ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

M. Oblakov. Naižile – oiktused, norištole – voimused!

M. Oblakov

Naižile – oiktused, norištole – voimused!

вепсский
Младописьменный вепсский
Kezakun lopus Karjalan Belomorskan rajonas oli tehtud seminar, mitte oli Venäman igähižiden rahvahiden naižiden da norišton oiktusiden da voimusiden ližaduz-projektan pala.

Projektad vedäb Karjalan sebr, miččen nimi omNevond”.
Seminarale tuliba kul’tur-, openduzradnikad, sebroiden ühtnikad, školiden openikad Karjalan koumes agjaspäi.
Seminar mäni kaks’ päiväd. Ezmäižel päiväl seminaran ühtnikad kacuiba unikališt arheologišt kompleksadVauktan meren petroglifad. Vauktan meren petroglifad-muzejan radnik Ales’a Krivohat’ko vedi melentartušt ekskursijad, miččes starinoiči, kut pohjoižmale tuliba ezmäižed eläjad, mitte elo oli heil.
Pomoroiden kul’turan keskuses oli tehtud vastuz, miččes pagištihe Karjalan igähižiden rahvahiden problemoiš da Karjalan maiden kehitoitandan polhe. Tervhensanad vastusel sanui Belomorskan rajonan administracijan pämez’ Vladimir Popov da Nevond-sebran pämez’ Jelena Leontjeva.
Pomoroiden keskusen pämez’ Ol’ga Stepanova starinoiči Verni, biluju slavu, Sumposad-projektan radon polhe. Projektan päidei om antta ut elod vanhale posadale, sirtta veresid melid radho, mitte om oigetud istorijan oppindaha, mugažo antta külän eläjile voimusen rižada ičeze tärktad znamoičendad sures azjas.
Karjalan Tedokeskusen Ekonomikan institutan tedoradnik Inna Čubijeva eziti Lang männudespäi aigaspäi tulebaha aigahadokladad. Hän starinoiči tehtud projektoiden polhe, miččed oli oigetud kul’turan da londusen kaičendaha.
Šokš-školan pämez’ Nina Koren’kova starinoiči udes projektas, miččen pätegendan om parembzoitta Šokšposadan irdnägod, tehta küläd melentartuižen turistoiden täht.
Karjalan rahvahaližen politikan ministerstvan radnik Jevgenija Šustova sanui, miše ministerstv voib tugeta rahoil projektoid, miččed abutaba kehitoitta da kaita Karjalan igahižiden rahvahiden kul’turad.
Radpäivän lopus oli tehtud mastar’-klass, kus opetihe tehmaha koukuine avadimiden täht.
Toižel seminaran päiväl adivod läksiba pomoroiden Sumskii Posad-küläha, kus necil päiväl oli sur’ fol’klorpraznik. Seminaran ühtnikad nägištiba, kut radab Verni, biluju slavu, Sumposad-projekt, miččen polhe oli pagin seminaral. Seminaran ühtnikoiden täht oli vaumitud melentartuine kul’turprogramm: heid vedädihe posadan vanhoid irdoidme da ozutadihe heile posadan znamasižid sijoid. Mugažo adivod käveliba Suhoje-vanhas küläs da kacuiba Petran da Pavlan pühäpertid, mitte sijadase Virma-posadas. Seminaran melentartuine da bohat programm andoi voimusen sen ühtnikoile tedištada Pomorjen kul’turad, mugažo vajehtadas tedoil da mahtoil projektoiden rados.
Karjalan mal om bohat istorii. Om žal’, miše äjad istoriližed muštpachad, miččed sijadasoiš edahaližiš küliš, ei olgoi tetabad. Mugoižed seminarad abutaba rahvahale tedištada znamasižid sijoid da andaba toivon, miše nene sijad kehitoitasoiš tulijas aigas.