Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            Aleksandr Kräkkijev.
            Tuhukuu
         
        
        
                
        
        
        
                genre: Lyric work
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Oma mua. № 3, 2025, p. 6
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    Aleksandr Kräkkijev
                
        Tuhukuu
        
        
        Livvi
                
New written Livvic
                
      
             Rippuu pilvi pöyhkei piän piäl,
 Gu kartittu villu,
 Jo ammui raikostunnuol siäl
 Talven rauduvilus. 
 
 Vieristän pakkastu tuldih
 Karkoittamah iäres
 Tuulet muuttajinnu suundii,
 Uravoinnuot suares. 
 
 Vähiä vajai joga päiviä
 Tuulet riähkitähes
 Kovat, vägevämmät äijiä
 Salomeččy tuhus. 
 
 Tuisku hurtien tiet kai umbai,
 Vihavunnuh lujah,
 Mečän kivostajen sumbah,
 Išketti väit kujoh. 
 
 Kamahutti silmis omis
 Rud’d’ojen suutuksis
 Meččyelättilöi hommis
 Piäliči suitoksii. 
 
 Vakkipiässäh n’uivistunnuh
 Vastusiä aleni. 
 Kulleh teräväh n’upsistunnuh
 Ilmu gu pareni! 
 
 A käbylinnut mennyöl kuul,
 Käbristynnyöt piänneh,
 Nygöi tuuhoittaikuuzipuus
 Puhkettih jo iäneh. 
 
 Linduine n’okkero ruavos
 N’uokal käbyy šingou,
 Buito vunukale buabo
 Villusukkua nieglou. 
 
 Min voidenah roikotetah,
 Gu sivoksis piässyöt,
 Kyhlähinny čokotetah
 Taivoil čodriet tiähtyöt. 
 
 Kui ozutahes čomakse
 Meččy ruutis uuzis
 Kuvattu tunduu kummakse
 Pöyhkei hattu kuuzes. 
 
 Päiväine punaldih keviäh,
 Talvenselgy katkei. 
 Tuandoine kamiššuh levieh
 Kylmy kesti hätken. 
 
 Vallatoi, mielet levälleh,
 Hervotoinnu, hykkäi
 Talvi n’uupalleh keviäle
 Yhtelläh piän hytkäi. 
 
 Rahvoil on uskottu suurdu,
 Meččiä laijas laidah,
 Uponnuttu huondesuduh,
 Gu lypsettyh maidoh.