ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Maria Košeleva. Nägemoiš, keza! Tervhen, sügüz’!

Maria Košeleva

Nägemoiš, keza! Tervhen, sügüz’!

вепсский
Младописьменный вепсский
Täl vodel lidnan päiv, mitte vedetas jogahižen voden jäl’gmäižil kezakun lebupäivil ei ole ozastunu kaikile tetaban ozatomuden taguiči. No lidnan valdmehed pätiba, miše ei sa jätta lidnalaižid praznikata da oma sirdänuded sen sügüz’kun augotišhe. Praznikale anttihe ani toine nimi, se ei ole oficialine lidnan päiv, se oli uz’ lidnalaine LETO.PTZ - perehen praznik. Se oli mugoine azjtego, miččel voinuiži ühthevedeta kezan satusid da sanuda kezalenägemoiš”.
Praznik oli sobatan, 10. päiväd sügüz’kud, ei olend lujas päipaštokahan, taivaz oli pil’viš, no kaikense se ei telustand perehile kävelta lidnadme da kacta, midä sigä tegese. Praznikan tegijoile ozastui hüvin säta kogonaižen melentartuižen programman, miččehe, nacein, mülüi kaik, midä tarbiž jogahižele lidnan eläjale: oli azjtegoid kut lapsiden, muga aigvoččiden-ki ristituiden täht. Täl kerdal suremb tarkuz’ oli oigetud ei sport- da kul’turazjtegoile, kut nece tehtas lidnan päiväl, a Karjalan vaumištajiden radoho, niiden satusihe. Kaikid satusekambid vaumištajid pauklahjoitihe praznikan päscenal.
Päprazniksijan tradicijan mödhe oli Änižen randird, pidust mittušt paiči päscenad oli äi toižid melentartuižid lavoid. Sikš ku praznik oli sidotud kezan lophu, lidnan eläjad voiba tundištadas äjiden Karjalan vaumištajiden tavaroidenke: suriden da peniden radištoidenke, živattanhoiden da kanzoiden elomištonke da rahvahiden mastariden radonke. Mugažo jogahine tahtnik sigä voi abutada Koditomiden živatoiden pertile, kävuda karjalaižiden mastariden ozuteluz-jarmarkaha da äi toišt. Kundaližiden sebroiden rividen keskes voi vastata mugoižid rahvahaližid sebroid, kut Šoutjärven rahvahaline etnografine muzei da Mel’nic-fond Präžaküläspäi. Täl kerdal praznikan päsijal lidnalaižed voiba tundištadas mugažo Petroskoin norišton-ki sädandkollektivoidenke da sebroidenke.
Päscenal adivod, kut tobjimalaz-ki, voiba tundištadas erazvuiččiden kollektivoiden sädandradonke. Petroskoin da läheližiden agjoiden artistad kargaižiba, pajatiba, lugiba runoid, ühtel sanaltegiba muga, miše lämbitada lidnalaižid vilul sügüz’ližel päiväl. Koncertan ezitajan täl kerdal oli popul’arine Infinitimuzikjouk, miččen muzikad tuliba kundelmaha äi norištod da perehid. Tradicijan mödhe praznik lopihe čomal praznikaližel lämoiambuskelusel.
Praznikan aigan avaitihe Kanzan pukujo, mitte, tegijoiden sanoiden mödhe, tegihe koviden da üks’meližiden perehkosketusiden lidnan znamaks. Petroskoin perehed ištutiba 150 pudvahtarid da raidoid. Pukujon nimi omPerehine”, a jogahižes ištutadud pus rippub sen ištutanuden kanzan familii.
Voib sanuda, miše praznik oli hüvän, sen tegijoile ozastui ližata vanhaze praznikaha miččen-se uden formatan i, ku nece idei kehitoittas edembaki, praznikal oma kaik šansad tehtas völ popul’arižembaks, mi se oli nügüd’. Nägemoiš, keza! Tervhen, sügüz’!” mugoižil sanoil lopihe nece praznik. Toivotam, miše sügüzel meiden lidnas linneb äi uzid da melentaruižid azjtegoid, miččed tuleba mel’he jogahižele lidnalaižele da abutaba lidnale kehitoittas edemba-ki.