Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            
            Ižandan varaiduses
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Solomonan muštatišiden kirj, 2016, p. 39-43
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    
                
        Ižandan varaiduses
        
        
        Veps
                
      
             14
 1 Melev ak ladib ičeze kodin,
 a vähämeline murendab sen ičeze käzil. 
 
 2 Ken astub oiktad tedme, se varaidab Ižandad,
 a kenen te om vär, se hondostab händast. 
 
 3 Vähämeližen su veb händast löndaha,
 a melevan su varjoičeb melevut. 
 
 4 Kus ei ole härgid, sigä heinän purn om tühj,
 no väkekahad härgäd andaba äi satust. 
 
 5 Todesine todištai ei kelasta,
 a kelaz todištai pagižeb äjan tühjad. 
 
 6 Vedelii mez’ ecib melevut, no ei löuda,
 a melevale sada tedoid om kebn. 
 
 7 Käte vähämeližes mehespäi,
 kudamban paginoiš ed homaiče mel’t. 
 
 8 Melevan päazj om tedištada ičeze matk,
 vähämeližen meletomuz’ veb segoidusihe. 
 
 9 Vähämeližed vaiše nagraba grähkid,
 a tozioiktad oma hüväd. 
 
 10 Mez’ om üks’ ičeze gor’as,
 ka hänen ihastusehe-ki niken ei voi tunktas. 
 
 11 Jumalatomiden pert’ murendase,
 a tozioiktoiden pert’ änikoičeb. 
 
 12 Oma matkad, miččed ozutasoiš mehele oiktoikš,
 no matkan lopus om surm. 
 
 13 Nagrandan keskes-ki erašti kibištab südänt,
 dai ihastusen lopus voib olda tusk. 
 
 14 Kovasüdäimeline sab külläks ičeze matkoiš,
 hüväsüdäimeline – ičeze. 
 
 15 Vähämeline uskob kaikehe, midä kuleb,
 melev valičeb ičeze teid. 
 
 16 Melev varaidab pahut dai sirdäse sišpäi,
 a vähämeline om käred i korgednenaine. 
 
 17 Tabakaz mez’ voib tehta tühjad,
 a ken tegeb pahad ičeze tahtol, sidä niken ei navedi. 
 
 18 Opendamatoi sab ičeleze meletomut,
 a melevad saba tedovencan. 
 
 19 Pahad kumardasoiš hüviden edehe,
 jumalatomad koverdasoiš tozioiktoiden verajannoks. 
 
 20 Gol’l’ad ei navedigoi erašti hänen ičhižed-ki,
 a bohatal om äi sebranikoid. 
 
 21 Ken ei navedi ičeze lähelišt, se tegeb grähkän,
 a ken žalleičeb gollid, se om ozakaz. 
 
 22 Ei-ik segoikoi ned, ked tahtoiba toižile tehta pahad? 
 [Pahantegijad ei tekoi, mi oma armod da mi om armastuz,]
 armod da hüvüz’ om nenil, ked meletaba hüväs. 
 
 23 Kaikuččes radospäi om liža,
 a tühjad paginad oma ližatomad. 
 
 24 Melevad saba bohatusen vencan,
 a vähämeližiden tühjuz’ ka se tühjuz’ om-ki. 
 
 25 Oiged todištai päzutab pahaspäi mehen hengen,
 a vär todištai saneleb äi tühjad. 
 
 26 Ižandan varaiduses om vahv tugi,
 i ičeze poigile hän om kaičendtaho. 
 
 27 Ižandan varaiduz om elon purde,
 mitte kaičeb surman verkoišpäi. 
 
 28 Rahvahan sures märas kunigahan korged arv kazvab,
 a penes märas knäzile om gor’a. 
 
 29 Tirpajal mehel om äi mel’t,
 a tabakaz mez’ ozutab ičeze meletomut. 
 
 30 Laskav südäin tob hibjale elod,
 a kadehuz’ tob luile hapatust. 
 
 31 Ken ahtištab gol’l’ad, se lajib ičeze Tegijad,
 a ken Tegijad ülenzoitab, se abutab gol’l’ale. 
 
 32 Jumalatoman kükstas hänen pahuden tagut,
 a tozioiktal surmas-ki om nadei. 
 
 33 Melevuz’ om melekahan südäimes,
 vähämeližiden-ki keskes se ozutab ičtaze. 
 
 34 Tozioiktuz’ ülenzoitab rahvast,
 zakonoiden kundlematomuz’ om rahvahiden huiged. 
 
 35 Kunigaz navedib melevad käskabunikad,
 a ei navedi händast huigenzoitajid.