461 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Ei ole kalhembad ristitud mirus
|
-
Mirus om äi hüvid ristituid.
-
No kaiken-se parahim ristit minun elos om mam Ol’ga Jevgenjevna Mironova.
-
Mamoi om sündunu vodel 1963 čomaha vepsläižehe külähä, mitte seižub Änižen randal – Kalagehe.
-
Nügüd’ om pensijal.
-
Äi vot hän opendab lapsid vepsän kel’he, vaumičeb heid vepsän kelen olimpiadoihe, praznikoihe, festivalihe, konferencijoihe, miččed om sidotud vepsän rahvahan istorijaha da kul’turaha.
-
Mamoi om aktivine naine, ei voi ištta radota.
-
Kalages hän eläb ičeze pertiš, radod kaiken om äi.
-
Maman ezmäine abunik om hänen mužik Aleksandr.
-
Nügüd’ mamal da tatal om nel’l’ vunukad.
|
462 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Natalja Anhimova.
Vepsän hor adivoiš Belorussias
|
-
Meles tämbei-ki om starin lapsiden polhe voinan aigan, miččed hiil old’he vändod da völ pajo ”Voinan lapsed”, miččen pajat’ Valentina Moisejeva.
-
Meles om, konz mänob düged aig, kut voin, pajo da karg abutadaze eläda.
-
Mel’t möto om se, mise mušt voinan aigas Belorussias eläb.
-
Ezmäks sanun, mise necil aigal sulakun lopus Belorussias om d’o lujas čoma, läm’, londuz heraštub: nor’ vihand hein, vauktad da pakuižed änikod ihastoitaze sil’mäd, keväz’line päiväine lämbitab.
-
Minsk om puhtaz da čoma lidn.
-
Meletan, kut minai, muga toižilki om taht möst tulda Minskaha.
|
463 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Marina Krainova.
Meiden kodiman kaičijad
|
-
Mö em kundelnugoi sirenoid, bombiden judud, pul’kviheldust, mö em tekoi, mi om todesine pakaine da näl’g...
-
Meile om jüged uskta, miše ristitun elo voib katketa ühtes kuros.
-
Sur’ Voin om jänu istorijaha.
-
No nece istorii om lujas tärged meiden täht.
-
Meiden velg om kaita mušt necen aigan polhe.
-
Vodel 1941 heinkun lopus hän sai kirjeižen ičeze akalpäi: ”Jura om kolnu, ecin neičukaižid”.
-
Šoutjärven eläi Ivan Mihailovič Inin tegi puihe vestatesid sen täht, miše muštta, kus om pandud maha partizanad.
|
464 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Om lopnus openduzvoz’
|
-
Keväz’ om armaz openikoiden aig.
-
Kaikutte uz’ openik vastatas ihastusel, ei ole tärged, äjak vot om openikale da miččed vepsän kelen tedod hänel oma.
-
Tägä om 16 palašt, miččed tundištoitaba openikoid uzihe sanoihe erazvuiččil temoil: tundmuz, kanz, mez’, voz’aigad, živatad i muga edemba.
-
Pidab homaita, miše kaikuččel openikal om ičeze satusid.
|
465 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Maria Jefimova.
Tedovastuz Suomen mal
|
-
Hän om hüvä literaturan tundi.
-
Ehtoidme hö vändiba suomalaižehe mölkkü-vändoho, mitte om pojav karjalaižehe kyykkävändoho, da kävuiba saunaha.
|
466 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Valerii Sidorkin.
Om nimitadud Karjalan kaikid parahimad kirjad
|
-
Ühtniba konkursaha toižed-ki kirjad, miččed om omištadud vepsän kul’turale da tradicijoile, no ned om kirjutadud venän kelel.
-
Niiden lugus om Z.
|
467 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Maria Košeleva.
Etnopert’ varastab adivoid
|
-
Etnopert’ om Universitetan projektan pala.
-
Necen projektan nimi om ”Etnokul’turine baltianmerensuomalaine mozaik”.
-
Konz-se etnopert’ oli universitetan openduzhonusen, no sid’ kafedran opendajiden da openikoiden abul se tegihe todesižeks küläpertikš, kus om jumalan čoga, erazvuiččid astjoid, vanhoid radon da elon kaluid, eskai sur’ vauged pertin emäg – päč.
-
Etnopert’ om Karjalan rahvahiden keliden, kul’turiden da veroiden kodi.
-
Nece pert’ om lujas kodikaz.
-
Mugoižes il’mas om kebn opetas.
-
Anatolii Voronin sanui völ, miše hänele om lujas mel’he, miše etnopertiš om mugoine baltianmerensuomalaižen kul’turan heng da il’m.
-
Tatjana Vladimirovna starinoiči etnopertin vaumičendas, siš, kut kaik kafedran radnikad da üläopenikad eciba vanhoid kaluid ičeze baboiden kodipertiš da toiba niid kafedrale, kut eciba raha-abud da siš, kut nece projekt om tärged.
-
No kaikid tärktemb om se, miše norištol oliži taht da melentartuz’ opeta kodikelid, kaita da kehitoitta ičeze ezitatoiden kul’turad da veroid.
-
Om hüvä, konz muga kaitas rahvahan kul’turad.
|
468 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Nina Zaiceva.
Om-ik vepsän kelel tulii aig?
|
-
Neciš tarbiž ani spasiboita tegijoid, sikš ku necil hö ozutiba: problemad oma teravad, i hüvä om, konz paginaha ühtneb enamba rahvast, ken voib midä-se sanuda da ližata, kenel südäin kibištab vepsläižiš, kenel om äi ühthižid azjoid.
-
Nägui, miše kaikil sen ühtnikoil om ani tärktoid tedoid neniš problemoiš.
-
Ka, küliš om äi problemoid: kut tehta muga, miše kaikjal palaiži lämoi irdal, miše oližiba hüväd ted, miše käveližiba avtobusad (kut avaižihe, tozi sanuda, ni üks’ niišpäi ei ole heittud, i avtobusine ühtenzoituz radab).
-
Terav problem om siš, kut satta kolnuzid ristituid jäl’gmäižehe matkaha, kut sada kaik tarbhaižed bumagad, veda kollijan sinnä, kus tehtas hibjantarkištelend i m.e.
-
Kaikutte löudab sigä sijan, mitte hänele om mel’he.
-
Lapsed, heid necil aigal om enamba 20 last, pajataba, lugeba, kargaidaba, nägub, miše nece om heile mel’he.
-
Nägui, miše lapsile om ani me’lhe olda ühtes, kundelta ohjandajalpäi vepsläižid vaihid, sanelda niid vepsän kelel, pajatada i m.e.
-
Nece kaik om ”diki hüvä”, kut pagištas Ojatin kelel.
-
Kel’ om kadotadud školaspäi.
-
Nece om sur’ kaiken vepsän rahvahan kibu, sikš meil ei ole školid äi, kaikutte om lugetud!
-
A konz ei ole školas vepsän kel’t, ka ei kazva intelligencii-ki mugoine, kenele mel’he om sirtta edemba meiden azjoid.
-
Ka, minä el’gendan, fol’klorine element om tarbhaine azj, nece om ühtes kelenke ani kul’turan päpala, no se ei kaiče kel’t!
-
Hänen čomad runod – nece om vepsän rahvahan panend Venäman literaturaha.
-
I nügüd’, konz kel’t ei ole školas, ken lugeškab vepsän kelel sidä, midä om tehtud?
-
Ištundal oli sanutud: vaiše siloi, konz ristit om külläine, hän lähteb midäse lugemaha, vai kundelmaha, vai kacmaha.
-
A minä-ka erašti tühjal-ki vacal midä-ni surel tahtol kundližin, da unohtaižin, miše sömän taht om, ved’ pagin om minun kodiman kelen polhe.
-
Kaikele om ičeze aig!
-
A meiden aig – udessündutada vepsän kel’t, miččen pohjal mö olem vepsläižed, – om žal’, no mäneb meiš siriči.
-
Ristit jurita – om kuti turui rujoheinän klak, sidä kandišeb madme.
|
469 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Irina Mironova.
”Kolematoi rahvazjouk” ühtenzoiti kaiken mirun
|
-
No kaik edemba meišpäi oma ned opakad voded, kaik vähemba om nenid, ked muštaba voinan aigad.
-
Om kazvanu jo ni üks’ sugupol’v, kudamb tedab voinan polhe vaiše kirjoišpäi, fil’moišpai, istorijan urokoišpai, nenišpai, ked mäniba läbi voinas.
-
I tämbei meiden päazj om kaita muštod neniš, ked vojuiba, miše mö eläižim mirus, a mugažo antta nenid tedoid toižile sugupol’vile ičemoi lapsiden, vunukoiden da pravunukoiden kal’t.
-
Nece om tärged praznik kaikuččen kanzan täht.
-
Muga om harvoin, konz ühthe keradasoiš erazvuiččiden igiden ristitud, miše johtutada sidä jügedad voinan aigad, muštelta kolijoid saldatoid.
|
470 |
|
Folklore texts |
Proverb, saying |
PREDMETOIDEN DA IL’MEHIDEN ARVOSTELEND. Vepsläižed muštatišed
(ОЦЕНКА ПРЕДМЕТОВ И ЯВЛЕНИЙ. Вепсские пословицы и поговорки)
|
-
Suril hilil om enamb lämäd.
-
Pit’k kokoraine om, a vardut lühüd.
-
Kunutas om kaks’ agjad.
-
Enzne vezi jo meres om.
-
Veraz veneh kaiken om täuz’, a ičeiž kaiken vajag.
-
Verhas venehes kala om järedemb.
-
Kida om pöl’gästusen vel’l’.
-
Koivuine om kandoine, ka koivuine i vezaine.
-
Pedai pit’k om, a oksad lühüdad.
-
Mitte kuz’ om, mugoi veza-ki.
-
Mitte om kandoine, ka mugoine vezaine-ki.
|