VepKar :: Texts

Texts

Return to review | Return to list

Pap’ Magai

history

August 31, 2017 in 12:29 Нина Шибанова

  • changed the text
    Oli praznik Il’l’ampäi. Pap oli otec Magai. Sigau praznuiba časoun’as. Todas sinna boranan, todas sinna uhačun, härgan(na zavet), lähtman i necen kaiken kiv’ou rikeiba, ocha, jei kirffou, a kiv’ou. A konz hänou kurkun poriba ka jei veičou, a naglau rebitaba kurkun. Pap’ kacub. Geželi veičou ajei – pap’ laiše, sanub: «Nece jei gümal riknu, a tö rikotai hondou put’uu». Ühten kerdan veičou čokaižiba. Pap’ rändii i sanei: «Tö grähkhiižed, enambad žertvad kandišeškei jed. Tö rikeitai veičou, jed naglau, nece grähk. Enambad minä teile en rozreši rikta. A geželi minin' kaks’ lambast andatai da härgan, ka mina andan rikta živateid' nečuu manerau. Pap’ pagižeb: «Tämbäižou päivau ninga tö säditai, mol’g'ateiš pahemba, mišena peröt tö praznuižitai necen praznikan». Nu, rahvaz möliše sigau i žertvan anttas. A pap’ sanub: «Tö hondein’ tämbäi säditai ka pädesäd rublei dengäd pangatai prestolale, mina nene dengäd otan i oigendan g’umalale». Nečiš pertišpai uk oli, Omel’a. Hän pagižeb: «Tari papile antta, ka praznuiškamai. Eka mejau živatan södas händikahad i mö linemai sid živatata». Pap’ pagižeb: «Tejau kaik leip kuivap, palap pöudou». Rahvaz keraziba dengäd, andeiba härgan, kaks’ lambast, hän. Hän vöu vähasti. Vöu boranan hänle andeiba necile. Silei pap’ möst rozreši praznustvan. Necen praznustvan praznuiba pit’kha gäl’ges vöu necida papid. A konz nece pap’ lähteškan’z’, hän toižele necen andei promįslan.

August 31, 2017 in 12:28 Нина Шибанова

  • changed the text
    Oli praznik Il’l’ampäi. Pap oli otec Magai. Sigau praznuiba časoun’as. Todas sinna boranan, todas sinna uhačun, härgan(na zavet), lähtman i necen kaiken kiv’ou rikeiba, ocha, jei kirffou, a kiv’ou. A konz hänou kurkun poriba ka jei veičou, a naglau rebitaba kurkun. Pap’ kacub. Geželi veičou ajei – pap’ laiše, sanub: «Nece jei gümal riknu, a tö rikotai hondou put’uu». Ühten kerdan veičou čokaižiba. Pap’ rändii i sanei: «Tö grähkhiižed, enambad žertvad kandišeškei jed. Tö rikeitai veičou, jed naglau, nece grähk. Enambad minä teile en rozreši rikta. A geželi minin' kaks’ lambast andatai da härgan, ka mina andan rikta živateid' nečuu manerau. Pap’ pagižeb: «Tämbäižou päivau ninga tö säditai, mol’g'ateiš pahemba, mišena peröt tö praznuižitai necen praznikan». Nu, rahvaz möliše sigau i žertvan anttas. A pap’ sanub: «Tö hondein’ tämbäi säditai ka pädesäd rublei dengäd pangatai prestolale, mina nene dengäd otan i oigendan g’umalale». Nečiš pertišpai uk oli, Omel’a. Hän pagižeb: «Tari papile antta, ka praznuiškamai, eka. Eka mejau živatan södas händikahad i mö linemai sid živatata». Pap’ pagižeb: «Tejau kaik leip kuivap, palap pöudou». Rahvaz keraziba dengäd, andeiba härgan, kaks’ lambast, hän vöu vähasti. Vöu boranan hänle andeiba necile. Silei pap’ möst rozreši praznustvan. Necen praznustvan praznuiba pit’kha gäl’ges vöu necida papid. A konz nece pap’ lähteškan’z’, hän toižele necen andei promįslan.

August 31, 2017 in 12:26 Нина Шибанова

  • changed the text
    Oli praznik Il’l’ampäi. Pap oli otec Magai. Sigau praznuiba časoun’as. Todas sinna boranan, todas sinna uhačun, härgan(na zavet), lähtman i necen kaiken kiv’ou rikeiba, ocha, jei kirffou, a kiv’ou. A konz hänou kurkun poriba ka jei veičou, a naglau rebitaba kurkun. Pap’ kacub. Geželi veičou ajei – pap’ laiše, sanub: «Nece jei gümal riknu, a tö rikotai hondou put’uu». Ühten kerdan veičou čokaižiba. Pap’ rändii i sanei: «Tö grähkhiižed, enambad žertvad kandišeškei jed. Tö rikeitai veičou, jed naglau, nece grähk. Enambad minä teile en rozreši rikta. A geželi minin' kaks’ lambast andatai da härgan, ka mina andan rikta živateid' nečuu manerau. Pap’ pagižeb: «Tämbäižou päivau ninga tö säditai, mol’g'ateiš pahemba, mišena peröt tö praznuižitai necen praznikan». Nu, rahvaz möliše sigau i žertvan anttas. A pap’ sanub: «Tö hondein’ tämbäi säditai ka pädesäd rublei dengäd pangatai prestolale, mina nene dengäd otan i oigendan g’umalale». Nečiš pertišpai uk oli, Omel’a, hän. Hän pagižeb: «Tari papile antta, ka praznuiškamai, eka mejau živatan södas händikahad i mö linemai sid živatata». Pap’ pagižeb: «Tejau kaik leip kuivap, palap pöudou». Rahvaz keraziba dengäd, andeiba härgan, kaks’ lambast, hän vöu vähasti. Vöu boranan hänle andeiba necile. Silei pap’ möst rozreši praznustvan. Necen praznustvan praznuiba pit’kha gäl’ges vöu necida papid. A konz nece pap’ lähteškan’z’, hän toižele necen andei promįslan.

August 31, 2017 in 12:26 Нина Шибанова

  • changed the text
    Oli praznik Il’l’ampäi. Pap oli otec Magai. Sigau praznuiba časoun’as. Todas sinna boranan, todas sinna uhačun, härgan(na zavet), lähtman i necen kaiken kiv’ou rikeiba, ocha, jei kirffou, a kiv’ou. A konz hänou kurkun poriba ka jei veičou, a naglau rebitaba kurkun. Pap’ kacub. Geželi veičou ajei – pap’ laiše, sanub: «Nece jei gümal riknu, a tö rikotai hondou put’uu». Ühten kerdan veičou čokaižiba. Pap’ rändii i sanei: «Tö grähkhiižed, enambad žertvad kandišeškei jed, tö. Tö rikeitai veičou, jed naglau, nece grähk. Enambad minä teile en rozreši rikta. A geželi minin' kaks’ lambast andatai da härgan, ka mina andan rikta živateid' nečuu manerau. Pap’ pagižeb: «Tämbäižou päivau ninga tö säditai, mol’g'ateiš pahemba, mišena peröt tö praznuižitai necen praznikan». Nu, rahvaz möliše sigau i žertvan anttas. A pap’ sanub: «Tö hondein’ tämbäi säditai ka pädesäd rublei dengäd pangatai prestolale, mina nene dengäd otan i oigendan g’umalale». Nečiš pertišpai uk oli, Omel’a, hän pagižeb: «Tari papile antta, ka praznuiškamai, eka mejau živatan södas händikahad i mö linemai sid živatata». Pap’ pagižeb: «Tejau kaik leip kuivap, palap pöudou». Rahvaz keraziba dengäd, andeiba härgan, kaks’ lambast, hän vöu vähasti. Vöu boranan hänle andeiba necile. Silei pap’ möst rozreši praznustvan. Necen praznustvan praznuiba pit’kha gäl’ges vöu necida papid. A konz nece pap’ lähteškan’z’, hän toižele necen andei promįslan.

August 31, 2017 in 12:25 Нина Шибанова

  • changed the text
    Oli praznik Il’l’ampäi. Pap oli otec Magai. Sigau praznuiba časoun’as. Todas sinna boranan, todas sinna uhačun, härgan(na zavet), lähtman i necen kaiken kiv’ou rikeiba, ocha, jei kirffou, a kiv’ou. A konz hänou kurkun poriba ka jei veičou, a naglau rebitaba kurkun. Pap’ kacub, geželi. Geželi veičou ajei – pap’ laiše, sanub: «Nece jei gümal riknu, a tö rikotai hondou put’uu». Ühten kerdan veičou čokaižiba. Pap’ rändii i sanei: «Tö grähkhiižed, enambad žertvad kandišeškei jed, tö rikeitai veičou, jed naglau, nece grähk. Enambad minä teile en rozreši rikta. A geželi minin' kaks’ lambast andatai da härgan, ka mina andan rikta živateid' nečuu manerau. Pap’ pagižeb: «Tämbäižou päivau ninga tö säditai, mol’g'ateiš pahemba, mišena peröt tö praznuižitai necen praznikan». Nu, rahvaz möliše sigau i žertvan anttas. A pap’ sanub: «Tö hondein’ tämbäi säditai ka pädesäd rublei dengäd pangatai prestolale, mina nene dengäd otan i oigendan g’umalale». Nečiš pertišpai uk oli, Omel’a, hän pagižeb: «Tari papile antta, ka praznuiškamai, eka mejau živatan södas händikahad i mö linemai sid živatata». Pap’ pagižeb: «Tejau kaik leip kuivap, palap pöudou». Rahvaz keraziba dengäd, andeiba härgan, kaks’ lambast, hän vöu vähasti. Vöu boranan hänle andeiba necile. Silei pap’ möst rozreši praznustvan. Necen praznustvan praznuiba pit’kha gäl’ges vöu necida papid. A konz nece pap’ lähteškan’z’, hän toižele necen andei promįslan.

October 18, 2016 in 19:24 Nataly Krizhanovsky

  • changed the text
    Oli praznik Il’l’ampäi. Pap oli otec Magai. Sigau praznuiba časoun’as. Todas sinna boranan, todas sinna uhačun, härgan(na zavet), lähtman i necen kaiken kiv’ou rikeiba, ocha, jei kirffou, a kiv’ou. A konz hänou kurkun poriba ka jei veičou, a naglau rebitaba kurkun. Pap’ kacub, geželi veičou ajei – pap’ laiše, sanub: «Nece jei gümal riknu, a tö rikotai hondou put’uu». Ühten kerdan veičou čokaižiba. Pap’ rändii i sanei: «Tö grähkhiižed, enambad žertvad kandišeškei jed, tö rikeitai veičou, jed naglau, nece grähk. Enambad minä teile en rozreši rikta. A geželi minin\' kaks’ lambast andatai da härgan, ka mina andan rikta živateid\' nečuu manerau. Pap’ pagižeb: «Tämbäižou päivau ninga tö säditai, mol’g\'ateišg'ateiš pahemba, mišena peröt tö praznuižitai necen praznikan». Nu, rahvaz möliše sigau i žertvan anttas. A pap’ sanub: «Tö hondein’ tämbäi säditai ka pädesäd rublei dengäd pangatai prestolale, mina nene dengäd otan i oigendan g’umalale». Nečiš pertišpai uk oli, Omel’a, hän pagižeb: «Tari papile antta, ka praznuiškamai, eka mejau živatan södas händikahad i mö linemai sid živatata». Pap’ pagižeb: «Tejau kaik leip kuivap, palap pöudou». Rahvaz keraziba dengäd, andeiba härgan, kaks’ lambast, hän vöu vähasti. Vöu boranan hänle andeiba necile. Silei pap’ möst rozreši praznustvan. Necen praznustvan praznuiba pit’kha gäl’ges vöu necida papid. A konz nece pap’ lähteškan’z’, hän toižele necen andei promįslan.