ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Maria Košeleva. Völ üks’ maht kehitoitta kel’t

Maria Košeleva

Völ üks’ maht kehitoitta kel’t

вепсский
Младописьменный вепсский
Ken meišpäi ei teda Wikipedian polhe? Nügüdaigas läz jogahine ristit, kudamb voib kävutada Internetad, löudab tarbhaižen informacijan sen internetlehtpolen abul. Wikipedia om üks’ popul’arižembiš internetlehtpolišpäi, mittušthot’ ühten kerdan kävuti ičeze elos läz kaikutte ristit. Se om joudai enciklopedii, mitte om kebnpäzuine jogahižele. No kaikid tärktemb om se, miše kirjutesed neciš enciklopedijas oma äjil kelil. Paiči sidäWikipediaha kirjutadas eskai vähäluguižiden rahvahiden kelil-ki.
Necen voden elokun augotišes Suvi-Estonias mäni jogavozne suomalaiž-ugrilaižiden keliden Wikipedian seminar. Nored suomalaiž-ugrilaižed aktivistad kerazihe ühthe sijaha erazvuiččiš suomalaižugrilaižiš valdkundoišpäi, miše tundištadas Wikipedianke da tedištada enamba rados siš. Heiden keskes oliba i lehtmehed, Wikipedian tedajad da muite, sen kävutajad. Seminaran ühtnikoiden enambišt oli Venämalpäi. Se ei ole čudokast, ved’ Venämal eläb suomalaižugrilaižiden rahvahiden enambišt. Čomaha tahoze ei edahan Tartu-lidnaspäi tuliba udmurtilaižed, suomalaižed, mari, morz’a da ekša-rahvahad, vepsläižed, karjalaižed da toižed. Kaik kerazihe, miše tedištada ut Wikipedias suomalaiž-ugrilaižil kelil da vajehtadas mahtištol. Seminaran pämehed tegiba kaik muga, miše ühtnikoile oliži kebnas da ilokast tehta ičeze radod. Toižil sanoilühtenzoitta hüväd da tarbhašt. Seminar tehtihe čomal tahol mecas. Ühtnikad radoiba da saiba ihastust londusespäi. Mugoine il’m abuti heile keskitadas radoho, no sen-žo aigan olda tünäs.
Nece seminar jatkui koume päiväd. Sen tegijoin oliba estilaižed Wikimedian radnikad. Ezmäižel päiväl oli plenarine ištund, miččel starinoičiba suomalaiž-ugrilaižen Wikipedian oloiš. Heiden paginoišpäi tegihe sel’ged, miše Estin man Wikipedia radab hüvin. Se ei ole čudokast, sikš ku estin man üläopenikad da Wikimedian aktivistad Tartu-lidnaspäi surel tahtol tegeba ičeze azjad. kaiken aigan kirjutaba uzid kirjutesid, vaumištaba uzid programmoid internetlehtpolen täht, miše jogahižele kävutajale oliži hüvä da kebn löuta se, midä hän tahtoi da ičeleze kirjutada siš, mi om melentartušt hänele da toižile kävutajile. Pagištihe Wikipediaha sidotud problemoiš da jügedusiš. Ozutesikš, Karjalaspäi tuliba eskai kahten rahvahan ezitajadvepsläižed da karjalaižed. Kacmata sihe, miše karjalaižid om äi da kaiken aigan kehitoitaba da tugeba ičeze kel’t, Wikipedia karjalan kelel om vaišeinkubatoras”. Nece znamoičeb, miše se ei ole völ oficialine lehtpol’. Tarbiž sanuda, miše vepsläine Wikipedia ei ole lujas hubas olos. Se om oficialine da siš voib löuta äi kirjutesid vepsläižes kul’turas da keles. No vepsläižil- ki kaiken-se om üks’ problem: sikš ku Wikipedia om joudai enciklopediisihe voiba kurjutada kaik, ked tahtoiba, i erašti nene ristitud, ked ei tekoi vepsän kel’t hüvin. Sikš tekstoiš om äi vigoid.
Necidä problemad da äjid toižid diskutiruidihe seminaral. Oli löutud niihe pätandoid. Miše oliži kebnemba tehta radod, kaik ühtnikad jagatihe kahthe gruppaha. Ezmäižes gruppas oli ristituid, kudambad tedaba Wikipedias da rados siš lujas hüvin, pagižiba päproblemoiš da vajehtihe ičeze mahtištol. Toižes gruppas oli uzikoid, kudambile starinoitihe, kut tarbiž kirjutada kirjutesid Wikipediaha. Seminaran ühthevedon oli se, miše pidab kaiken aigan kirjutada kirjutesid Wikipediaha da kaiken aigan vajehtadas mahtištol, olda sidoiš toižiden rahvahiden ezitajidenke. Ved’ tehta se om lujas kebn azj, a mittušt hüväd da sur’t satust se voib toda! Tarbiž vaiše tahtod da hot’ vähäšt armastust ičeze kelihe. Ved’ kut oli sanutud ülemba, Wikipedia om joudai enciklopedii, mittušt kävutoitaba tuhad ristitud jogahižen päivän, da sikš om lujas hüvä idei keliden kehitoitusen tähtkirjutada sihe ičeze kelil.