ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Švecova Darja . Keza – praznikoiden aig

Švecova Darja

Keza – praznikoiden aig

вепсский
Младописьменный вепсский
Keza om parahim aig praznikoiden täht. Täl vodel Karjalan keza om lujas läm’ i čoma. Päiväine lämbitab ristituid da andab kaikile hüväd mel’t da ihastust. Ristitud tahtoiba lebaitas londusel, keratas ühtes da pagišta toine toiženke.
Änižel randal vepsläižed kaiken tegeba sured da čomad praznikad, kus ristitud voiba ozutada ičeze kul’turad: sädoid, käzitoid da veroid. Kaik voiba kundelta pajoid da pagišta vepsän kelel. Täl vodel äjiš vepsläižiš küliš oli tehtud sured praznikad. Kus-se praznik vedetihe ezmäižen kerdan, a kus-se nece om jo hüvä tradicii.
14. heinkud Änižjärven randal oli tehtud jogavozne vepsläineElonpu-praznik. Čomas Šoutjärv’-posadas nece tradicii eläb jo 31 vot. Necil kezapäiväl äjad ristitud kerazihe Änižen randale, kus korktad pedajad seižuba kuti velikanad. Külän eläjad da toižed adivod tuleba praznikale ičeze kanzoidenke, miše olda necil päiväl ühtes. Täl kerdal praznikale tuli äi adivoid toižiš külišpäi, agjoišpäi da lidnoišpäi. Melentartuižed pajo- da kargsebrad lahjoičiba kaikile ičeze čomid ezitusid. Tervhensanoid adivoile tuliba sanumaha valdmehed, külän eläjad da Vepsän Etnografižen muzejan radnikad.
Karjalan Rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan radnikad kaiken tuleba praznikale sanumaha tervhensanoid da ozatelmaha vepsläižid praznikanke. Ved’ nügüd’ tugeta i kaita penid rahvahid om lujas tärged azj. Ol’ga Sobolenko, Karjalan Rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan radnik, mugažo meletab, miše praznikad voiba abutada kaita vepsän kel’t da kul’turad. Hän sanub: ””Elonpuom sur’ i tärged praznik. Nece om lujas hüvä, konz vepsläižil om voimuz pagišta kodikelel, kundelta i kacta rahvahan tradicijoid da veroid. Praznikad oma lujas tärktad vepsän rahvahan da vepsän kelen kaičendan täht. Täs om äi rahvast i heidenke om lujas äi lapsid. ozutam lapsile, kut pidab holitada i kaita ičeze rahvast da kel’t. Lapsed oma kuti lang pol’vespäi pol’vehe. Elonpu-praznik tegese surembaks vodespäi vodehe. Ristituil toižiš agjoišpäi mugažo om taht olda necil praznikal. voim kacta ei vaiše Karjalan, no i toižiden agjoiden vepsläižiden kul’turad. Necen praznikan abul ristitud voiba tundištadas vepsläižiden eloho da kul’turaha. Elonpu-praznik om tehtud Venäman Federacijan da Karjalan büdžetan raha-abul. Karjalan Rahvahaližen i regionaližen politikan ministerstv tugedab erazvuiččid azjtegoid vepsläižiden täht, ved’ vähäluguižile rahvahile nece abu om lujas tärged”.
Täl kerdalElonpu-praznikale tuli äi uzid pajo- da kargsebroid toižiš agjoišpäi. No tradicijan mödhe päadivoin necil praznikal oliba Šoutjärven vepsän rahvahan horan pajanikad. Horal om pit’k istorii da bohat repertuar. Pajanikad ühtes horan vedäjanke, L’udmila Melentjevanke, vaumičiba čomid pajoid necen praznikan täht. Kaik Šoutjärven vepsän rahvahan horan pajanikad oma lahjakahad ristitud. Voib sanuda, miše heiden abul vepsän kel’ eläb nügüd’-ki. Aigvoččed ristitud da lapsed voiba kundelta čomid pajoid vepsän kelel. A kut äi väged, ilod da hüväd mel’t andab hor pajanikoile. Pajatada ičemoi kelel, ozutada toižile ičeze kul’turad om lujas sur’ i tärged azj ristitun täht. Šoutjärv’-külän eläi, Ol’ga Kokorina, surel tahtol pajatab Vepsän horas. Hänele-ki lujas tuli mel’heElonpu-praznik täl vodel. Ol’ga muštab kuspäi tuli nece praznik i, voib sanuda, kut se vajehtase aigan sirttes. Ol’ga Kokorina: ””Elonpu-praznikale om jo äi vot. Voin sanuda, miše nece om vanh praznik. Muštan ningoman istorijan, konz minä olin penen neičukaižen, elim Toižeges. Sigä, Toižegen pedajištos mugažno oli praznik. Nügüd’ om pandud ningomaElonpu-nimi, a ende sanutihe – ”Древо жизни”. Necen praznikan ezmäižen tegijan oli Vasilii Ivanovič Kononov. Hän oli Toižegespäi. Lujas hüvä oli mez’! Nu a sid’ zavottihe tehta praznikanŠoutjärves. Ende mäniba ningomad praznikad. Äi rahvast tuli erazvuiččiš posadoišpäi, lidnoišpäi. Heil oli voimuz nähta toine tošt, pagišta. Lujas hüvä, miše nügüd’ nece praznik eläb”.
Paiči koncertprogrammadElonpu-praznikal Šoutjärves ristitud voiba ostta erazvuiččid čomitesid, kacta rahvahan kaluid da käzitöid, mujada vepsläšt sömištmagukahid kalitkoid da toižid pirgoid. Koncertprogramman jäl’ges kaikid adivoid varastiba melentartuižed vändod Šoutjärven sportpöudol. Kaikutte tahtnik voi ozutada ičeze mahtoid da väged erazvuiččiš vändoiš. Praznikan tegijad napriba tehta muga, miše kaikile tuliži mel’he nece praznik, kut aigvoččile ristituile, muga norištole da lapsile-ki.
Lujas äi lapsid tuli praznikale ičeze vanhembidenke. vändiba vepsläižes sädos, pajatiba pajoid da lugiba runoid vepsän kelel. Heiden täht oli äi melentartušt. Kut om hüvä, konz lapsed kuleba vepsläšt paginad da tuleba vepsläižile praznikoile, ved’ oma meiden tulii aig. A nene muštlotesed ningoižiš praznikoiš, kutElonpu”, da armastuz kodikel’he jäiba heiden südäimihe igäks.
Udel vodel tradicionaline jogavozne praznik linneb tehtud Šoutjärves jo 32 kerdan! Toivon, miše praznikale tuleb äi adivoid i heiden keskes linneb äi vepsläižid pajosebroid susedkülišpai, agjoišpai da lidnoišpai. Ved’ om tärged vedäda vepsän mal praznikoid edemba-ki, miše ühtenzoitta rahvast da antta vepsän kelen tedoid norele pol’vele. Ved’ praznikal voib kundelta, kut ristitud pagižeba ičemoi kelel, vepsän kelel. Südäin kuti sulab, konz kuled vepsän paginad. Se znamoičeb, miše vepsän kel’ eläb i om toiv, miše se eläškandeb edeleze-ki.