ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Heini Rostkova. Karjalaine ”Kruuga” ühtenzoiti rahvast

Heini Rostkova

Karjalaine ”Kruuga” ühtenzoiti rahvast

вепсский
Младописьменный вепсский
Ezmäižen mugoižen azjtegon Karjalan rahvahan sebr tegi muloi. Karjalaine kruugaühtenzoiti äi rahvast. Sihe ühtneba ristitud Petroskoišpäi da erazvuiččiš Karjalan agjoišpäi. Äjad ühtnikad tuleskeleba azjtegole rahvahaližiš sädoiš. Täl vodel ühtnikad eskai otiba kerdale Karjalan flagan.
Karjalan pohjoižeskruugadnimitadas mugažorinkkikšdapiirileikoikš”. Erazvuiččiš sijoiš necidä kargud kargaitihe erazvuiččikš. Kaikuččes küläs voi olda ičezekruuga”. No sen päeričuz horovodaspäi om siš, mišekruugasei kävugoi agjatomašti, ümbrust ei saupkoi. Ristitud pidäba toine tošt kädes i tegeba figuroid, miččid meletab kargun vedäi.
Tobjimalazkruugadvedetihe pajataden. No pajo da karg oliba kuti kaks’ erazvuttušt azjad. Kruugavoib jatkuda lujas pit’kha. Kuni kargaitihe, voidihe pajatada 20 pajod. Kruuganvedäjan om mez’, priha vai noid. Kargaitihe čomiš sädoiš. Sikš paksumbakruugadvedetihe praznikoil.
Päazjan karjalaine kargfol’klor om tetab kogonaižes mirus Viola Mal’min taguiči. Hän om baletmejster, rahvahan kargun opendai, kargfol’kloran keradai, arvostadud kul’turradnik. Viola Genrihovna kerazi küliš fol’klorad da udessünduti sidä horeografijas.
Karjalaine kruuga-flešmob ühtenzoiti enamba 300 ristitud. Heiden keskes oma erazvuiččiden sebroiden ezitajad, valdmehed da kaik tahtnikad, kudambad nägištiba necidä azjtegod da pätiba ühtneda sihe. Kut männudel-ki kerdal täl vodelkruuganvedäjan oli Andei Anisimov, ”Karjala-fol’klorižen ansambl’an ohjandai.
Täl vodel kargaižiba karjalaštkruugadEssoilan eläjad-ki. Nece flešmob tegese popul’rižembaks da tradicionaližeks, se om mel’he rahvahale.
Paiči kargud Kirovan avoirdal tehtihe viktorinan ühthevedod. Viktorinan sädi Rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstv. Ministr Sergei Kisel’ov lahjoičiPajuntaimen”- mirun rahvahiden sarnoiden kirjan vägestajile.
Sigä-žo voi ostta pauklahjoid da literaturad, mittušt paindasPeriodikas”.
Flešmoban jäl’ghe kaikutte tahtnik voi kävudaKarjala Fest-muzikaližele festivalile. Sigä vätihe rok-muzikad, repad, pajatadihe rahvahaližid pajoid.
Festivalihe ühtni Šoutjärven vepsläižen etnografižen muzejan radnik-ki Jevgenii Fotejev. Hän starinoiči Karjalan igähižes vähäluguižes rahvahasvepsläižiš da pajati vepsän kelel erasid pajoid, miččid kirjuti iče.
Festivalin ühtnikoil oli voimuz kundelta rahvahan vändimid, pajoid da tedištada enamba rahvahaližiš sädoiš.
Voib rohktas sanuda, miše Rahvazkeskeižel mirun igähižiden rahvahiden päiväl Karjalan eläjad tunziba rahvahan ühtmut, a nece oli-ki flešmoban pätegendan.