VepKar :: Texts

Texts

Lexico-grammatical search | Create a new | ? Help

Advanced Search ↓

ä

ä

ä

by

records
Simple Search ↑

1 071 record was found.

No Dialect corpus genre Title Sentences
191 New written Veps
Journalistic texts Maria Filatova, Jevgenii Fotejev. Vepsän man čomuz’ taidehpirdajiden kuviš
  1. Hän iče oli vepsläine, i sikš, voib olda, hänen kuviš tundub armastuz vepsän maha, vepsän rahvahaze da sen veroihe.
  1. Hän äjan radoi i paksus oli radoiš Piteriš.
  1. Tägä hän jatktab pirtta.
  1. Petroskoiš hän toižiden pirdajiden-mastaridenkeK.V.
  1. No pidab sanuda, miše hän oli todesižen mastarin, kudambal oli ičeze kaceg taideheze da ičeze pirdatuzlad.
  1. 1920.-voziden augotišes hän radoi Kalagen školas.
  1. Hän mujui hengel ičeze kodimad da rahvast.
  1. Sikš hän valiči-ki necen teman i kuvazi ičeze rahvahan elod.
  1. Vozil 1946.-1951.-vozil hän openzihe Taidehkuvan, skul’pturan da arhitekturan Institutas I.J.
  1. Jäl’ges opendust Institutas hän openzihe aspiranturas i zavodi rata opendajan.
  1. Hän tegi äi eskizoid, erasiden Šoutjärven tahoiden kuvid.
  1. Praznikoikš hän oigenzi muzejaha počtkartaižid.
  1. Niiš hän ozateli muzejan radnikoid da kaikuččen kerdan pirdi pirdimel kartaižele penižid litografi - ja-kuvid.
  1. Hän kaikuččel vodel tuleskeleb Himjogi-kodikülähä i läz kaikuččel kezal tuleb adivoihe Šoutjärven muzejaha.
  1. Pirdajan sanoiden mödhe hän muštleb necidä järved laps’aigaspäi.
  1. Se oli läheli Himjogi-küläd i necen järven polhe hän kulišti äi sarnaližid, čudokahid starinoid.
  1. Ičeze unt hän pirdi necile kuvale.
  1. Hän oti süžetoid muštospäi da pani niid kuvihe.
  1. Hän sündui vodel 1956 Tver’-lidnaha, a ičeze peneks kodimaks lugi Änižröunan Kalag’-külän, kuspäi oliba hänen jured tatan polespäi.
  1. No hän tuleskeli lebupäivil kodimale, kus tegi pirdatusid, i möhemba niišpäi sündeliba kuvad.
192 New written Veps
Journalistic texts Natalja Anhimova. Änižröunan vepsläižed küläd tämbei i eglai
  1. Hän sanui: ”Siloi, konz kazvatadihe puid, pämehen oli Sergei Mihailovič Išanin”.
  1. Hän andoi necile sijale mugoižen nimen.
193 New written Veps
Journalistic texts Maria Filatova. Min polhe pajatab minun heng?
  1. Ka, se om tozi, i hän čomin pagižeb vepsäks da völ kirjutab runoid ičeze kodikelel.
  1. Hän om lujas hüvä emägaine, navedib adivoid, kudambid kaiken aigan om äjan hänen pertiš.
  1. Hän oli kahtel voinal, oli partijas, oli kolhozan predsedatel’an-ki.
  1. Hän mahtoi vähäižen, no kaiken aigan kaik-se pagiži ičeze kelel.
  1. Hän openzi mindai sarnaižile, častuškoile.
  1. Hän tegi minun täht pičuižen ongiragan, penižed haravoižed.
  1. Školan pämehen oli Viktor Petrovič Jeršov, hän kerazi ristituid, ked pagižeba vepsäks, no ei mahtkoi kirjutada, i zavodi opeta.
194 New written Veps
Journalistic texts Galina Baburova. Hätken eläškab Karjala uniš...
  1. Hän sanui, miše opendaškanzi vepsän kel’t da hänel om melentartuz’ vepsän rahvahan kul’turaha.
  1. Ezmäi pakičim händast starinoitaKodima-lehtesen lugijoile ičesaze, siš, kuspäi hän tedišti vepsän rahvahan polhe da kut hänele ozastui muga hüvin opeta vepsän kel’t.
  1. Sid’ Guillaume kirjutaškanzi meile paksumba, oigenzi äi kerdoid ičeze kändmižid, a muloi hän ičeze tatanke da sebranikanke tuli erasikš päivikš Petroskoihe.
  1. Sikš hän surel tahtol kacui puižid pertid Kiži-sarel da ihastusiš ajoi kacmaha Šoutjärven muzejad.
  1. Ezmäi hän oli Guillaumen opendajan, sid’ ühtes radoiba universitetas.
  1. Iče hän kirjutab runoid, hänel om erasid runokogumusid.
  1. Pierre otab kerdale kaiken aigan penkaižen muštlehtikon, kuna hän kirjutab erazvuiččid melid, sid’ niišpäi sündub runoid.
  1. Kändin Pierrele vepsläižid runoid, kerdan hän sanui minei: ”Ku ajad Petroskoihe i vepsän male, ka lähten sinunke”.
  1. Matkan jäl’ghe, konz tulim udes Franciaha, hän sanui minei: ”Se oli todesine matk čomiden azjoidenke, čomiden mehidenke!
  1. Iče hän om kalanik.
  1. Hän sanui, miše Karjala om kuti pen’ rai, kuna hän tahtoib tulda udes.
  1. Hän tahtoiži kalatada Karjalan järviš da jogiš.
  1. Hän lujas navedib rata tehtes midä-ni puspäi.
  1. Jo amu hän sauvob kaludištod puspäi.
  1. Kerdan hän nägišti internetas uzišton Guillaume Gibertas da meletaškanzi: ”Ku nece francialaine mez’ openzi kel’t, mikš-žo minä, vepsläine, en voiškande?!”.
195 New written Veps
Journalistic texts Gul’a Polivanova. Kaiken rigehtin hänen urokoile
  1. Tedan,voib meletada, mišto hän vedi urokoid, miččed oliba minei lujas mel’he.
  1. klassad hän ajoi opendushe Püidho, sigä-žo zavodi radon školas №2.
  1. A kodihe hän tuli jo vanhemban leitenantan i pakičihe radole Vidlan školha, kus vedi likundurokoid.
  1. Hän om vastusenpidäi, ustavakaz, principialine, hüvä ristit…».
  1. Hän kerazi ümbri ičesaze ristituid, kudambad mahtoiba pagišta ičeze kelel, teziba vepsän ranvahan tradicijoid da kul’turad, kudambad navediba kodimad i kel’t, kel kibištab henged ičeze röunas.
  1. Hän kucui školha radole Vera Vasil’jevna Lodiginad, kudamb zavodi vedäda školas vepsän kelen fakul’tativad.
  1. Kezal hän oigenzi lapsid ühtes Vera Vasil’jevna Lodiginanke tedištuzmatkaha külidme, miččid om äi ümbri Vidlas, keradamha erazvuiččid kaluid ozutelusen täht.
  1. Pästi hän bardan da sanui: ”Minä nügde olen vanh dedkoine, sikš kävelen bardakaz, edel, konz mina iče olin lapsen, kaik dedkoižed pidiba bardan”.
  1. Hän äjan starinoiči iče ze laps’aigan polhe, kut openzihe i zavodi radon školas, kut kirjutaškanzi runoid.
  1. Kaikišpäi mehišpäi hän oli parahiman, kaikutte hänen pätuz oli oiged, hän hüvin voi ladida jügedan radon, abutada lämäl sanal i arvosti kaikid ristituid.
  1. Hän pidäb ičtaze vaihenke laskvas, lämäs, siledoitab sidä, ozutab sen čomut”.
196 New written Veps
Journalistic texts Marina Zarubalova. Minä-ki olen vepsläine!
  1. Hän kirjuti 18 kirjad suomen kelel.
  1. Hän laps’aigan om tulnu Suomehe, i hänespäi kazvoi tetab kirjutai.
  1. Siš hän starinoičeb ičeze laps’aigas vepsläižel mal.
  1. Hän om pehmed i elegantine naine, no sil-žo aigal lujas vessel i energine.
  1. Pertiš hän kaičeb kaluid, miččed oma muga kalhed südäimele.
  1. Hän oli päristitun minun elos.
  1. Jäl’ges hän kirjuti miččen-se azjbumagan, i händast ottihe Rusttaha Armijaha.
  1. Edel sidä hän radoi sijaližen sömsijan bufetas.
  1. Tat oli lujas lahjakahan mehen, hän pagiži vepsäks, suomeks, hot’ iče oli venälaižen.
  1. Hän oli lujas čoman mužikan.
  1. No hän toivoti meile, miše löudab meid, kut vaiše lopib lidnas miččidsebumagazjoid”.
  1. Mam oli kohtukaz, konz ajoim Venämalpäi, i Suomes hän sünduti völ poigan.
  1. Hänele oli huiged, miše hän zavodib sündutada last läžundkodiš, kus om verhid ristituid.
  1. Kut hän tuli tagaze Sovetskijaha Sojuzaha?
  1. Tat löuzi radon letekarjeras, hän gruzi letet vagonoihe.
  1. Hän muga kidasti, eskai melitim, miše hän koleb.
  1. Hän kaiken napri tugeta mamad.
  1. Hän koli vodel 1948.
  1. Hän radoi zavodal, kus tehtihe padoid savespäi, ani homendesespäi möhäižehe ehthasai.
  1. Hän om bel’gialaine.
  1. Hän ei voi likuda da pagišta.
  1. Hän om minun angel, kudamban minei Jumal oigenzi.
  1. Hän äjan abutab minei.
  1. Hänen poig, minun vunuk, eläb Germanias, hän tegeb vinad.
  1. Hän jäi elämään” (”Hän jäi henghe”)-kirj läksi eloho vodel 1973.
197 New written Veps
Journalistic texts, Code-switching Valentina Lebedeva. Mäggärv’. Külä, kudambas minä rodimoi
  1. Hän kaičeb pertid, a kundlematomid lapsid pel’göitab i otab ičezenke.
  1. Hän om hüvähüvä, i vändab tanhal vazaiženke.
  1. Baboi kucub händast stolan taga, hän ištuse meidenke jomha čajud.
  1. Öl i päiväl lämbitihe hänel kül’bet’, miččes kudambas hän pezeti puhundanke läžujid ristituid.
  1. Tagaz külähä hän tuli toižiš štanoiš, pautnad vauktemb i naku min sanui:
    Uudoi-t’otoi min-se lugi, kumardelihe, i läksiba mecaspäi ked-se, puid korktembad.
  1. Prihal-komun’akal jaugad katksiba, i hän muštota lanksi.
  1. Kezal mäni hän mehele, da vaiše sil vodel koli-ki.
  1. Hän tuskičeškanzi äjal, i kaiken väriži da pakiči, miše mužik hänele ozutaižihe uniš.
  1. Hän sid’-žo smeti, – pagižeb nevesk toinepolenke.
  1. Ehtal ei käske verajad saubata, i vaiše kaik magadamha panetoiš, ka hän tuleb-ki.
  1. Amu jo käveleb, maged om minei hänenke magata, da vaiše mi ö, ka hän tegese jügedamb i jügedamb, i minä venun hänen al, miku kivi om päl”.
  1. Hän maroile tegi-ki petl’an da varastab, konz jäb üksnälaz.
  1. Hän kucui paimneks mehen Korblaspei.
  1. Homendesel hän om sures opalas: kegon päle ištuihe hüng.
  1. Hän vileb minei kromaižen, paneb päle saharad.
  1. Tedištin, miše lähteba huiktas tahospäi, i käreganzin maman päle, mikš hän mindai maniti?
  1. Värnik om paimen, hän praznikan torazi verhesai.
  1. Hänen vanhemb sizar mäni sareile i kucuškanzi riktud voinas tattast, miše hän sanuiži, kut mamale olda.
  1. Tataze andoi hänele varun, ei käskend mamale mända tatain taga, a hän kaiken-se mäni, no elod-se ei olend.
  1. Mama vastha sanub: ”Ka hän kod’he mäni”.
  1. Mändihe ecmaha, i noid nevoi, miše hän Mudjärvtel magadab kandonno.
  1. Jäl’ges tütär sanui, miku hänele näguihe: Mašoi-t’ot astub edes, ei kacuhta tütrehe, a hän värunke sabuteli händast sihesai, miše lanksi i uinzi.
  1. Hän mindai sädatab kaikuččele praznikale.
  1. Nevesk tedab, miše anop primetib, čomin-ik hän pezeb, i derbanib host’a kaik lavad pakuižeks.
  1. Žal’ jäl’glopul anopele tegihe neveskad, i hän nevoi hänele, miše lava jäb pezmatoi, kuni künduz om pezmatoi.
  1. Nuške minä jokseldan Oleksei-akha, min hän nevob.
  1. Mänim nel’kümčiš kaumoile, n’an’a väriži i voiki, miše jäi hän üksnäze surihe holihe i jügedaha radho.
  1. Pagišta hän muga ei openus-ki.
  1. Rikta-rikta nenid sotonoid, ka hän joksendeb uradaižen karččikš sinna-tänna bumbakoiden täht.
  1. Hän tedab äjan sarnoid, pajoid, erazvuiččid vepsänkeližid štukaižid, i saneleb tahtol minei.
  1. Jumalaine tegi muga, miše siriči meiš mäniba i ei kosketanugoi meid kaik maman pahad holed: vanhoil päivil hän oliži voinu venuda čogas i tehtas sogedaks.
198 New written Veps
Journalistic texts Raisa Lardot. Segoinuded lindud. 1 PALA. 10-13. lugu
  1. Ühtel ehtal hän ozutihe pertin künduselhabi hengiš, surdunu, näl’ghine.
  1. Kut iče hän sanui, Vas’ka pageni türmaspäi, vargasti kus-se fi nkadsuomalaižen reguden, i kibedoil jaugoil toukihe Petroskoišpai Šokšuhusaivähäižeta kuz’kümne virstad.
  1. Jäl’ges pagištihe, miše hän pageniži toižen kerdan.
  1. Tedan, hän tahtoi, miše minä möst rižaižin ičtain lapseks.
  1. Hän, kut edel-ki, vedi kaik pertin azjad, vaiše hänen sil’miš oli völ enamba tuskad i opalad.
  1. Vaiše hän kacui läbi minus, i minä en tedand, kuliik minun sanoid.
  1. Kerdan, muštan, ani homendesespäi minä pidimoi baboin lepkes, a hän kuti ei nägend mindai, ei otand üskha.
  1. Mamoi neičukaižidenke läksi adivpertin polhe, a minä völ kaiken ištuin sömsijas i kaikel vägel kacuin baboiheäkkid hän johtutab minun polhe?
  1. Min polhe hän meleti?
  1. Pertiš, kündusenno minä nägištin sidä neičukašt, kudamb venui sigä-žo, kuna hän oli langenu homendesel.
  1. Hän kaiken pagiži i oli ozakaz, miše jäi henghe.
  1. Hän vaiše pördihe Petroskoišpäi i tahtoi sanuda meile tedištadud uzištoid, eskai Pet’an mod paloi rusttal lämoil.
  1. Ezmäine uzištPet’a nägi tattain, hän käski meile kerata elon, miše tönduda matkaha.
  1. Konz tatoi tedišti, miše om prikaz voinplennijoiden polhe, hän rebiti paidan rindhiš i heikahti: ”Ampkat mindai nügüd’, täs, mi antta venälaižile!
  1. Suomalaižed sanuiba tataleinpagekaha hän kanzanke Suomehe, ninga linneb paremba.
  1. Hän kuti kividui.
  1. Mamoin modol ozutihe rusttad läipad, hän jokseli pertidme se sinna, se tänna.
  1. Hän tuleb, tuleb.
  1. Hän ei voind olda lapsita minutad- ki.
  1. Hän tuleb, vaiše möhemba...
  1. Minä kacuhtin baboihehän oli enamba kaikid opalas.
  1. No hän löudab meid Suomes, kus taht.
  1. Hän oli leskiakan i kaik hol’ lapsiš lanksi hänen ougile.
  1. Hän nikonz ei zavodnuiži magata verhiden mužikoidenke, ičtaiž ed teda kuna panda, – šuhaižihe mamoi toižen naiženke.
  1. Edel ku ištta, hän äi kerdoid spasiboiči naižid i teravas pani trusaižed Maikan päle.
  1. Voib olda, hän om jo läheli i teravas tuleb.
  1. Ku baboi toivoti, hän tuleb.
  1. Naku midä hän pagiži.
  1. Sišpäi tedištim-ki, miše baboi koli opalas, hän lujas tusttui meid.
199 New written Veps
Journalistic texts Raisa Lardot. Segoinuded lindud. 1 PALA. 4-6 lugu
  1. Midä hän ecib?
  1. Midä hän tahtoib sanuda, meiden pert’ nikonz ei olend palanu.
  1. Klašan sil’mäd tegihe kehkeroikš, kut kaiken-ki, konz hän ei el’gendand midä-se.
  1. Küzuin, kuli-ik hän, kut mužikad pagižiba palandan polhe.
  1. Hän oli koumevozne, konz satati jaugan muga pahas, miše kaiken igän rambiči.
  1. Kazdes, hän oti akaks neiččen ičeze küläspäi, kut toižed-ki meil enamban tehliba.
  1. Hän tegihe mugomaks sikš, miše hänele oli lujas jüged.
  1. Kaiken rados hän oli, ezmäi kolhozas, jäl’gessuomalaižile midä putui radoi.
  1. Hän kündi mad, čapoi puid mecas.
  1. Hän lajihe meiden päle siš, miše olem sündunuded i miše Jumal andoi meile hengen.
  1. Sen täht meile tarbiž oli ištta hilläs i tünäs, konz hän oli hot’ kodiš, hot’ radol, aigoin siloi mamoi ei näge muga, kuverz’ meid om.
  1. Kaiken hän ištuti mindai kombuile i huššuti polhe-toižhe.
  1. Hän kacub meiden päle, muhadab i ühtes valab vas’klampaha karasinad.
  1. I meden sanoita hän kaiken tedab vedehižiden polhe.
  1. Mäne, Klaša, ko dihe i jäta mindai üksnein mamdain radolpäi varastamha, hän nügüd’ tuleb jo.
  1. Minä kacun tele, lujas tahtoin nägištada mamdain ezmäižikš, vaiše hän ozutase koditehudel.
  1. Kuverz’ opendajal oli hüvüt, hän kaikile muhadab, eskai minei-ki.
  1. Tahtoin sanuda neičukaižele, kudamb ištui rindal, miše nece om minun sizar, vaiše hän ei voind azotadas nagrandaspäi, kuti kaik toižed-ki.
  1. Hän kaiken käveleb sinun jäl’ghe i kacub, miše sindai niken ei abidoičiži, muga meile opendai sanui”.
  1. Hän starinoiči ičeze kodiš, mamas, tatas, velleskaikuččen kirjutadud sanan taga kaičihe minun täht mitte-se sarn.
  1. Se mugažo lujas čududelihe neche: ningoižid penikaižid vauktoid kengid, miččed oliba Aunel, hän mugažo nikonz ei nägend.
200 New written Veps
Journalistic texts Raisa Lardot. Segoinuded lindud. 1 PALA. 1-3. lugu
  1. Kacu, Maika om langenu, i baboi lajib Tomkad, a hän ei ole värnik-ki.
  1. Erašti minä nägin, kut hän imeti Maikad da sid’-žo vähän Tomkad-ki toižes nižaspäi.
  1. Ka hän suremb om-ki, maidod tahtoib enambal.
  1. Kaik pagižiba, miše neičukaižel om koiranvaivhuz’, hän läžub rahitkibul, i miše hän ei elä hätken, i mamalein tarbiž meletadakelle kuverz’ maidod tarbiž sötta.
  1. Mäni muštho: mamalain käziš om haugoidud haugoiden kanmuz, hän mäneb päčinnoks i jurunke sordab sen lavale.
  1. Hän ei tegend sömäd pertiš, a keiti sidä toižes ližapertiš.
  1. Vas’ka om tatoin vel’l’, baboin poig, i hän oli vähäižel kuti likahtunu melišpäisen täht, miše lapsen oli langenu i satatanu pän.
  1. Mitte-se uk, a se ani oli ukmuga hän jügedas käveli da hengähteli, jäl’ges ištuihe laučale.
  1. Hän magazi, kuti ei kulend nimidä.
  1. Hän radoi hebol, i kerdan üks’ počtpaket lanksi regespäi i kadoi.
  1. A mamdain mugazo kuctihe sinna, miše, voib olda, hän midä-se nägi i sanub siš.
  1. Mamoi paksus starinoiči meile ühtes azjaskut hän kerdan jäti Ven’kan i Rozkan kacmaha dedale, a hän hondoin kacui, i Ven’ka lanksi avaitud iknaha.
  1. Hän muhahti minei, silihtoiti pädme i eskai lahjoiči minei kanfetan.
  1. Kerdan hän astui jaugai Petroskoihesai.
  1. Siloi hän lujas uskoi Jumalaha, paksus käveli pühäkodihe.
  1. Dedoile oli jo äi vozid, hän ei voind tehta jügedoid radoid.
  1. Kerdan hän kucui susedan vargastamha öl nenid jüvid.
  1. Vaiše hän ei mänend, a ripustihe iče pertiš, ani jüviden päl...
  1. Mamoi eskai kaiken säraiži pagištes, kut hän nägišti tatan, kudamb ripui noras.
  1. Jäl’ges hän saneli baboile, miše nece om kuti ostud kaikele meiden rodule.