ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Hüväd lugemišt!

Hüväd lugemišt!

вепсский
Младописьменный вепсский
Uz’ painuz: PetroskoinPeriodika-paindištos läksi elohoVerez tullei-al’manah. Al’manah lähteb eloho kerdan vodes i sidä varastaba vepsän literaturan navedijad. Verez tulleikeradab kirjutesid erazvuiččen žanran mödhe, i ned om oigetud lapsile da aigvoččile.

Uden al’manahan päkirjutez om vepsläižes kirjutajas Vasilii Pul’kinan polhe. Kirjutesen nimi omVasilii Pul’kinvepsän man pajatai: kirjutajan ühesakümnevoččeks jubilejaks”. Kirjutesen tegii om literaturan tedai Natalia Čikina. Siš starinoitas Vasilii Pul’kinan elon da radon polhe, mugažo hänen starinoiden polhe, niiden znamoičendas rahvahan literaturas.
Al’manahaze om pandud Vasilii Pul’kinan kätud , miččen nimi omLaps’aigan abekirj”. Vasilii Pul’kin oli vepsläine, hän pagiži kebnas kodikelel, no konz hän kirjuti starinoid, ka siloi vepsän kirjutuzkel’t ei olend. Vasilii kirjuti venän kelel. Nügüd’ hänen kirjutesed kätas vepsäks. Laps’aigan abekirj-starinad oma kändnuded vepsän kelen tedajad Nina Zaiceva da Marina Ginijatullina.
Laps’aigan abekirjom Vasilii Pul’kinan ezmäine kirj. Nece kirj tegihe kaikid popul’arižembaks hänen sädandrados. Kaikutte kirjan starinnece om eriline kirjutajan elon lehtpol’. Sigä om ilod da gor’ad, elo-ozan vägestusid da jügedoiden voziden jäl’gid. Melentartuižed etnografižed starinad vepsän rahvahan elospäi abutaba kuvitelda vepsän rahvahan mirud. Starinoiš om äi čomid londuzkuvid, äi melentartuižid modkuvid. Lugii tedištab vepsän rahvahan elod, veroid, tradicijoid. Kirjutai otab kirjutesihe äi fol’klorižid elementoid, i se čomenzoitab tekstad. Kaikutte löudab Pul’kinan prozas midä-se ičeze.
Znamasine kirjutez al’manahas om oigetud Šoutjärven vepsän etnografižele muzejale. Täl vodel sille täudub vižkümne vot. Kirjutesen nimi omKaičem kul’turad 50 vot”. Melentartuižid peitusid istorijaspäi avaidab muzejan nügüdläine pämez’ Natalia Anhimova. Lugii nägeškandeb harvoid čomid fotokuvid muzejan elospäi, tedištab sen istorijan polhe, muzejan augunpanijoiden polhe da nügüdläižiš radnikoiš.
Verez tullei-al’manah ihastoitab runoiden navedijoid. Aigvoččiden täht om Mikko Vas’kovan da Oleg Mošnikovan runoid, mugažo om Puškinan runoiden kändmižid, miččid tegi tedomez’, vepsän kelen tedai Nina Zaiceva. Lapsile kirjutab vepsän kelen da fol’kloran tedai Valentina Rogozina. Lapsiden täht om-ki sarnoid, miččid om kirjutanu lehtmez’ da kirjutai P’otr Vasiljev.
Verez tullei-al’manahas mugažo om kirjutanu äjiš tärktoiš da kaikid melentartuižembiš azjtegoiš, miččed oliba vepsän rahvahan elos jäl’gmäižes vodes.
Verez tullei-al’manahan tiraž om 300 ekzempl’arad, se voib ostta PetroskoinPeriodika-paindištos.