ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Maria Filatova. Vepsän mirun polhe pagištihe vepsän mal

Maria Filatova

Vepsän mirun polhe pagištihe vepsän mal

вепсский
Младописьменный вепсский
29. päiväl redukud Šoutjärv’-külän vepsläižes etnografižes muzejas oli vedetud III Loninan lugendad-konferencii. Se vedetas ühten kerdan kahtes vodes. Konferencii kerazi äi adivoid sused-külišpäi da Petroskoi-lidnaspäi.
Konferencijan päteman oli Šoutjärven hor. Täl vodel horale täudub 80 vot. Sen istorijas, pajanikoiš, ohjandajiš oli äjan starinoitud konferencijan aigan. Ozutesikš, Petroskoin universitetan opendai, docent Svetlana Filimončik starinoiči horan sijas da znamoičendas Karjalan muziksebroiden keskes. Šoutjärven hor om sündnu jügedoiš Venäman täht aigoišvozil 1930. Siloi politikan taguiči muziksebroiden repertuarad oli lujas röunatud. Pajatadihe pajoid kodiman polhe, pajoiš oli politižed sanundad, “nevondadrahvahale. Šoutjärven hor mahtoi kaita ičeze rahvahan pajoid da kul’turad. Nügüd’ hor tegeb sur’t radod enččiden veroiden da vanhoiden vepsläižiden pajoiden keradamižes. Horan repertuar udištase, täutase. Horan ohjandai, L’udmila Melentjeva toivoti adivoile, miše jo pigai horan navedijad kulištaba uzid pajoid.
Šoutjärven horan polhe oli äi melentartuižid dokladoid. Niid lugiba školiden opendajad da openikad, mugažo tedomehed.
Konferencijal oli ozutadud harvinaižed videopalad horan istorijaspäi. Ned kaitas Šoutjärven muzejas da pajanikoiden arhivoiš.
IV Loninan lugendadkonferencijal kosktihe toižid-ki tedotemoid. Filologian tedodoktor, Nina Zaiceva starinoiči vepsän kelen paginoiden polhe. Täl vodel tedomehel läksi eloho uz’ kirj – “Очерки вепсской диалектологии”. Mugažo nügüd’ vedetas radVepsän kelen paginoiden atlasantegemižes. Neciš rados oli keratud äi uzid tedoavaidusid. Niiden polhe starinoiči-ki Nina Grigorjevna. Ozutesikš, tedomez’ sanui, miše vepsläine sanasai’ koskub estin kelensaaja’-vaiheze. Toižiš suomalaiž-ugrilaižis keliš mugošt sanad ei ole. Nece azj sanub sen polhe, miše vepsläižed da estilaižed enččes aigas oliba kinktoiš kosketusiš. Melentartuine om vepsläineodav’- sanaki. Tedomez’ oleti, miše nece-ki sana tuli meiden kel’he kosketusiden taguiči estilaižidenke...
Tetab etnograf Zinaida Strogalščikova ičeze dokladas rindati vepsläine kantelen (stribunikan) venälaižen gusli-instrumentanke. Ned koskuba toine toižhe, no kaik-se vepsläižel stribunikal om ičeze pirdoid. Zinaida Ivanovna starinoiči Armas Otto Väisänen-tedomehen tedoavaidusiš. Väisänen matkusteli vepsän madme männuden voz’sadan augotišes i keradeli tedoid vepsän kantelen polhe.
Tedomez’ Konstantin Loginov starinoiči kelloižiden znamoičendas Änižröunan kul’turas. Hän sanui, miše ende kelloižihe tilitadihe siloi, konz ristituil oli mitte-se znamasine azjtego elos. Ozutesikš, tilitadihe svad’bal, tilitadihe mahapanendan aigan. Kelloižen kelotuz abuteli norile neiččile olda čomembin da tulda mel’he prihoile. Kelloižen kelotusehe rahvaz paneli znamoičendan. Lugetihe, miše kelloižen kelotuz kaičeb pahoiš azjoišpäi. Konstantin Kuz’mič starinoiči melentartušt rahvahan melevut: ende, ku laps’ ei pagižeškandend pit’kha, siloi kelloižehe valoiba vet, a jäl’ges tilitadihe lapsen pälagen päl.
Larisa Čirkova, Vepsän kul’tursebran ühtnik, aktivist starinoiči ičeze udes projektas. Jo pol’ vot Karjalas tehtas vepsän kelen videourokad. Jo pigai ned tuleba eloho i kaik, kel om taht opeta kel’t, voiškandeba tehta sidä videourokoiden abul. Diskad linneb anttud školihe da üläopištoho, mugažo niid saba maksmata kaik tahtnikad.
Konferencijal eziniba nored, zavodijad tedomehed, školiden opendajad da openikad, mugažo tetabad tedomehed. Kaik dokladad oliba hüväd, i ozutiba vepsän rahvahan kelen da kul’turan bohatust da süvüt.
Loninan lugendad-konferencijal kahtele vepsläižele oli anttud Za vernost’ severu-medalid. Ned anttihe Šokšun eläjäle Mihail Pidžakovale da Kalagen eläjäle Ol’ga Mironovale. Za vernost’ severumedal’ anttas ristituile, kudambad tegiba suren panendan Pohjoižen, Sibirin da Edahaižen Päivnouzman igähižiden vähäluguižiden rahvahiden kaičendaha da kehitoitandaha. Medalin sajid vepsläižiden keskes valičeb Vepsän kul’tursebr, i voib sanuda, miše se ei anda medalid uhtei.
Mihail Aleksandrovič om sündnu Pindž-külähä, mitte sijadase Šokš-posadas. Hän radoi kodimal enamba 30 vot. Ezmäi radoi živatoiden lekarin, jäl’gesmašinan vedäjan, a möhemba openzihe sepan azjaha da zavodi rata neciš alovehes. Pensijal Mihail Aleksandrovič sportadab, pajatab Keradam i kaičem-fol’klorkollektivas, abutab muzejale ičeze tedoil.
Ol’ga Mironova openzihe opendajaks i pördihe Kalag’-kodikülähä, miše rata opendajan školas. Enamba 30 vot Ol’ga Jevgenjevna radab opendajan. Hän opendab lapsid anglian da vepsän kel’he. 25 vot tagaze Ol’ga Jevgenjevna iče tehli vepsän kelen openduzmetodikad, kirjuteli harjoitusid openikoiden täht. Hän oli üks’ vepsän kelen zavodijoiš opendajišpäi i sai surid satusid ičeze rados. Hänen openikad ühtneba kel’konferencijoihe, festivalihe, konkursoihe.
Konferencii lopihe Šoutjärven horan ezitusel. Hor kucui kaik adivoid ičeze jubileikoncertale, mitte tehtas 18. kül’mkud Karjalan Rahvahaližes teatras.