VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Nina Zaiceva. Pajo Liviläižiš (A. Volkovan runon kändmine)

Nina Zaiceva

Pajo Liviläižiš (A. Volkovan runon kändmine)

Veps
New written Veps
I
- livvikod, livlinke - sugus,
ik heng meiden - sol'hižes meres?

Ik meil olba kajagan suugad
da vaskižed purehed veres?


Ken rihmaižen nabaspäi rebit',
ken jurišpäi vägenke rästi
i oigetes matkha kesk verhid,
meid voikmaha miruhu pästi.


Ik Riml'aine Papa om käsknu
meid verhaze uskoho mända,
vai tevtonad?
Kajičim vaskne
da veič terav kädes heil vändi.


Ei teda ni lemboi, ni Jumal,
kut putuim Karjalan randha,
ken venehed kal'l'oihe kumaiž,
da verkoid pan' kašlihe kandmha.


Ten tundijoil kadoiba nimed,
konz kezaö vedeli vauged,
konz vastteli pohjoižma pimed,
da jogehe ličhe kal'l' kauged.


Kut mel'he om Karjalan selgäd,
i järved, i mered, i mecad.

A vepsläižed - lähižed velled,
kus parembad sebrut voib ecta!


II
No kulem Livlispäi tullein,
se lämbitab, räkitab veren,
konz Pohjoižman hoštotest tuleb,
ka nägem päivlaskman meren.


Meil čaptud kaik hibjad om letkel,
a jaugad meil - händikan karččed,
hot' bardad meil veičil om leiktud,
da tukad päs - pölvahan varččed.


nitäm sid' rogištos heinäd,
i lavan-ki hosim nin'vihkol,
a pakuižes hongaspäi seinäd -
ned mušteltas kut meripihkad.


semendam, kut edel, villäd,
hot' sokaz i kova ma meiden.

muštam, kut venehed hilläd
mert poikheze todihe semnid.


Meil rindverkoil nece-žo nimi,
laskem niid tatoiden kartte.

A sanoihe ei tartund nimad,
i aig voinu ei sanoid vartta.


Om genoiš meil kalatuzmahtod,
i mel'he om salagan rodad,
ei lopigoi ned kalantahtod,
i merhepäi kätud meil modod.


Om tejal'ne sel'ged kaik pagin,
se tutabaks korvele kulub,
i runovänd, čoma i maged,
ik livliden "Loulözpäi" tulnu?


I "kandlas" vai kantelen pajoiš -
om kajagan suugiden rivid,
dai livlišpäi nimen saimei,
- livlid, vai - livvikod, livvid.


II
I kodima om teiden - Livli,
a Karjala meid hüvin vastaz'.

Meil - ühthine päiväine, pil'ved,
meid vihmaine ühthine kastab.


I Jumal om üks' meiden taivhas,
hot' uskondlad toine om anttud...

Teid jänu - kut marjaižid kauhas,
kut edemba elod voiž kantta?


I surmad ald tahtoib jo toda,
i pesta randletkespäi jäl'ged.

Kut voikaškab teiš teiden kodi,
i loičendoid sanutas jäl'ges.


I teravas järviden keskes,
kus vasttasoiš Ven'a, Suomi,
ka karktas jo voiketas lesked,
a ristoikš sid' pandasoi tomid.


Voib olda, jo homnendezjäl'ghe
i meiden-ki kadondpäiv tuleb.

Se katab kaik jäl'gmäižed jäl'ged,
jo merespäi voikpajo kulub.


No tämbei taivhaze lendam,
meid kucub sen sinine üla,
i loičendoid livlikš kändam,
tahtoižim nähta kaik küläd.


* * *

- livvikod, lüdikod, livlid,
ved' eläm völ.
Kulgat meid, rahvast!
Om kaumale vaumehed kived,
no taht elos püžuda vahv om.