ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Maria Filatova. Čud eläb ei vaiše sarnas

Maria Filatova

Čud eläb ei vaiše sarnas

вепсский
Младописьменный вепсский
31. redukud endevanhas vepsläižes Kalag’-posadas oli tehtud Regionankeskeine Vepsläine sarn-festival’. Se vedetas jo koumanden kerdan, i se tegesoi sureks praznikaks tulijoiden adivoiden täht. Ved’ pidab homaita, miše sur’ festival’ penen külän täht om harvinaine azj. Festival’ varastadihe, da sikš sihe pit’kha vaumištadihe.
Festivalin tegijoin oliba Nevond-sebr, Rahvahaližen politikan ministerstv da Kalag’-külän administracii. Festivalihe kuctihe kaikid ristituid, ked mahtaba pagišta vepsän kelel. Sihe voiba ühtneda kanzad, sebrad, lapsiden kollektivad.
Ku rindatada männuzidenke vozidenke, ka täl vodel Vepsläine sarn-festivalile tuli völ enamb rahvast: oli adivoid eskai edahaižiš vepsän man külišpäi. Lapsed da heiden kazvatajad, opendajad da külänikad tuliba praznikale da avaižiba todesižen sarnaližen mirun. Praznik oli vedetud Kalagen Kul’turpertiš. Scenal vätihe, pajatadihe pajoid, kargaitihe, starinoitihe runoid da eskai anekdotoid. Lebuaigal kacujad ozaižiba ozaitesid, andoiba vastusid melentartuižihe küzundoihe.
Sid’-žo oli tehtud lapsiden kuviden konkurs. Sen temaks oli valitud Kalevalaepos da vepsläine Virantanaz-epos. Oli melentartušt nägištada eposan hengid lapsiden kacegel. Kaikutte nägeb ičevuiččeks, i konkursan kuvad ozutiba sen.
Festivalin aigan mugažo oli ezitadud savesižiden bobaižiden ozateluz. Sen toiba Al’ohavčšino-külän Kul’turkeskusen radnikad. Sigä lapsed opendasoi tehmaha erazvuiččid käzitöid i sil-žo aigal saba tedoid vepsän rahvahan kul’turas da keles. Pidab ližata, miše sügüzel neciš küläs oli tehtud vepsän kelen kursad. Sen ühtnikad da tegijad mugažo tuliba festivalile.
Vepsläine sarn-festival’ om mel’he, nacein, kaikile vepsläižile. Nece om lujas hüvä azj vepsän kelen da rahvahan kul’turan kaičendan täht. Abidoičeb vaiše se azj, miše Kalagen kul’turpert’ om hondos olendas. Pert’ om jo lujas vanh, i siš ei ole eskai lämbitust. Jo kaks’ vot tagaze festivalin jäl’ghe oli letud küzund siš, miše pert’ pidab koheta, ei sa vedäda festivalid lapsiden täht mugoižes vilus, hudras pertiš. Siloi varaitihe, miše tulijad festivalid, nacein, ei linne. No kacmata sihe, miše pert’ ei olend kohetud, ”Vepsläine sarnmöst pidätine, i se ihastoiti tulijoid adivoid. Necil-žo kerdal letihe necen probleman. Nügüd’ vepsän rahvaz toivob da varastab, miše pigai se linneb pättud.
Rahvahaližen politikan ministr Andrei Manin toivoti, miše Kul’turpert’ linneb kohetud tulijaks praznikaks. Festivalin polhe hän sanui muga:
Necil festivalil om lujas sur’ znamoičend.
Se keradab lujas äi sebranikoid. Pidab muštta, miše Karjalas eläb vepsän rahvahan 60 procentad ezitajid. olem ihastusiš, miše meiden rindal om adivoid erazvuičciš agjoišpäi. Nece festival’ om kuti üks’ hašk vaumičendas Karjalan valdkundan 100-voččen jubilejaks. Sur’ spasib festivalin tegijoile. Meile, valdkundan mehile nügüd’ pidab abutada koheta Kalagen kul’turpertin”.
Kut enččes aigas, muga nügüd’-ki lapsed navediba kundelta sarnoid. Tobjimalaz sarnoid starinoičeba vanhad mehed lapsile. Niid pandas päha i anttas suspäi suhu, pol’vespäi pol’vehe. Kaikutte starinoičii ližadab sarnaha ičeze meletusid, čomenzoitab sen da tegeb uden. Muga sündub rahvahan sarnaline fol’klor. Nügüdläižes mirus, konz kompjuteran vändod seižutaba kirjoiden sijale, om lujas tärged ei unohtada starinoita lapsile meiden ezitatoiden hüvid sarnoid. Muga kaičem meiden rahvahan fol’klorad.
Kaita fol’klorad da antta lapsile tedoid vepsän rahvahan veroišnece om Vepsläine sarn-festivalin tegijoiden päazj. Festival’ sündui Kalagehe nel’l’ vot tagaze. Siloi se tuli mel’he kaikile, i oli pättud tehta sen ühten kerdan kahtes vodes. Nügüd’Vepsläine sarnom sur’ praznik, miččele tuleba adivod vepsän man kaikiš polišpäi. Täl vodel festivalile tuliba lapsed Vologdan da Piterin agjoišpäi, mugažo Karjalaspäi.
Festivalihe ühtni enamb sadad last. Niiden keskes om kut pičuižid lapsid, mugažo školan openikoid. Scenal oli ozutadud 11 sarnad. Koumed niišpäi vändiba pičuižed lapsed päivkodišpäi. Panda scenale sarnoid lapsile abutiba opendajad da kazvatajad. Opendajad iče valičiba sarnoid. Toižed om ottud rahvahan fol’kloraspäi, toižed om tehtud ičeze melen mödhe. Vidl-külän školan opendai Gul’a Polivanova iče mahtab tehta starinoid da sarnoid. Hänen openikad ozutiba praznikal Kut vepsän rahvaz sündui-sarnad. Gul’a iče kirjuti tekstan spektakl’an täht. Hän starinoiči: ”Vidlaspäi tuli kaks’ kollektivad. Nene oma školan openikad da ned lapsed, ked opendasoi Vepsän keskusen tätüteatras. Täbei ozutam spektakl’an sen polhe, kut sündui vepsän rahvaz. Nece om noidakaz sarn. vaumičimoiš kaks’ kud. Opetihe vaihid, ombeltihe sobad. Kaik lapsed oma vepsänkeližiš kanzoišpäi. Om lapsid, ked čomin pagištas vepsän kelel”.
Tozi sanuda, tuleb mel’he, konz kuled vepsän paginad lapselpäi. Se ei ole oppidud tekst, nägub, miše laps’ pagižeb kelel kodiš. Se andab toivon, miše ičemoi kel’ sirdäsoi tulijoile pol’vile, i eläškandeb igän. Muga Kul’turpertin ezihonuses vastsihe 13-vozne priha. Sündui pagin: ”Minä tulin Vidlaspäi. Mindai kuctas Vladimir Romanovaks. Tänambei minä olen Rusked päiväine. Minä vaiše koume vot opendan vepsän kel’t školas. Muite minä iče tedan. Kodiš pagižen mamanke, tatanke da vellenke. Festivalil minä olen jo toižen kerdan. Ezmäižel kerdal minä vändin neglikon”.
Om žal’, miše ei kaikutte vepsläižes kanzas pagižeb vepsäks. No kacmata sihe, äjad lapsed oppiba kel’t školas. Hüviden opendajiden abul zavodiba el’geta, kut om tärged kaita kel’t. Mugoižed praznikad vahvenzoitaba tahtod opeta kel’t edemba. Kalagen školan opendai Ol’ga Mironova sanui: ”Ei kaikuččel lapsel om vepsläižid jurid. Meletan, miše nenile lapsile om jügedemb. Sikš ku ei kulgoi necida kel’t kanzas, no hüvin opendaze, vepsän kel’t navettaze i hüvänke melenke otaze radoho. Praznikaks vaumičim Suugikaz, karvakaz da voisine- sarnan. Nece om rahvahaline sarn. kändim sen vepsän kel’he i zavodim vaumita. Ezmäi lapsed openziba sanad, a jäl’ges zavodim panda necen sarnan i tegim dekoracijad. Sädod tegim kaik ühtes. Minä meletan, miše lapsed spravihe lujas hüvin. Kaiken tehtihe oikti. Sured ocad oma! Lapsed läžuba hengel ičeiž radod möto”.
žurijoukul oli jüged tegend: heile pidi valita viž parahimad sarnad. Vägestajikš tuliba openikad Kuja-küläspäi, Šoutjärv’- , Vidl-, Kalag’-posadoišpäi da Petroskoi-lidnaspäi. Kaik lapsed saiba lahjoid. Festivalin tegijad sanuiba lämid sanoid kaikile ühtnikoile i toivotiba lapsile satusid vepsän kelen opendamižes. Festivalin tegii, Kalagen školan pämez’ Svetlana Gotič sanui: ”Festival’ om lujas hüvä, lujas sur’ azj. Lapsed pagižeba vepsän kelel. ezineba scenal vepsän kelel. Žal’ vaiše, miše meiden Kul’turpert’ om lujas vilu. Konz vaumičimoiš festivalikš, meile, opendajile, da lapsile-ki oli jüged olda täs. No kaik-se, nägen nügüd’, miše zalas om äi rahvast, äi ilod, äi paginoid. Nece kaik lämbitab meid kaikid. Meiden päazjozutada lapsile, miše vepsän kel’t pidab kaita. Sil pidab pagišta. Ei pida varaita pagišta vepsän kelel irdal, scenal, školas i kodiš”.
Vepsläine sarn- festival’ toi uzid melid kaikile tulijoile adivoile. Tahtoib toivoda, miše kaikutte adiv uskoi, miše čud eläb ei vaiše sarnas, i ičemoi kel’ eläškandeb igän!