gribah da marjah. Mieleh oli uija kylän bruuvušša. Šuačči Anni kukkuo kiändiä duuhukkahašša heinän ruvošša. Heinän aigah otti toko Annie peldoh susieda Val’a-čikkopidi heinät levittiä da liikuttua, rugoh panna, ali hebozella kodih tuuva.
Mieleh oli Annizella kellozin čilajanda, lehmin möngyndä, da iänikäš paimenen ravahuš, konža aivokkazeh huomnekšella ajettih žiivattua peldoh. A konža illalla žiivatta tuli pellošta, Anni šuačči šalvata tanhuoh babon lehmiä da lambahazie liäväh. Ylen šuačči Annine yksinälleh kävellä peldoh kaččomah golubua kukkijua pelvašta.
A konža kukittih klieveripellot lämbymällä šiällä Annine viikkoloin istu pellošša. Klieveristä tuli žemmuone mejen duuhu, što uidie eulun vägie. Anni toko venyttiäčöy klieverih, levähyttäy kiät, hengähtäy mejen duuhuo, kuundelou, kuin čolat i muačolat börissäh, i hanellä nägiečöy, što hiän on šuarnan muašša.
Kerran Mar’u-buabo šano Annilla:
Kävelezit, Annizeni, meččäh, da toizit mussikkua da gribua.
Huomena vet on šiun šynnyndäpäivä. Paissamma piiruada mussikanke da gribakukkuo.
Kävelen, kuinbua, šano Anni i rubei šuoriečemah.
A Mar’u-buabo rubei keriämäh Annilla vakas’t’a: pani rahkapiiruada, sul’činua, keitettyö kananjäiččiä. Vakkane lieni täyži.
Kyžy Anni:
Kunne šie tämän verran keräit?

Godiečou, šano buabo i muhahti: – Vaivut mečäššä, lebiäčet, šyöllät. Midä et šyö, jätät kandozella mečän izännällä, linduzilla da zvierizilla. Hyö šuatah kodigostinčua. A konža rubiet meččäh mänemäh, pakkuo mečäldä käššekši männä, da andais’ gribua i marjua.
Läksi Annine meččäh. Kuin Mar’u-buabo käški, niin tyttöne i luadi. Kerdah hänen šanoin jälgeh puhaldi tuulut, i puut ruvettih hil’l’akkazeh lekkumah, lehyöt ruvettih šohizemah.
"Čäin meččä laškou milma!" niin juohtu mieleh Annizella. Hiän i mäni meččäh.
Kävelöy Annine meččiä myöt’, vain gribua da marjua vähän löydäy. Puolen päiviä käveli, vaibu. Istuoči Anni koivun alla, šai buabon gostinčat, šöi kylläldi, loppuzet pani kandozella, bökisty puuh i uinoi.
I nägöy Anni unda. Istuu hiän aholla, a mečäštä viijitäh kaikenmuozet zvierit: viekkahat čiilit, kuihakat jänikset, viižahat revot, buuriskot hukat. Äššen kondie viidi mečäštä. Kaiken tullah Annizen luoh. Šiidä i linnut lennettih.
Annine kučaldi kaikki kannon luoh:
Šyögiä tervehyökši, mečän rahvaš!

I rodieči piiru. Šyyväh da kiitetäh buabon emannušta. Kaikilla fatti, kaikin kylläldi šyödih. Kondie enžimäne nouzi da šanou:
Passibo, Annizeni, piiraista!
A työ, zvierit da linnut, ottuačekkua ruavošta.
Kodvin jälgeh tuldih zvierit järelläh, jogohine midä olgah toi: čiilit taššittih gribua šellällä, linduzet n’okissa mussikkua. Jänikset ruvettih šellittämäh gribua. A hukat kačottih, štobi niken ei laisendeliečis’ da revot ei nimidä viedäis’. Väliäzeh Annizen vakkane täydy marjalla. A kondie pani mettä kömäzen marjoin piällä.
Havaštuači Anni. Kaččou, kannolla ei nimidä ole, reunašša šeizou vakkane täyži mussikkua, tukkune gribua vakkazen luona. Anni rubei kačahteliečemah, nimissä nikedä ei nägyn. Otti Anni gribat da marjat i läksi kodih. Koissa hiän šaneli kaikki buabollah, da aivin diivuičči, mistä hänellä marjat da gribat.
Buabo muhahti i šanou:
Meččä on kuin ristikanža elävä.
Hänellä šuau ihaštuo i šiändyö, hyvittiä ristikanžua. Šie, Annizeni, eliässeh elä varaja luadie hyvyttä, da elä vuota makšuo. A hyvyš tulou, konža šie et vuota. Rahvahašša šanotah: "Ken toizella avuttauže iččiellä liziäy".
Ka midä piädy tyttözenke Annizenke Kl’učevoi-kyläššä Tverin mualla.