ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Karina Karimovna

Karina Karimovna

вепсский
Младописьменный вепсский
Ken om Karina Karimovna?” küzut . Nece om minun sebranik, niššat nökaine, ningoman nimen minä andoin hänele. sebrastam hänenke jo koume vot.
Konz hän läksi munaspäi, näk-mam ezmäi uhastelihe, miše tütrel om sur’ su, sötta om kebnemba. No aig mäni, poigaižed kazvoiba, i mam homaiči, miše ülembaine nökan pol’ ei kazva, jäb miku kattenu nenasäl’gmidenno, i nök sen täht ei saubate.
Avoi-voi, mitte gor’akogo! Kutak hän tabadab kärbhid-se? ved’ suspäise pagetas! Vaiše-ku sanktad parmad puttas...” opalas hengahti mam i zavodi napernas sötta satatadud tütärt sanktoil madoil. No hol’ penikaižiš linduiš oti vägen, i mam unohti Karinad.
Sügüzen i tal’ven Karina sötlihe kut putui, lendli linduiden sömsijoile, no söm sigä oli hen, sid’ oti muštho reduveziden tahod, kudambil oli enamb sömjäl’gid i homencen ištui aidal, varasti ižandoid paganoiden vädroidenke. Ažlakos loihe hän järedambile supaloiden päle, miše hot’ midä-ni ehtta otmaha. Henoid muruid hänele oli jüged otta, ei mil oli niid leta maspäi, – alembaine pit’k i terav nök telusti i čokkoihe maha. Hän koverzi pän bokale, miše sada kelel murud, no napriba tulda varišad i küksiba näl’ghižen linduižen.
Minä homaičin Karinan Karimovnan kevädel. Oli hän laih, pičuine, plešhändanke, terveh nökan pol’ oli hoik oraine i tegihe väraks, nägui, miše kaiken tal’ven tükiči kül’mnuden lumen. Minun südäimen kingiti žališpäirauk linduine! I minä sid’-žo otimoi sen sötelmaha, tegin hänele sömsijan.
Melev nökaine pigai el’genzi, miše söteltas reduveziden tahoil enamb ei ole hänen oza, i zavodi varastada mindai pertinno. Minun kormanoiš kaiken om mitte-
ni söm, sen täht Karina mindai varjoičeb, ilosižin hüppib rindal.

Karinan taba vajehtihe, i minä nägištin, miše hänele om mel’he olda ülembaks sen täht, miše sebranikad keradaba jäl’gmuruid. Küläs hän tegihe kulubasaks i sötan händast jo ei vaiše minä. Nu, a nügüd’ tal’v jo vaumičese, pigai tuleb keväz’ku i Karinanke varastam keväden i kezan suridenke satusidenke i parembanke ozanke.