321 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
Children's folklore |
Jänišan pert’
|
-
– Mitte hüvä pert’ om!
-
Ken nece om?
-
Kondi kuli-kuli da i läksi mecha: ken tedab, mitte živat om nečiš pertižes.
-
Reboi astub pert’he, händal vitlitab, käredal änel kidastab:
– Ken tägä om?
-
Reboi kuli-kuli: ken tedab, mitte živat om nečiš pertižes.
-
– Avoi, kukoi sebranik, – sanub jäniš, – minai om bed!
-
Pigai om tal’v, a minun pertiš mitte-se živat ištub da mindai ei pästa.
|
322 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Natalja Anhimova.
Äi om hüvid da väha om armhid
|
-
Hänen nimi om Anna Ivanovna Kottina.
-
Hän om sündnu Kaleiges Ivan Trofimovičan da Maria Ivanovnan perehes.
-
Völ vanhil ristitiil om muštos, mise Maria Ivanovna lujas čomin ombel’ sobad.
-
Ken nece om?
-
Kodiš om pereh, pened lapsed, elomišt.
-
Mäni, mugoine hän om tabakaz ristit.
-
Mugeitte hän om ristit, näggob, konz sina vai mitte-ni toine hänen openik mäneb ted möto, kaiken varastab, küzzub, kut oma azzjad.
-
Kut äi hänel om openikoid…
-
Ken-se nüguni om školan pämez’, ken-se muzejan pämez’, ken-se Šoutarven man pämez’, ken-se radab iceze sijal da teggob necen azzjan oikti.
-
Miid om äi, hänen openikoid.
|
323 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Irina Sotnikova.
Toižeges mahttas gul’aida
|
-
Maidnedalin jäl’gmäine päiv om kaikid veslemb.
-
No teta necidä om üks’ azj, paremba om nähta kaiken ičeze sil’mil.
-
Lapsiden tandrehen täht valitihe hüvä sija, se om edahan tespäi, sured vanhad pedajad kaičeba tulleišpäi.
-
Täs om besedk, laučad, čibu i äi toižid ilotusid lapsiden täht.
-
Se om kuti vastusiden sija eläjile, i meletan, hüvin kožub praznikoiden täht.
-
A praznik kaiken om hüvä sü, miše nähtas sebranikoidenke da läheližidenke, pagišta heidenke.
|
324 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Maria Filatova.
Min polhe pajatab minun heng?
|
-
Hänen täuz’ nimi om Gul’čehra.
-
Äjad ristitud čududelesoiš: om-ik se tozi, miše Gul’čehra om vepsläine?
-
Ka, se om tozi, i hän čomin pagižeb vepsäks da völ kirjutab runoid ičeze kodikelel.
-
Hän om lujas hüvä emägaine, navedib adivoid, kudambid kaiken aigan om äjan hänen pertiš.
-
Mitte külä om sinun kodima?
-
Sigä minä openzimoi pagižmaha ičemoi kelel, sikš, voin sanuda, miše minun kodima om Ladv.
-
Nece om parahim külä minei.
-
Ladvas om äi tahoid, penikažid küližid – Ondrii-agj, Sepäd, Järvetaga i toižid.
-
Voib sanuda, miše nece om sur’ külä, vaiše rahvast jäi lujas vähän.
-
Järventaga om maman kodi, a Sepiš om tatan kodi.
-
Nügüd’ necidä kulud časovn’ad ei ole, om tehtud uz’ čoma časovn’.
-
Nece om meiden kanzan tradicii.
-
Erased mamad da tatad käregandeba, miše jüged om lapsile, ei tarbiž opeta ičeze kel’t, täudub heile anglian kel’t opeta.
-
No kaik-se om lapsid, kudambile nece om mel’he, i hö käveleba opendamha vepsän kel’t.
-
No aig om männu.
-
– Kut sinä meletad, mitte om vepsän kelen tulii aig?
-
Hö ei mängoi siriči, ku nägeba, miše kelle-se om huba.
-
Ei tarbiž pagišta poigan polhe, no tütär kaiken nouzeb, ku vanhemb ristit om rindal, a ved’ nored paksus ei antkoi tahod vanhoile ristituile.
-
Minei, kut mamale, nece om mel’he.
-
Om hüvid-ki runoid.
-
Minei om mel’he, miše minun lapsed mahtaba rata ičeze käzil.
-
– Kaikid kal’hemb, kaikid tobjemb mel’ om siš, miše hätkemba eližiba minun mam da tat, miše ei läžuižigoi, miše kaikil minun ičhižil oliži kaik čoma kanzoiš, rados.
-
Sigä om jänu dikii vähän rahvast, ken mahtab pagišta ičeze kelel.
-
Minai om varu, konz vanhembad ristitud koleba, ka jügedamb linneb kaita ičeze kel’t.
-
Minä meletan, miše löuzin sen radon, mitte om minei mel’he.
-
Tahtoin, miše lapsil, kudambid minä opendan, kaik oliži hüvä, muga, kut heile om mel’he.
-
Nece om ezmäine azj minun täht.
-
Tervhuz’ om mugažo ezmäižel sijal.
-
Minä olen mam, a kaikuččele mamale kaikid tobjemb mel’, mitte venub hengel, nece om se, miše hänen lapsed oližiba tervhed da ozakahad.
-
Paginad Gul’anke mö vedim öhösai, hänele om midä muštelta – hänen elos oli äi ozakahid azjoid, oli äi opalahid-ki päivid.
|
325 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Maria Košeleva.
Adivoiš saamelaižidenno
|
-
vilukud Inarisijas, mitte om ani Suomen pohjoižel.
-
Ei kaik konkursan vägestajad oma igähižiden rahvahiden ezitajad, kellese om muite melentartušt kehitoitta da tugeta rahvahiden kul’turad da kel’t.
-
Üks’ neniš projektoišpäi om ”Nevond”- sebran projekt ”Rada melel, ei kelel”, miččen polhe tö voit lugeda necil lehtpolel.
-
Sigä seminaran ühtnikad tedištiba parlamentan rados da siš, mitte om parlamentan rol’ saamelaižiden elos.
-
Pidab sanuda, miše saamelaižiden mahtišt keliden da kul’turan kaičendas om lujas sur’ da se om hüvä ozutez toižile rahvahile.
-
Om čoma, konz erazvuiččed rahvahad keradasoiš ühthe da voiba jagadas mahtištol, starinoita ičeze rahvahiden problemoiš, jügedusiš da hüviš-ki azjoiš.
|
326 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Kaikam ičemoi jurid!
|
-
Nügüd’ niiden lugu om jo enamb 30 mest.
-
”Kodijured”-paginkluban ohjandai om Svetlana Trifanova.
-
Om mugoine tundmuz, kuti sinä putud laps’aigaha, konz oliba eläbad völ sinun baboid i dedoid, a vanhembad oliba nored.
-
Paginkluban ühtnikad pagižiba Valentina Lebedevanke ičeze kodikelel, küzuiba hänel receptoiš, miččed om pandud kirjaha, iče jagoihe toine toiženke paštatesen tegemižen peitusil i starinoičiba toižiš vepsläižiš sömižiš.
-
Kaikutte paginkluban ühtnik om sidä mel’t, miše pidab paksumba tehta mugomid vastusid, pagišta ičeze kelel ei vaiše vastusiden aigan, no kodiš-ki ičhižidenke.
-
Voib olda, siloi mö voim kaita vepsän rahvahan kul’turad da kel’t, kaičem ičeze jurid, ved’ ei muite paginkluban nimi om ”Kodijured”.
|
327 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Heini Rostkova.
Miččen linneb školiden tulii aig?
|
-
Opendajad varaidaba, miše filialoiden tegemine om huba azj, pigai niid linneb völ kebnemba saubata.
-
Jevgenia Makarova, Opendajiden profsojuzan ohjandai, mugažo sanui, miše lapsile om paremba eläda kodiš, ei internatas.
-
Lapsel om oiktuz eläda kodiš.
-
Ümbri školas om kaik külän elo.
-
Kalages om kus rata, om midä tehta.
-
Saubata školad vai reorganizuida sidä ei sa ilma külän eläjiden mel’pidota, siš om kirjutadud opendusen zakonas.
-
Školas om kül’m.
-
I lapsiden päivkodiš om mugažo.
-
Institutan Internet-lehtpolel om tedoid kaikiš sen azjtegoiš, mugažo sil voiba löuta metodižid nevondoid opendajile.
-
Kaikuččel školal om ičeze kaceg effektivižen radon tegemižehe.
-
I kaikuččen školan mahtišt om melentartuine.
-
Neniden školiden keskes om Šoutjärven-ki škol.
-
”Necile suimale tuli 80% vanhembid, mi om harvaine azj meil”, – sanui školan varapämez’.
|
328 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Pakaižukoiden adivoiš
|
-
PAKAIŽUK
Pakaižuk om venälaižen tal’ven ižand.
-
Sigä om mugažo ”sarnoiden tehut” da ”čudoiden allei”, paja da karzin, kus kaitas vestatusid jäspäi, om sigä penikaine-ki živatoidenpark.
-
Velikii Ust’ug-lidnas Pakaižukol om todesine počterišt, kuna lapsed kogonaižes Venämaspäi oigendaba ičeze kirjeižid.
-
Mugažo Pakaižukol om ičeze gerb da flag.
-
PAKKAINE
Karjalas om ičeze tal’ven ižand.
-
Hän om prihač.
-
Sanutas, miše Pakkaine om sündunu tal’ven augotišes, ani reguzil, konz kupcoiden kanz pördihe kodihe jarmarkaspäi.
-
Tal’ven augotišes Pakkaižen ”velled”, mugoižed-žo kuvahaižed, keradelihe Olonec-lidnaha voibištelmaha da todištoitmaha – ken heišpäi om todesine.
-
Om hänel mugažo Kiš Tengrese-nimi.
-
Hän om tal’ven ižand.
-
Kiš Babai praznuičeb Ut Vot da türkilašt tal’vesišt praznikad, miččen nimi om Nardugan, ičeze pertiš ühtes Kar Kizi-tütrenke.
-
HEL’ MUČI
Ilosine čuvašialaine Hel’ Muči om üksjaine Venämal tal’ven ižand, kudamb iče tegeb rahvahaližid vändimid da mahtab väta niil.
-
Mecižand, hänen nimi om Aršuri, jotab adivoid magukahal čajul zel’l’heinišpäi, Päč-tädi sötab magedoil pirgoil.
-
JAMAL IRI
Legendan mödhe Jamal Iri om sündunu ühten aigan tundranke da Pol’arižen Uralanke.
-
Pohjoižen hüväd henged lahjoičiba Jamal Irile noidasižen vägen, sikš nece tal’ven ižand om mugažo šaman.
-
Jamal Iril om kaiken kerdal noidasine posoh, mitte abutab ristituiden uništusile tulda eloho.
-
Mugažo necil tal’ven ižandal om buben.
-
ČISHAAN
Jakutialaine Čishaan om mez’ da härg ühten aigan.
-
Hänen päl om šapuk sarvideke.
-
Ende pagištihe, miše nene oma mamontan sarved, sikš ku Jakutias om löutud äi mamontoiden jändusid.
-
Mi vilumba om sä, se suremba Čishaanal oma sarved.
-
Nügüd’ Čishaan ühtes ičeze vunukaiženke, kudamban nimi om Haarčaana, kogonaižen voden kaičeb tal’ved ičeze kodiš – jähižes mägionduses Oimäkon-küläs.
-
SAGAAN UBUGUN
Vanh hahkhibusine uk Sagaan Ubugun Bur’atiaspäi om mongoliankeližiden rahvahiden endevanh ”jumal”, kudamb mülüi buddalaižehe panteonaha.
-
Sagaan Ubugun om igähuden, bohatoitusen da ozan jumal.
-
Mugažo hän om mecživatoiden, erazvuiččiden hengiden, mägiden, man da veden ižand.
-
Paiči sidä Sagaan Ubugun om buddalaižen Uden Voden – Sagaalgan – ižand.
-
Sagaan Ubugunan kodi om todesine jurta, se sijadase Ulan-Ude-lidnan Zabaikaljen kodiröunan muzejas.
|
329 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Valerii Sidorkin.
Hän om meidenke
|
-
Kaikid suremb niišpäi oli keskregionaline tedokonferencii, miččen nimi om ”Kirjišton avaruz’.
-
Se om omištadud sille, kut kirjištos kaitas tetaban vepsläižen kirjutajan da kändajan, lehtmehen da fototegijan, Nikolai Abramovan sädandradoid.
-
Pühäsijan hänen täht oli Ladv-külä, kus nügüd’-ki eläb hänen mamoi Maria Aleksejevna, kus om Nikolajan tatoin kaum.
-
Hän om Karjalan rahvahaline kirjutai da kul’turan arvostadud radnik.
-
Gul’a Polivanova kirjuti necikš päiväks runon, miččen nimi om ”Hän eläb meiden keskes”.
-
Nügüd’ festivalil om mugoine-žo nimi.
|
330 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Švecova Darja .
Muštab kaikid lapsid
|
-
Vepsän mal om äi penid da čomid posadoid, kus ristitud nügüd’-ki eläba kožmuses londusenke.
-
Toižeg om üks’ vanhembiš vepsläižiš posadoišpäi Änižröunas.
-
”NIIČČED – KLUBHA, A MINA – DÄRVELE”
Venera Aleksandrovna Päžijeva, enzne Šlotonina, om sündunu kanzaha, kus norudes vepsläižiden veroiden mödhe da pagištihe kodikelel.
-
”MIID FINNAD KOSTTUD II”
Venera Aleksandrovna om sündunu vodel 1938.
-
Venera Aleksandrovna kaiken el’genzi, miše laps’aig om lujas tärged da parahim aig ristitun elos.
-
Lapsiden kazvatai om lujas tarbhaine rad.
-
Ved’ nece om ezmäine ristit, kenen käzihe mamoi andab ičeze lapsen, uskob, miše kazvatai voib kaita da armastada händast, kuti ičeze last.
-
Pidab sanuda, miše Venera Aleksandrovna om lujas lahjakaz ristit.
-
Sures fotoal’bomas om kaitud äi lapsiden da päivkodin fotokuvid.
-
Heil om kaks’ last – neičukaine da prihaine.
|