901 |
New written Veps
|
Literary texts |
|
Oleg Mošnikov.
Külän holitai
|
-
Hänel om sur’ tömahtišt.
-
Nägištab, miše požarveziuit om tühj vai elektropachal ei ole znamad, mitte varutaiži varus, ka sid’-žo jokseb kodvijannoks Ogorelkinannoks: ”Igor’ Ivanovič, tedad-ik, mi tegese küläs, ei ole nimittušt järgendust?
-
Muga hän om tartuteldud Ogorelkinaha, miše se ei teda kuna hänespäi lähtta.
-
Koza om mugoine-žo nenakaz kut sen ižand!..
|
902 |
New written Veps
|
Literary texts |
|
Oleg Mošnikov.
Starin
|
-
om kolnu.
-
A kus-žo om Jestafei?
-
”Se, kudamb oli vedel, om kolnu.
-
Vepsläine om.
-
Nece rahvaz om napern, vahv.
-
Rih’ om sur’ ait, kus jüvid kuivatas.
-
Naku om čud!”
-
A kut noral punotadihe, savud lainahti – sid’-žo il’mestui, vezi läksi hänespäi, ka kidasta, mi om väged!
-
Äjak om völ tundmatont ristitun londuses.
|
903 |
New written Veps
|
Literary texts |
|
Oleg Mošnikov.
Kolumba
|
-
Pert’ om vanhtunu, kut iče-ki Van’oidedoi, mustenu, om ištnus, koje-kus katuz om langenu, no kacmata kaikehe niche pert’ om vahv, sidä čomenzoitaba pordhad da iknan peled.
-
Irdal om heinku.
-
Päiväine om korktas, lämbitab laskvas, kärbhaižed buzaidaba.
-
Vanhoiden korktoiden pedajiden al om tactud klub.
-
Üks’ uks’, miččen päl om tablicaine ”Kirjišt”, muga kucub-ki tulda viluhkoho enččen kupcoiden pert’he.
-
Läheli om baboin pert’.
-
Nügüd’ se om kezapert’.
-
A susedad ümbri oma toižed: enamb om lidnalaižid, eskai kezapertineläjad Piterišpäi da Murmanskaspäi tuleba kezaks.
-
A Van’oi-dedoi meiden irdal om vanh eläi...
-
Täs äi om tehnus 200 vodes.
-
Minun igä om hoikaine ojaine, mitte lankteb surehe ristituiden elo-oziden jogehe.
-
A sinä kaiken küzud, sinei kaik om melentartušt...
-
Valan čajud, se mugoižeks mustaks tegese meiden kaivvedespäi, om maged da duhukaz!
-
A mužikad küläs čududelesoiš: ”Naku, mitte Kolumba om!”.
-
Nece om erine istorii.
-
Nu hüvä om...
-
Hengel rižan, eläb om sinun Sem’on!
-
Voib olda hän miččel-se peituzradol om.
-
Om oigetud Evropaha vai völ tagemba.
-
Kaik om tehtud kut pidab: rist, tablicaine.
-
Nastoi ei voind uskta, miše Sem’on om eläb!
-
Päliči vodes tuli kirjeine lagerišpäi – sigä, Kazahstanas, Sem’on om lageriš.
-
Kolumba, kut om Kolumba!
-
”Naku, Nastoi, – Sem’on pühki kündled, – nikonz en meletand, miše tulen ičeze kaumale, mitte om voiktud mamal da tatal...”.
-
Konz jäniš el’genzi, kus se om, sid’-žo pästi pagod, vaiše sidä nähtihe-ki.
-
i čugun kartohkanke stolal om.
-
Vaiše olen riknu kanan, viluhu om pandud, lihav...
-
– holdui Kolumba, – Malanja-babal kaiken om, midä joda.
-
Midä mužikoid sötta, ičeleze om vähä!
-
Nägen, kana kut kana om, midä jätta kelle-ni”.
-
Meiden pohjoižis jogiš om äi kalad, a mecas kazvab äi marjoid, senid da babukoid.
-
Hüvä om!
-
Heinäd nügüd’ om, ei pida ecta, kut ende, kacu, kut kolhozan pöudod heinduba.
-
Naku mecannoks ei mängoi, sigä om äi parmoid, ned lujas pureba.
-
Vazad enamba käveleba läz jöged da pertidennoks, ken-se andab supalaižen leibäd, naku, mitte elo om...
-
Sigä om Nastoi.
-
A Sem’onan taga om mec, mecan taga – jogi, jogen taga – toižid mecoid, merid, teid, kus käveli Kolumba.
|
904 |
New written Veps
|
Literary texts |
|
Raisa Lardot.
Kargaidajad lindudHronika-kirjutez
|
-
Läžuškanzin skarlatinaha, kaik pänahk om rubes, niškal om bul’k.
-
Venun pertin poles mamoin magaduzsijal, uks’ keitimpolhe om avaitud vähäižel.
-
Hän nägi, miččiš tuskiš om minun heng.
-
Vaiše nügüd’, konz sinä kükištitoi aitannoks peitošti, ka kived ei olgoi kived, a om hambhikaz su.
-
Kuti su om reigukaz i kaik mäneb siriči.
-
Hibused oliba kuti neglad neglikol, i minä meletin, miše Klašale om huiged olda rindal.
-
Kut minä joksin, mi om väged, vaiše sizared kaiken ozuteliba, miše minä telustan heile.
-
Tatoi – nece om toinevuitte oza, parahim.
-
Jogen päl muga lendliba-ki lapsiden heläidajad äned, eskai iški pähä, miše kaik meiden mir-ki om mugoi ilokaz i nagrakaz.
-
Jäl’ges opendai töndui pagižemha sen polhe – kuverzile mehile küläs hän om ristimaman.
-
Sid’ ken-se johtuti: ka gospoža Bajer, hän-ki ved’ verazmaine, nemcalaine om!
-
Mamoi ka lugi, miše Vas’ka om niššat, koditoi, i tarbiž kaikile žalleita händast.
-
Sid’ minun sil’mäd möst avaižihe – ümbri tutabad i tundmatomad modod, kenen-se käded, vacale om pandud mi-se märg, ristituiden äned, kenen-se voik...
-
Edel süväd unt minai om jänu väged vaiše nenihe sanoihe.
|
905 |
New written Veps
|
Literary texts |
|
Pedrvaza
|
-
Oh, mitte sä om tämbei...
-
Om jo läm.
-
– Oled hengiš, ka om čoma-ki.
-
Kac, kut vac-se om rebitadud.
-
Kac, mitte om vaudaline, ei kundelte nikut.
-
Nece ei ole kondi, nece om vaiše sen razv!
-
Kac, kut om: kondid jo ei ole amu hengiš, a razv om zel’l’an sijas.
-
Küläs sanutihe, miše Jehim ei ole eläi, – uk vaikastui vähäižeks, nacein, muštli, midä oli viž vot tagaze, a nügüd’ kacu, käzi om kuti uzikoine.
-
A homendesel joksenden ezmäižele lüpsandale, täs rindal, pedaižomas päliči om živattannaz.
-
Uni om parahim zel’l’.
|
906 |
New written Veps
|
Literary texts |
|
Külän noid
|
-
Riputi sobad varnha, sai bufetaspäi čaškan blödaiženke, pačkan čajud ”slonanke”, putkoti žalleičemata sidä sinižehe čainikaha – om sel’ged, miše tämbei tuleba adivod – i ištuihe stolan taga iknannoks.
-
– Kut om hüvä joda hulašt čajud!
-
Se om verez, vaiše segoitin.
-
Hän om lujas melekaz da tulnu-ki om lidnaspäi.
-
Vaiše minä tegimoi jo vanhaks, mušt om jo huba.
-
Kacu, peit om kaikele mirule, – burbuti Glaša vojuides uksenke, miše panda kouk.
-
– A sanktal päl-se mi om meles – ningoitte neižne tarbiž hänele!
-
A An’oi om meiden, külälaine.
|
907 |
New written Veps
|
Literary texts |
|
Mikš tähthile tarbiž maha?
|
-
– Kac, hänele ka hän om jänduz, a minei ka ningoine-ki om hüvä?
-
Om huiged!
-
Sigä, lidnas necidä rujod om severz’ kuti meil tägä om hered.
-
A meil om pol’tošt mužikad da ned-ki oma humalnikad.
-
Minei om jo koumekümne seičeme vot, a olen üksnäin.
-
– Ka ed ole üksnäiž, sinai ved’ om tütär...
-
Opeta sindai om jo möhä.
-
– Kel om praznik, a kel om rad.
-
A kus Vas’ka-se om?
-
– Kacu, mitte gad om, hered-ki, nacein, ei keradand, tarbiž linneb meile puhtastada, sanui käredas As’oi, lähttes jäl’ghe Laroid lehmidennoks.
-
– Mi kädele-se om tehnus?
-
Kus F’odorovna-se om?
-
– Minä meletin, miše lop sinei om, – säruänel sanui Larisa i kacuhti As’oin päle.
-
Sinai om sinižma sil’män al.
-
Kac, mitte radnik om!
-
– Hüvä om, miše kädele nimidä ei ozaidanus, om vaiše künzäidusid.
-
Hüvä, libugat neiččed, om jo se aig, ika lehmäd čapid rebitaba, linneb gor’ad.
-
– Kacu, nakka om kaikid hoštajamb tähtaz, se om Venera, – Laroi ozuti kädel kunase taivhaze.
-
– A sigä, nacein, om Kassiopeja.
-
Ka tozi om M-kirjam.
-
– Kezal taivaz om toine.
-
As’oi, kacu nece om Pen’ Kauh.
-
Mugažo om kuti kauhaine, kut Sur’ Kauh, vaiše penikaine.
-
A nece om Pohjožtähtaz, ku tehta oiged jono Suren Kauhan korvaižespäi.
-
Ka baboi-ki om lujas jo vanh, kenenke jätad händast.
-
– Varastadas vai ei varastagoi, a konz om völ kaks’kümne seičeme vot, ei ole völ möhä zavodida eläda.
-
Sinai om kanz.
-
Tahtoin, miše kaik oliži hüvin, a om...
-
Mitte om kel’ – kuti mezjaižed kokiba.
-
Ka void-ik sinä el’geta, sinei völ kaik om edes.
-
A kazvatadud kazvatuzhonuses ogurcoišpai, miččile tarbiž enamba hol’t, a tolkud om vähä.
-
Kac, minei om kuti kaik-ki, om mužik, om tütär, a elon čomanhajud ei ole nimittušt.
-
Vaiše sanun, miše kaikuččel om ičeze oza.
-
Minä meletin, miše nece om minun oza.
-
Om abid.
-
A Pet’oi om vaumiž navedida kaikid, no ei mindai.
-
Minä kulin, miše ningomil minutoil kaik elo, kuti kino, om sil’miš.
-
Om niiš mitte-se peituz...
-
Kut laps’aigan tahtoid baban sundugad avaita da kacta, midä sigä om.
-
Om kogonaine sal’ut!
-
Niil om mugoine oza.
-
Vaiše mitte om čoma nece niiden lendand!
|
908 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Ol’ga Žukova.
Baban uudimed
|
-
Naku om čoma, omblem tätüižele platjon.
-
Sid’ tuleb honusehe, kus mö vändam, i ohkahtab:
– Ka mi nece uudimele tegihe, mikš mugoine röun-se om rebinu?
-
A baboi kaiken el’gendab, rad om jo tehtud, uudimed om travitud, midä lapsed laida, nägub, miše varaidaba, ei pahas meles tehtud azj, a vändos.
|
909 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Ol’ga Žukova.
Koir da minun alaine
|
-
Nece om Tarzoi – sur’ hüvä koir, se navedib lapsid i andab ičtaze silitada.
-
A otta midä-ni koiran suspäi ei tarbiž, ved’ koir om koir – ed teda, mi om sen meles, haukaidab da völ pöl’gästoitab.
|
910 |
New written Veps
|
Literary texts |
|
Pustpä Annoi
|
-
Mod sinai čoma om, voib olda, ken-se i utniše, a naku mel’t päs om sinai vähakh!
-
Susedoid jo huiged om, pustaks päks sindai lugedas.
-
Verаst sud ed saupta, pagištas, pagištas dai heittäs-ki, a rugižtähthad ihastust andaba, kacta niihe om hüvä mel’…
-
Muite-ki päiväšt vähä om!
-
Min sä teged, ku laps’ om pustpä!
|