ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Üksjaiželo om tuskan sebranik (Moral’sanutez)

Üksjaiželo om tuskan sebranik (Moral’sanutez)

вепсский
Младописьменный вепсский
Vanhembil oli koume pen’t poigad i üks’ vanhemb tütär Nastoi. Hän oli hüvän abunikan mamale. Homendesespäi ehthasai hän pidi hol’t norembiš velliš: pezi heid, söti, tüništoiti, vändi. Ehtal, konz lapsed uinziba, Nastoi abuti mamale pertiš: pühki lavad, pezi sobid. I muga mäni kaikutte päiv holiš da rados.
Kerdan neičukaine läksi jogele tomha vet i löuzi vedes kalun. Oti vedespäi kalun, nägebbaboi astub randadme i midä-se ecib. Tuli hän baboinnoks i küzub:
Baboi, om-ik nece sinun kalu?

Baboi tabazi kalun i ihastui:
Minun, armaz neičukaine!
Nece om noidkalu. Sikš ku sinä löuzid sen, minä pauklahjoičen sindai. Sanu, midä tahtoid, kaiken tegen.
Enamba kaiked mirus minä tahtoin lebaita eskai päivän, – sanui neičukaine.
Lebaite, kuverdan tahtoid. Minun noidkalu tegeb kaiken, midä sinä tahtoiškanded.
A ken-žo mindai sötaškandeb?
Ala holdu neciš, sigä kaik linneb.
Nece om hüvä, – ihastui neičukaine.
Baboi maihuti noidkalul i Nastoi ozaižihe čomas zamkas, kus oliba nägumatomad slugad, kudambad sötiba da jotiba händast, tegiba puhthut zamkas. Ümbri zamkas ei olend nikeda, vaiše lindud pajatiba pajoid čomas sadus. Muga mäni päiv, toine. Nastoi tusttuškanzi mamad, tatad, penid vellid i voikaškanzi:
Tahtoin kodihe.
Sigä, nacein, minun abuta om huba.
Ku pördatoi kodihe, elon lophusai radaškanded lebuta, – kuspäi-se kului än’.
Olgha muga! Üksjaiželo om hubemb kaiked, nikonz en tahtoi olda üksnäin!
Sanudes nenid sanoid neičukaine ozaižihe kodiš. Sid’-žo velled loihe Nastoile vastha, zavodiba sebata händast. Üks’ söda pakičeb, toinejoda, koumandenke pidab väta. A Nastoile se tarbiž-ki, hänele om hüvä kodiš.