ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Maria Filatova. Penikaižed istorijad kuviš

Maria Filatova

Penikaižed istorijad kuviš

вепсский
Младописьменный вепсский
Petroskoiš oli tehtud seminar, kus opetihe pirdamha komiksoid. Seminar tehtihe jo toižen kerdan. Nügüd' se kerazi 13 mest. Üläopenikad, opendajad, lapsiden päivkodin radnikad tuliba seminarale, miše opendamhas uzihe mahtoihe. Seminaral ei olend tärged, mahtad-ik sinä pirtta vai ed. Kaikutte tulii sai ičeze täht hüvid tedoid da mahtoid.

Seminar zavodihe istorijaspäi, mi om komiks da kut se pidab pirtta.

Mi om komiks i kuspäi se tuli?
Komiks-sana kätas anglian kelespäi kutiilokaz” (comic). Komiksnece om starin kuviš. Niiš literatur da pirdandtaideh sulaba ühthe žanraha.
Ezmäižed komiksad oli paindud 120 vot tagaze New-Yuork Journal-kulehtesehe. Nece oli čomid kuvid i pičuižed starinad rohktoiš mehiš da heiden suriš tegoiš. No komiksoiden istorii zavodišoi aigemba. XVIIIvoz’sadal William Hogarth pirdi politižid karikaturoid. Nece oli mugažo todesine komiks: kuviden kogo, miččes oli üks’ mel’. Jo XIXvoz’sadal komiksad tegihe lujas popul’arižikš. Siloi oma sündnuded gerojad Superman, Betman, Hämähoukmez’, Donald Duck, Mickey Mouse, Amerika-kapitan da toižed. Kaikutte laps’ tedab nenid nimid nügüd’-ki.

Kuvad lendaba paginad!
Seminarad vedi Suomen pirdai Sanna Hukkanen. Hän om todesine mahtai komiksoiden tegemižes. Sanna om tehnu ičeze radon lujas hüvin: kut om tetpas, ei kaikutte mez’ mahtab pirtta, no jogahine ühtnik om pirdanu seminaran lopuks ičeze melentartuižen komiksan. Sanna Hukkanen pirdab komiksad, miččed lendaba erazvuiččid problemoid vai ozutaba todesišt rahvahan elod, sen kul’turad da veroid. Hänen kuvad koskeba temad afrikalaižiden elon polhe Suomes. Iče hän kuverz'-se vozid eli Tanzanijas. Nügüd’ hän vedäb kursid, kus opendab vähäluguižiden rahvahiden ezitajid da sebroiden ühtnikoid pirdamaha komiksoid.
Sanna Hakkunen: ”Minun melen mödhe, molembad seminarad, kut sulakus, muga redukus-ki mäni lujas hüvin! Seminaral oli hüvä mel’ il’mas i kuvad oliba lujas čomad, niiš oli letud äi tärktoid temoid, niiš, minun melen mödhe, om äi väged! Nügüd’ toivon, miše ned linneb ottud radho, ozutesikš, ezitusil, lugendlehtesiš i muga edemba. Toivon, miše äjad voiškandeba lugeda niid. Siloi komiksad voiba painastada meiden ühthižkundaha. Toivon, miše ned nostataba, lendaba paginad!
En völ teda tulebiš seminariš. Täl kerdal minai oli rahatugi vaiše nenihe kahthe seminaraha. Uzid seminarid kaken-se planiruidas, necil kerdal tulijoid oli enamba, mi varastim”.

Pened kuvadsur’ tego
Tehtud komiksad linneb paindud ühthe kirjaha.
Ilokahad kuvad, melentartuižed starinad ei jätkoi tühjan südäimenke ni üht mest. Kaikutte löudab istorijan hengen mödhe.
Kirj kätas suomeks da venäks. Penikaižed kirjad kuvidenke voiškandeba lugeda päivkodin lapsed, školiden da universitetan openikad, kaik, kelle om melentatušt nece azj. Komiksoiden tegijad toivoba, miše kirj andab hüvid melid lugijoile.