ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Gali Ogijenko. Mustas kylys

Gali Ogijenko

Mustas kylys

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Vuozinnu 1920–1923 Kolatsellän kylä oli suuri. Sih kuuluttih: Suvi, Radila, Pal’l’ala, Lähälöili, Keikula, Pažala, Nehpoilu. Net seizottih järven rannal.

Joga suovattua kylien rahvas lämmitettih kylylöi.
Kus on puhtahus,
Sie on tervehys.

Kylyt oldih hyvät da puhtahat. Jogahizes oli päčči, kattil, laudusildu da leviet skamn’at. Vai Pažalas oli pieni mustu kyly.
Minul himoitti kävvä sinne. Minä da Šura Voronina menimmö emändällyö da sanoimmo:
Voibigo lämmittiä teijän pikku-kylyn?

Emändy sanoi:
Voibi, ottakkua avain.
Jälles iččie kyly pidäy pestä.
Myö otimmo koispäi rengit, rivut, kauhan, toimmo vetty da pezimmö kylyn ikkunan, laučat, pučit. Puččii oli kolme. Toimmo omas kylys kaksi šaikkua, sarual otimmo kaksi koivuvastua. Toimmo halguo da päretty. Net panimmo haudah da sytytimmö tulen. Otimmo iäres rivun loukospäi, kudai oli luajittu ylähän seinäs. Savu meni kylyspäi pihal tädä raguo myö. Se oligi kylyn savutruba.
Konzu kivet ruskettih, myö lykimmö net suureh puččih, muga myö valmistimmo hiilavan vien. Pieneh puččih panimmo puhtahan tuhkan da kuavoimmo hiilavua vetty. Sen jälles katoimmo rivul vähäkse aigua. Porovezi tuli valmehekse. Šura salbai savutruvan rivul. Kyly oli valmis.
Šura pani muilan ikkunale da sanoi:
Kylynižändy-rukku, älä rua meile pahua, anna myö tulemmo puhtahikse da tervehikse.
Ota palazen muilua podarkakse.
Myö pezimmö tukat šaikas, kunne valoimmo hiilavua da porovetty. Sit myö panimmo vastat kivel da valoimmo vetty piäl. Vastu tuli pehmiekse dai hiilavakse. Šura löi vastal minun selgiä. Käit, jallat da vačan iškimmö iče.
Sit menimmö järven rannale, hypimmö vies da piimmö kezoidu. Kylyn jälles myö olimmo puhtahat, tervehet da vesselät. Hyväl mielel pezimmö kylyn da sanoimmo emändäl suuret passibot.