1001 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Nikolai Abramov.
Kalliž praznik – Vägestusen päiv
|
-
Venämas om äi erazvuiččid praznikoid, vaiše nece seižub ezmäižel sijal.
-
Tarbiž sanuda, miše minun kodiman Piterin agjan Ladv-külähä-ki nügüd’ om jänu henghe vaiše üks’ Suren voinan veteran – Jefim Sem’onovič Pavlov.
-
semendkud Ladvan kul’turpertiš, kudamban pämehen om Galina Karpova, oli tehtud hüvä eht-vastuz veteranoiden täht.
|
1002 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Norišt da sport
|
-
Meletan, miše nece om tarbhaine elon azj.
-
Mitte om sportan painastuz norišton päle?
-
Sportas om likundpainastust da hengišt painastust ristituhu.
-
Nügüd’ mal om äi erazvuiččid sportladuid.
-
Nece om lujas mel’he minei.
-
Om žal’, no hö kävutaba paksus erazvuiččid himižid segoitusid, zellid.
-
Sport – nece om kaikuččen mehen azj.
-
Minä meletan, miše nece om kaikuččen mehen elon jagamatoi pala.
-
Minun täht nece om mugoine sija, kus minä voin päzuda kaikišpäi problemoišpäi, radoišpäi.
-
Völ homaičin, miše sportharjoituz om čoma abunik stressaspäi.
-
Erazvuiččed hibjan kibud likundoiden kävutandaspäi vai likundväzund om arvostadud.
-
Tedat-ik tö, miše tedo om todištanu – mez’, kudamb sportadab, kehitoitab likundkazvatust da hengišt kehitoitust, kazvatab, libutab korktembale pordhale ičeze intellektad.
-
Sport om sidotud kinktas meiden tervhudehe, se om meiden sebranik!
-
Minai om äi medalid da lahjoid sportsatusiš.
-
Tedotön pätegend om sidotud küzundlehtesehe, kudamban minä jagoin minun ühtenklassnikoiden da ühtentoštkümnen klassan openikoiden keskes.
-
Nece om hüvä!
-
voz’ om norišton voz’.
-
Parembad minun kelen satused oma vepsän keles, sikš starinoita-ki sportan polhe vepsän kelel om melentartuižemb.
|
1003 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Vera Mednikova.
Maidnedal’
|
-
Maidnedal’ om endevanh slavilaine praznik.
|
1004 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Al’ona Jegorova.
MAFUN meiden mal
|
-
MAFUN om venänkeline abbreviatur, kudamb znamoičeb suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden norišton associacijan.
-
Nece om sur’ rahvazkeskeine ühtenzoituz, kuna mülüb erazvuiččid suomalaiž-ugrilaižid norišton organizacijoid.
-
MAFUNan pätegend om abutada kaita i kehitoitta suomalaiž-ugrilaižid kelid i kul’turoid, levitada tedoid niiden polhe.
-
Sen täht om tehtud äi erazvuiččid azjtegoid: vastusid, ezitusid, festivalid, matkoid i muga edemba.
-
MAFUN om tehtud 1990.
-
Nece om sur’ vastuz, kus pagištas erazvuiččiš azjoiš, tegoiš i projektoiš.
-
I sen ližaks voib kulištada starinoid siš, kut norišton organizacijoiden ezitajad radaba, miččid planoid i projektoid heil om, midä om tehtud, miččid problemoid om.
-
Nece om jo toine mugoine sur’ suomalaiž-ugrilaine azjtego meiden lidnas necil vodel.
-
Kongressan kahtes päiväs om tehtud äi radod.
-
Mugoižed lagerid om lujas tarbhaine azj, mitte abutab kehitoitta lapsil armastust i melentartust vepsän kel’he i kul’turaha, no om žal’, miše Karjalan openduzministerstvas ei kackoi sihe i ei abutagoi tehta nenid lagerid, ei antkoi dengoid sen täht, i sikš joga voz’ lageriden tegemine rippub erazvuiččiden organizacijoiden abuspäi da grantoišpäi.
-
Sekcijoiden lizaks päištundoiš MAFUNan valdmehišt starinoiči, midä om tehtud associacijal kahtes vodes.
-
Mugažo pagištihe kohetud MAFUNan ustavas i kongressan reglamentas, om valitud uz’ valdmehišt kahteks vodeks.
-
Om lujas arvokast, miše udeks MAFUNan pämeheks tuli Aleksei Cikarev, ”Nuori Karjala”-organizacijan ühtnik.
-
Se znamoičeb, miše edembaine associacijan rad äjal rippuškandeb mehespäi, kudamb om meiden Karjalan malpäi.
-
Kongressan aigan associacijaha om ottud uzid-ki suomalaiž-ugrilaižen norišton organizacijoid Piterišpäi, Moskvaspäi i Karjalaspäi.
-
Om pättud erased toižed-ki küzundad, kudambad koskeba MAFUNan radod, i om mugažo märitud erasid pätegendoid i päpolid, kut associacijale pidab rata edemba.
-
Om pättud mugažo, miše vodel 2011 X MAFUNan kongress linneb Saranskas, Mordovian pälidnas, a uden valdmehišton ezmäine ištund linneb kül’mkus Joškal-Ola –lidnas.
|
1005 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Maria Košeleva.
Minun pen’ Kodima
|
-
Jogahižel mehel om Kodima.
-
Mehen Kodima nece om ma, kudambal hän om sündunu da eläb.
-
Kaikuččel mehel om ičeze pen’ Kodima.
-
Kenel-se nece om lidn, kus hän eläb, kenel-se nece om kodi, kus mez’ kazvoi.
-
Kut toižil-ki venälaižil, minun Kodima om Venäma.
-
Minun pen’ Kodima om Karjala.
-
Karjala om lujas čoma röun.
-
Necen röunanke minai om sidotud äi muštlosid.
-
Karjalas om minun kodilidn da minun külä, kus eläb minun baboi.
-
Petroskoi om Karjalan pälidn.
-
Nece lidn om lujas vanh da čoma.
-
Petroskoin augotai om Sur’ Petr.
-
Petroskoi om tetab lidn, sikš miše Petroskoiš om äi tetabid mehid da melentartuižid sijoid.
-
Külän nimi om Toižeg.
-
Toižeg om Prionežje-rajonas.
-
Nece om pen’ da čoma külä, kudamb seižub Änižen randal, sadas kilometras lidnaspäi.
-
Hüvä om tarkištelda, kut päiväine nouzeb külän päl, a ehtal sur’ rusked šar laskese alahaks da peitäse külän taga.
-
Nügüd’ küläs om jänu vähä rahvast, sikš ku äjad ajoiba lidnoihe da tuleskeba küläha harvas.
-
Minä olen sündunu Petroskoiš, no kaiken-se Toižeg om minun täht pen’ Kodima.
-
Küläs om čoma rand.
-
Om čudokahašti kulda järven aldoiden laikičendad, kacta kalanikoiden venehiže, laivoihe, järven päl lendajihe linduihe.
-
Sigä om lujas äi marjoid, senid da babukoid.
-
Nece om sikš, miše kävelta meiden mecadme om todesine oza!
-
Toižeg om minun armaz pen’ Kodima.
-
Minun pen’ Kodima om ei vaiše minun röun vai külä, kus eläb minun baboi.
-
Nece om völ kel’, miččel sigä pagištas.
-
Nece kel’ om vepsän kel’.
-
Minun baboi-ki om vepsläine.
-
Minei-ki om mel’he opeta vepsän kel’t da pagišta babanke.
|
1006 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Ol’ga Žukova.
Vepsänkeližed ezitused üläopenikoiden konferincijal
|
-
Ezitused om kirjutadud üläopenikoiden kurstöiden da diplomtöiden pohjal erazvuiččiden temoiden mödhe: keliden kändmine, suomalaine literatur, karjalaižiden küliden tahonnimid, kelen vaihišt da grammatik.
-
Hän starinoiči, miččid venehid i niiden nimid om olnu vepsän rahvahal (oz.
-
Konz küzutihe, mikš hän om valičenu necidä tedotemad, Al’ona starinoiči, miše Suomes oldes hän zavodi opeta estin kel’t i homaiči, mitte lähembaine se om vepsän kel’he.
-
Konferencijan satused oma mugomad: Maria Mironova sai koumanden sijan, toižel sijal om Julija Maksimova suomenkeližen ezitusenke ”Audio-vizualine kändmine”, a ezmäižen sijan sai VI.
-
Konferencijan znamoičend om tark universitetan opendamižes.
-
Ühtnikoile-ki nece om hüvä praktik – pidäda ezituz surele kundliijoukule da antta vastust küzundoihe.
|
1007 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Abupaginkirj vepsän kelel
|
-
Abupaginkirjas om erazvuiččid temoid, miččid kävutoittas elos paksumba.
-
Abupaginkirjan lophu om pandud vajehnik i grammatikan tablicad, miččed abutaba oikti panda sanoid tarbhaižehe kändoho da formaha.
-
Venä-vepsläižen abupaginkirjan painduzmär om tuha ekzempl’arad.
-
Kirj om vahvištoittud Termišt-orfografižen komissijan pätusel kävutandan täht i om paindud Niilo Helanderan fondan abul (Suomi).
-
Nece abupaginkirj om hüvä lahj da abukirj ezmäi kaiked openikoile i üläopenikoile, a mugažo niile kaikile, ken tahtoib opeta vepsän kel’t i kenele se om melentartušt.
|
1008 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Marija Ijudina.
Kirjavad nitid
|
-
Petroskoiš om avaidanus kudondtöiden ozuteluz.
-
Sen nimi om ”Kirjavad nitid”.
-
Nece ozuteluz om suren festivalin pala, kudamb Venämal om tehtud vaiše ezmäižen kerdan.
-
Ozutelusel om ezitadud hurstid, pühkmid, vöid, erazvuiččid kostümoid.
-
Kaik tahtnikad voiba tulda ”Ozuteluz-zalaha”, mi om Leninan irdal, pertiš nomer 26.
|
1009 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Meiden Muzikklub
|
-
Om eskai tehtud videoklip, kudamb oli jo ozutadud kezaližen Kitajan Olimpiadan aigan.
|
1010 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Elägaha igän, rahvahan kul’tur!
|
-
Se om omištadud Kalevala-eposale.
-
«Kalevalskaja mozaika »-projekt tehtas, miše ristitud kaičižiba karjalan, vepsän da suomen kul’turad, tedaižiba, miše heiden rahvahil om mugoine sur’ kul’turkal’huz da pidäižiba siš korktad mel’t.
|