ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Čoma vepsän ma. Šokš

Čoma vepsän ma. Šokš

вепсский
Младописьменный вепсский
Šokš om endevanh vepsläine külä. Se sijadase Karjalan Änižen rajonas, 60 kilometrad Petroskoišpäi.
Ezmäižed johtutesed küläs om tehtud vodel 1562. Vodehesai 2006 Šokš mülüi Vepsän rahvahaližehe volostihe. Nügüd’ külä om Šokšun elotahon keskuz.
Šokšus om lauk, ende radoi sömsija. Küläs om keskškol, sigä lapsed opendaba toižiden urokoiden paiči vepsän-ki kel’t. Päivkodihe da augotižškolha lapsid vedetas Kvarcitnijaha, mitte om läz Šokšud. Kvarcitnijas om muzikškol-ki lapsile.
Kezal Šokšus eläb enamba rahvast. Om küläs aktivistad, kudambad holduba vepsän kelen da kul’turan kaičendas. tegiba ŠokšusKeradam da kaičem-ansambl’an. Ansambl’ pajatab vepsläižid pajoid, kargaidab, tegeb teatrozutelusid da vändab lapsidenke, sündutab heiš armastust kodikel’he da kul’turaha.
Keradam da kaičem”- ansambl’an ühtnikad sädiba Šokšus Päiväižen praznikan. Kaikuččen kezan külähä keradasoiš praznikale adivod susedkülišpäi da lidnaspäi.
Vepsläižele röunale i vepsläižile kivimastarile toi sur’t tetabut Šokšun babarmmujuine kvarcit. Sidä ottihe XVIII-XIX-voz’sadoil Piterin kaikid harvinaižiden arhitekturižiden muštpachiden tegendaha: Ermitažan, Mramordvorcan, Mihailan zamkan, Kazanskijan, Isakijan soboroiden, Marian dvorcan i äjiden toižiden sauvotusiden tegendaha. Vodel 1847 vepsläižed kivimastarid tegiba da loštatoitiba 27 kived šokšulaižes kvarcitaspäi Napoleonan I sarkofagan täht.
Šokšus om istorijan muštpacazSuren voinan aigan kolnuziden saldatoiden kaum.
Küläs om kaičenus muretud jumalanpert’.