VepKar :: Texts

Texts

Return to review | Return to list

Vidoimm, kez’r’äimm, kudoimm

history

September 15, 2023 in 13:52 Нина Шибанова

  • created the text
  • created the text translation
  • created the text: Luugald händä pidäy noštua, pelvašt, noššiit noštim, t’eper’ pidäu tuklouh panna. Tukloih panem, tukloiss on pokames’ lowkuttua. Potom n’ytten jo ubr’imma, n’ytten rubiim r’iiheh vedmäh, lowkutmah. R’iiheh ahamm kuivumm. Potom oldih muazet kačalkat, mjalki lowkutmah. Da. Mii sus’idašš, a sus’id miwllu tulow. Prawda. Sus’id miwllu tulow, ka i lowktamm, kruut’imm täl’l’ mašinall. I miwl ei vähän’ dostuun’ičen tädä ruadua ruadua. Meil’ ol’ stalbit’ buat’ko i miwn uroš, mii urhonken vain el’iin d’evit’ godof. I ka miwl Miš jäi kolm vuwvut, a Vas’alla ol’i n’el’l’ viiješ, a Johorall ol’i kuuži vuatt, a t’yt’t’öin’ ol’i vil’ urhošt jäi, d’evit’ mes’icof. I mi ka, miwl ol’ ičel’l’ dvaccet’ šes’ godof, konž mi jäin saldatkakš, i miwl pr’ihad’ilas’ kaikki ičel’l’, kaikki pr’ihad’ils’a urhon ruaduu i naizen ruaduw ruadua, kaik pr’ihad’ilas’ yhel’l’. Ka kävl’en i sus’iidašš i dal’š mänen, lowkutmah štop miwl tuldais’ vzaimi. Jäl’geh voinuu tuaš pelvhah, tuaš pelvhah. I hospod’i! Päivät kačal’i mašnoida i lowkuttima. Kuin stalbit’ viiz’kymmend kolm vuatt ol’, kun voin končii viiz’kymmend kolm vuat, ka täh šut’t’en mii ruavoin. A lowkutam pid’äw vidua, ka min verd häneš ruadua. Vidoimma povsjakomu, muazet ollah tr’epalkat, vid’im vid’im nazivačičow vid’im kar’ialakš, kar’ialakš vid’im, ka vivomm i yäl’l’ i päiväl’l’ i s’egda pr’ihod’icca vidua. Nu vivomma a šid’ doid’iw ših šut’t’en, što rubimma händäh har’jumah. Mil’l’ä har’jaitta? Čotkat oldih muazet, har’jat [...] šughešt, šughešt. Počill ollah šughet, ka n’äis’t šughist oldih har’jat ruat. I ka har’jumm. Šid’ kud’el’kan ruat pual’iskzen, šivot kuažl’ih i davai kez’r’iimäh. A jallašš on nuar lašt l’ektat, a ič kez’r’it, ka. Nu ka. I kez’r’äim, ših šut’t’en doid’iw aig, što rubim kudmah. Šuureš pyhäšš kahot tangoi. Pežemme de kuivumme de, motaičem täd. Oldih muazet tuur’ikat, lawdazet oldih muazet, nad’iin’it hänen n’äih lawdz’ih. Ka i kruut’it täl’l’ tuur’ikall, nu i rubit kudmah. Oldih šein’ät muazet va ves’ kaikkeh per’t’ih. N’äit? Kaikkeh per’t’ih oldih muazet šein’ät nuaglinken, i ka n’äih nuaglih i prod’vaičet täd petl’ie, vzat abratn i hypl’et, iäl’l’eh järel’l’äh, hypl’et iäl’l’eh järel’l’äh. Ka tämän luat, sn’imit hänen, tuat stuavat per’t’ih i stuavoill i ka i kruut’imm. A patom rubimma ažetmah, täm jo rubim kudmah. Täšš on eižis’t n’iičonkoi, šid’ pird, šid’ [...], šid’ altus šuat. Ka kaik šub ruavam tämän i rubit jo kudmah. I mii i paikkoi poimin, täššä jo kanghašš. Da. Paikkoi poimim. Ka Dus’all on n’ikak yks’ paikka. Da. Nu ka kaik šub šen’äin i ruadoim. Midä kudoja toko? Post’el’n’ikkoi kudoimma t’iijät. Eižis’t pid’äw tämä langa kruas’ia. šid’ jo händä kruas’ittu langu ka i matajiš täl’l’, tuur’kall ed n’äil’ lawdz’ill. A potom uš i täm, luot šein’ii mytten, sn’imit kruut’it stuavoih i rubiit kudmah. Tämä jo polossoin ruavat, polossoin polossoin, šin’in’ polostan’ krasnii polostan’, valgizen polostan’, kolm polostu i ruavat. A jo kun holstuu kuvot, n’in yks’ valgie, yks’ valgie. Hospod’i! I holsat luugall nast’el’it polnii lugavin, täm holsat valgiit. A post’el’n’ikkoi jo em bel’innun, n’ikuin em bel’innun, a n’iin post’el’n’ikan sašjoš i spiš. Ka miwl on n’ytten post’el’n’ik, vain kravt’is’s’ on. Skuat’er’iloida poimija? Skuat’t’er’loi tož poimim. Muazet miwl toko ruadaw buat’ko, igolk, ollah muazet, nuu pär’hyzešt, i täl’l’ i kuin händ šanuw, pär’hyzešt nu n’iagl! Pokar’el’ski n’iagl, i on lowkkon’ i täh ka nad’iin’it i poimit. Posmotr’i, eva, miwl on polog! Vot, vot. I ka händäh täšš jo stuavoiss i poimit, ruavat muaz’ii uzorz’ii. Daa, stuavoi stuavoiss. I vot kuin kuvot, doroškzen kuvot n’iin, a doroškzen poimit, doroškzen kuvot n’iin doroškzen poimit. Vot tak i n’iin i dal’š. I paikkoi tož n’iin ž poimim. Ka kuvot, kuvot, a v kance i otat poimit, tož täl’l’ež n’iaglzell. Mil’l’ä kruas’ija langoida? L’eppii kuar’ittim i täd sušil’i. Kuivumma hänen tämän l’epän koran i čugnah. I hin žoltoi žoltoi ruaduččow i täl’l’ i kruas’im. Da, dumaččim što šomemb, da šomemb. Kruaskuu et äijäl’d’ rahič i oštu pid’äw d’engat, a d’engoi šilloin ei ollun. I holstuu kruas’s’im.