501 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Maria Filatova.
Matk edahaižele male
|
-
Miččed igähižed rahvahad eläba Amerikas, mitte om heiden kul’tur da kel’ – kaikes neciš nügüd’ mö jagamoiš teidenke.
-
Programman ohjandai om Amerikan keskuz, miččel om mugoine-žo nimi – ”Avaitud mir”.
-
Programman pätegend om vahvištoitta Venäman da Amerikan hüvid kosketusid.
-
Igähižiden rahvahiden lugu väheneb kaiken aigan.Voden 2010 rahvahan kirjutamižen mödhe indejcoiden lugu oli viž millionad ristitud, mi om vaiše 1,6 % kaikes Amerikan eläjiden luguspäi.
-
Indejcad eläba heimoiš, kaiked niid om 573.
-
Kaikuččel heimol om ičeze nimi da kel’.
-
Kaiked indejcoiden paginad om 139.
-
Indejcoiden heimoiden keskes om äi vähäluguižid, äjad oma kadomižen pordhil.
-
Kaikid suremb om Navaho-heim, kudamban lugu nügüd’ om 311 tuhad mest.
-
NEW MEKSIKO
New Meksikon pälidn om Santa Fe.
-
Ku kacta istorijaha, ka Santa-Fe-lidn om sündunu völ XI-voz’sadal da om kaznu erasiš penikaižiš indejcoiden külišpäi.
-
Nece om ani čoma lidn.
-
New Meksikos om äi surid mägid, miččiden päd kaiken oma lumes.
-
Necil mal om pit’k Rio Grandejogi, miččen vezi om lujas tarbhaine rahvahile.
-
Ved’ suves lujas harvoin vihmub vai paneb lunt, sigä paksus om kuivuden aig.
-
Lopuks, New Meksiko-štat om tehnus Amerikan palaks.
-
Om sel’ged, miše rahvaz, kudamb eli tägä – indejcad – kadoteliba voinas äi ristituid.
-
PUEBLO-INDEJCOIDEN KÜLÄD
Om melentartušt, miše kaikutte indejcoiden heim om kuti eriline valdkund.
-
Mugoine-žo nimi om völ ühtel indejcoiden heimol.
-
Hö eläba madaloiš da penikaižiš rusttoiš savesižiš pertiš, miččed kuti sulaba letemaha i niid om jüged nägištada edahanpäi.
-
Tradicionaližes sömižes om äi percad, äi erazvuiččid specijoid.
-
Sikš, kactes padan mujule, voib sanuda, kuspäi om sen tegii.
-
TAOS-PUEBLO
New Meksikos om endevanh Taos-lidn, mitte nügüd’ lugetas indejcoiden kul’turkeskuseks.
-
Siš ümbri om saudud aid, mitte konz-se kaiči sijališt rahvast verhiš ristituišpäi, a nügüd’ znamoičeb rahvahan erilišt mad.
-
Taos-lidnas om ičeze jumalanpert’.
-
No pidab sanuda, miše heimol om ičeze uskond.
-
KORGED KAZVOL, VAHV TABAL
Indejcoid om kebnas erigoitta toižišpäi rahvahišpäi.
-
Heiden irdnägo om ani mugoine, kut kaiken mö nägim heid fil’moiš da kirjoiden kuvil: mustverižed, korktad kazvol mehed, heil oma pimedad sil’mäd da pit’käd mustad hibused.
-
Indejcoil om äi oiktusid.
-
Heiden täht om saudud eriližed bol’nicad.
-
Todeks sanuda, spravitottas sigä voiba vaiše ned indejcad, kel om indejcoiden heimon pasport, miččen andab heimon pämez’.
-
Openduzsistem om mugažo vajehtanus hüväks poleks.
-
Om melentartušt, miše ku kelel ei ole kirjamištod da kirjoid, ka lapsid opetas kel’he suližes formas.
-
Kacmata sihe, miše indejcad saiba äi l’gotoid, kaik-se statistikan mödhe heiden elon korktuz’ om madalamb, mi toižil amerikalaižil.
-
Heiden kirjmahtod oma tobjimalaz penembad da ristitun igä om tobjimalaz lühüdamb.
-
KAITA KEL’T KACMATA NIMIČČIHE JÜGEDUSIHE
Kactes da opetes indejcoiden istorijad da kul’turad, voib tehta ühthevedon, miše nece om lujas vahv da melev rahvaz.
|
502 |
|
Journalistic texts |
|
Vepsän korpusas i Vepsän i karjalan avokorpusas
(О вепсском языке и Открытом корпусе вепсского и карельского языков)
|
-
Minä olen Nina Zaiceva, i minun pagin om vepsän kelel.
-
Vepsläižid mülütadihe (Venäman) vähäluguižiden rahvahiden lugetišhe; i niiden lugumär nügüd’ om läz 6 tuhad (mest).
-
Vepsän keles om koume paginad, no paginikad voiba el’geta toine tošt ani hüvin.
-
Vepsän kelen oppindsija, päoppindsija om Venämas, Karjalan tedokeskuses, Kelen, literaturan i istorijan institutas.
-
Jo enamba 25 vot vepsän kel’ om školiš.
-
Sigä om tehtud äi openduzkirjoid, abukirjoid, vajehnikoid i muga edemba i kazvab čoma vepsänkeline literatur.
-
Om hüvä, miše nügüd’ abuhu tedomehile i specialistoile tuleba elektronižed resursad.
-
”Vepsänkeline korpus” zavottihe tehmaha vodel 2009, а vodelpäi 2017 ”Vepsän korpus” om ühtenzoittud ”Karjalan korpusanke”.
-
Necen ühthižen korpusan nimi om ”Vepsän i karjalan (kelen) avokorpus”, (lühen...) lühenduz om VepKar.
-
Neciš udes korpusas om äi uzištoid, om toinejitte ecindsistem, i olen mugošt (mel’...) mel’t, miše jogahine tedomez’, jogahine specialist voib löuta sigäpäi uzid materialoid, kut karjalan muga i vepsän kelel, kut paginkelel, muga i kirjkelel.
|
503 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Čoma vepsän ma. Kalag'
|
-
Kalag’ om endevanh Karjalan Änižjärven rajonan külä, Kalagen elotahon administativine keskuz.
-
Ezmäižed johtutesed küläs om tehtud 1496 vodel.
-
Kalages radab medpunkt, om keskškol, kul’turan pert’, seičeme sömlaukad, sobalauk, sömsija, počt.
-
Kalages om letud Anna Lisicinan muštpacaz.
-
Hän om Sovetskijan Sojuzan geroi, kudamb sündui neche külähä.
-
Mugažo om Kuz’ma Kočerinan da Pavel Man’kinan kaumad.
-
Kalag’ om čoma.
-
Kut, toižil-ki Änižjärven vepsläižil külil, sil om čudokaz londuz.
-
Melentartuz’ neche čomaha tahoze om tedomahtoižil-ki fotokuvadajil.
|
504 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Galina Baburova.
Vepsläižen sarnan festival'
|
-
Täl vodel vägestusen festivalil voili sada koumes nominacijas: ”Rahvahan sarn” (sihe mülüiba vepsläižed sarnad da toižiden rahvahiden sarnad, miččed oli kätud vepsän kel’he), ”Kus om sebrastuz, sigä om kožmuz-ki” (se oli omištadud sebrastusele da ristituiden hüvile kosketusile), ”Vepsläine kaleidoskop” (sihe mülüiba ilosižed ezitused, anekdotad, kalamburad).
|
505 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Irina Nikitas.
Kut kaži varjoiči pertin, a koir taboiteli hirid
|
-
Kerdan ehtal tuli hän koirannoks da sanui:
– Sinei om hüvä eläda, sinä nimidä ed tege, a sad sömäd.
-
Koir sanui vastha:
– Nece sinei om hüvä eläda – sinä magadad lämäs, sindai kaiken silitadas.
-
”Nece om vargastai!”
-
Ka muga i om – ištub hir’ stolal da hruputab leibän korid.
-
”Nece om minun rad” – meleti koir i hüppähti hiren päle.
-
Rauk koir joksi irdale da nägišti: ezitanhal om veraz mez’.
|
506 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Valeria Sotnikova.
Vepsläine tradicionaline söm
|
-
Kaikuččel rahvahal om ičeze kel’, kul’tur, tradicijoid da veroid, rahvahaline söm.
-
Mamalpäi minä tedištin, miše minun armhad pirgad vävule om rahvahaline vepsläine sömine.
-
Nece azj mel’dütoiti mindai i minei oli melentartušt tedištada, miččid völ rahvahaližid sömižid om vepsläižil.
-
Om äi erazvuiččid peitusid sömižen vaumites.
-
Täspäi om anttud pirgoiden nimi – pirgad vävule.
-
I pidab sanuda, miše päčiš tehtud sömine om magukahamb.
|
507 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
Children's folklore |
Znamasine pühä aig
|
-
Kevädel kaikid suremban praznikan om Äipäiv.
-
Äipäivän lämoil om sur’ znamoičend.
-
Nece om Jumalan lämoi, miččen Hän andab rahvahale Iisusan eläbzoitusen simvolaks.
-
Ühtes polespäi sil oli mugoine-žo znamoičend, kut Äipäivän tohusel, lämoi om udištamižen simvol.
-
Muna om udessündutamižen, eläbzoitusen simvol.
-
Sigä om pit’kid loičendoid.
|
508 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Mihail F’odorov.
Kodalindud-sebranikad
|
-
Hän om mecan tedai, londusen navedii da kaičii.
-
Vagolindul om jüged taba, kodalindunke om kebnemba sebrastadas – teged kodan sen täht, dai kaik, azj om tehtud.
-
Hän meleti da küzui:
– Miččehe polehe om oigetud kodan onduz?
|
509 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Kenen heng holdub školan elos… Kalagen školan ohjandusen istorii
|
-
Kalagen školan ohjandusen istorii
Kalagen škol om üks’ Karjalan kaikid vanhembiš školišpäi.
-
Hän om sündunu Ukrainas.
-
Nina Konstantinovna om sündunu Vologdan agjan Belozerskas.
-
Nina Konstantinovna ülevas sanub ičesaze, miše hän om vepsläine.
-
Hänel om arvokaz opendajan-metodistan nimi, znamad opendajan rados da rahvahan opendusen čoman radnikan znam.
-
Nügüd’ hän om istorijan opendai Petroskoin universitetas.
-
Hän om sündunu Kalages.
-
Hänen openikad ühthe änehe sanuba, miše Valentina Aleksandrovna om hüväsüdäimeline da lujas melev ristit.
-
Svetlana Nikolajevna Gotič om Kalagen nügüdläine pämez’.
-
Svetlana Nikolajevnan sündundpäiv om 12.
-
Nece om Kalagen školan-ki sündundpäiv.
-
Kacmata sihe, miše hän om sündunu Šoutjärves da lopi sigä školan, jäl’ges universitetad da stažirovkad verhas mas, elo-oza pörduti händast Kalagehe, külähä, kuspäi oma hänen ezitatad.
-
Svetlana Nikolajevna sanub, miše školan ohjandajan rad om lujas jüged da vastusenpidäi.
-
Hän tadab, miše hänen rad om tarbhaine ristituile.
-
Svetlana Nikolajevna om sanu kitändkirjeižid sures panendas vepsän kelen da kul’turan udessündutamižehe da kehitoitandaha.
|
510 |
New written Veps
|
Folklore texts |
About animals |
Ažlak mecoi
|
-
Kacu, äjak tägä om völ pähkmid.
-
Mi nece om?
|