Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            Sem’onov P’otr .
            Nälgy
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Ruppijeva J. V., Livvin opastuskniigu 8-9 kl., 2021, p. 151-153
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    Sem’onov P’otr 
                
        Nälgy
        
        
        Livvi
                
New written Livvic
                
      
             Nälgy lähti eččimäh syöttäjiä. Hätken käveli. Jälgimäi hänele vastah tuli muanruadai mies kirvehenke vyön al. Nälgy sanoi hänele:
 – Muanruadai, ota minuu keräle. 
 – Läkkä, vastai muanruadai. 
 – A konzubo syötät minuu? kyzyi nälgy. 
 Puolentostu vuvven peräs, vastai muanruadai. 
 – Mindähbo muga myöhä? paheldui nälgy. 
 – Nygöi ajammo kasken. Tuliel keviäl vierrämmö palon, sen kynnämmö da sygyzyl kylvämmö rugehen, kudai vuvven peräs kazvau da andau jyviä, sellitti muanruadai. 
 – Sit minä en lähte sinun kel, sanoi nälgy da matkai iäres. 
 Nälläle vastah tuli kyndäi adranke olgupiäl. 
 – Kyndäi, ota minuu keräle, tariččihes nälgy. 
 – Läkkä, vastai kyndäi. 
 – Konzubo sinä syötät minuu? kyzyi nälgy. 
 – Vuvven peräs, vastai kyndäi. 
 – Mindähbo muga myöhä? diivihes nälgy. 
 – Pidäy kyndiä peldo, kylviä ruis da kazvattua uudine, sit se leikata da puija, saneli kyndäi. 
 – Ylen myöhä! kirgai nälgy. – En lähte sinun kel. 
 Nälgy lähti ielleh. Hänele vastah astuu mužikku, kandau puuhistu pitkyvarzikangie. 
 – Kunnebo olet menemäs? kyzyi nälgy. 
 – Menen ruistu aunuamah, vastai mužikku. 
 – Ota minuu kerale, tariččihes nälgy. 
 – Läkkä, vastai mužikku. 
 – Konzubo annat minule syvvä? kyzyi nälgy. 
 – Puolen vuvven peräs, vastai mužikku. 
 – Mindähbo muga myöhä? kyzyi nälgy. 
 – Liuhtehet pidäy aunata da vuottua, konzu loppietahes vihmat da rötät. Sit net pidäy vediä riiheh puidavakse. Puitut jyvät viškuo, hyvin tuulattua da vediä jauhottavakse, saneli aunuaju. 
 – Nenga hätkie minä en rubie vuottamah, kieldävyi nälgy, lähti ielleh i vastavui mužikan kel, kudai astui riiheh puimah. 
 – Puiju, ota minuu kerale, puaššihes nälgy. 
 – Läkkä, vastai puiju da vietti nällän riiheh. 
 – Avoi, kui äijy tiä on reduu da nogie! pöllästyi nälgy. 
 – A konzubo annat syvvä? 
 – Kuun peräs, vastai puiju. 
 – Se on ylen myöhä nengoman reduhizen ruavon jälles, sanoi nälgy da pageni riihespäi iäres. 
 Jälgimäi nälgy vastai pakiččijan. 
 – Ota minuu kerale, kyzyihes nälgy. 
 – Seizatu minun rinnale da oijenda käzi, nevvoi pakiččii. 
 – Tervähgo syötät minuu? kyzyi nälgy. 
 – Kui terväh pandaneh sinun kämmenele leibypalaine dai kerras voit sen syvvä, vastai pakiččii. 
 Nälgy seizatui pakiččijan rinnale, oijendi käin da rubei vuottamah...