91 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Natalja Anhimova.
Änižröunan vepsläižed küläd tämbei i eglai
|
-
Minun melen mödhe, nece sija om mugoine hil’l’ da sigä Šokšun-jogespäi tuleb verez tullei.
|
92 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Maria Filatova.
Min polhe pajatab minun heng?
|
-
Sigä oma sündunuded minun mam i tat, babad i dedad.
-
Sigä minä openzimoi pagižmaha ičemoi kelel, sikš, voin sanuda, miše minun kodima om Ladv.
-
Minun däd’, maman vanhemb vel’l’, tegi sišpäi dačan.
-
Oli siloi mugoine viga, miše sadikos ei olend tahod minun täht i mindai ezmäižid vozid mamoi pidi babanno da dedanno.
-
Minun baboi navedi Jumalad, kaiken aigan käveli časovnikaižehe i mindai, penikašt neičukašt sinna vedeli.
-
Nügüd’, konz mö jo tegimoiš surikš, a minun mam da tat jo tegihe vanhoikš, necil päiväl mö keradamoiš baban pert’he, starinoičem ičemoi elon polhe, pagižem lapsiden polhe i kävelem neche časouvn’aha.
-
Hän tegi minun täht pičuižen ongiragan, penižed haravoižed.
-
Minun bab i ded, mam i tat openziba mindai navedimha ičemoi kel’t, ičemoi mad.
-
– Minun lapsed el’gendaba kel’t, no ei pagiškoi.
-
Konz minun lapsed oliba pened, siloi školas ei olend vepsän kel’t.
-
Minä dumain, miše minun vunukad pagižeškandeba vepsän kelel.
-
– Minun lapsed kazvoiba čomikš ristituikš.
-
Minä kirjutan runoid i minun lapsed zavodiba kirjutada runoid.
-
Minei om mel’he, miše minun lapsed mahtaba rata ičeze käzil.
-
– Ezmäine minun runoine oli kirjutadud, konz minä openzimoi kudendes klassas.
-
– Kaikid kalhemb, kaikid tobjemb mel’ om siš, miše hätkemba eližiba minun mam da tat, miše ei läžuižigoi, miše kaikil minun ičhižil oliži kaik čoma kanzoiš, rados.
-
Toivon, miše konz-se lähteb minun runokogomuz.
-
Minun runod om paindud erasiš kirjoiš, no kaikuččel runoilijal om himo pästta ičeze kirjan.
-
Nece om ezmäine azj minun täht.
|
93 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Galina Baburova.
Hätken eläškab Karjala uniš...
|
-
Nece oli ezmäine kerd minun elos, konz vepsän kel’ oli üksjäine kel’, mitte ühtenzoiti meid i abuti el’geta toine tošt.
-
Tat eskai sauvoi pertin minun sizarele.
-
Minun dedoi i baboi, tatan vanhembad, eliba küläs, mecan keskes.
-
Minä olin ihastusiš, miše jagoin minun melentartust vepsän kul’turaha tatanke.
-
Kaik minun sebranikad, kudambad abutiba francialaižen mehen ”uništusele tulda eloho”, oliba iče-ki ihastusiš.
-
– Minun hengehe matk Karjalaha jäti vaiše parahimid muštlotesid.
-
Minun sebranik Pierre i minun tatam ei pagiškoi ni suomen, ni vepsän, ni venän kelel no ristitud ladiba pagišta angliaks, eskai francian kelel, miše sel’genzoitta miččid-se azjoid.
-
Minun uništuz oli pagišta vepsän kelel.
-
Sikš voin sanuda, miše se oli paremb, mi oli minun uništuses.
|
94 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Gul’a Polivanova.
Kaiken rigehtin hänen urokoile
|
-
Nece ristit tuli minun eloho lujas amu i jäti hüvän, sel’ktan jäl’gen igäks.
-
I minä-ki en voi sanuda, mil nece ristit vägesti minun henged, vaiše minä kaiken ihastusiš rigehtin hänen urokoile.
-
Konz oli praznik ”vanhan ristitun päiv” mö lapsidenke minun klassaspäi kucuimei Viktor Petrovičad školha adivoihe.
|
95 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Marina Zarubalova.
Minä-ki olen vepsläine!
|
-
Minä muštan eskai unid, miččid minä nägin, i penid aigtegoid minun elospäi.
-
Mö elim pertiš, kus eliba tat, mam i tatan mam – minun baboi.
-
Hän oli päristitun minun elos.
-
Konz minä nägištin tundmatomiden ristituden keskes minun vanhembad sizart Rozad, minä eskai hüppähtin i mašiškanzin kädel, kidastaškanzin ”hei, hei”.
-
Kaik zavodiba nagrda minun päl, niken ei varastand tünäs neičukaižespäi mugomad tegod.
-
Minun henges oli opal, minei pidi prostidas ristitunke, kudamb om kaikid armhemb minun elos.
-
I vaiše siloi, konz mö pördimoiš pagenikoiden lagerihe, minä el’genzin, konz kacuhtin zirkloho – minun tukad ei olnugoi sugitud muga, kut toižil.
-
– Forssa-lidnas vastsin mehen, kudamb möhemba tegihe minun mužikaks.
-
Siš aigaspäi minun elo lujas om vajehtanus.
-
No minun mužik igäks jäb minun täht kaikid armhembaks ristituks.
-
Hän om minun angel, kudamban minei Jumal oigenzi.
-
Minun poig eläb da radab bankas Gollandias.
-
Hänen poig, minun vunuk, eläb Germanias, hän tegeb vinad.
-
Läz kaik kirjad oma minun elon polhe.
-
Üks’ minun kirj om omištadud necile temale.
-
Minun tütär paksus pagižeb minei: ”Mahta vedäda ičtaiž.
-
Sen-žo aigan minun henges om mugoine koskmatoi sija, kuna niken paiči mindai ei voi ličtas.
|
96 |
New written Veps
|
Journalistic texts, Code-switching |
|
Valentina Lebedeva.
Mäggärv’. Külä, kudambas minä rodimoi
|
-
Minä mugažo vändan vazaženke kaiken kezan, andan sille leibäd, vazaine imeb ilosižin minun sormed i vändab minunke tiphu.
-
Melel kaik sijad el’genzin, a vaiše kaik minun südäin libui rikondad vastha…
-
* * *
Ningomiden paginoidenke mäni-ki minun holetoi lapsen aig.
-
i hüppähtin, da vaiše leved minun platjon lebe tabazihe puikho i rebini kaiked sel’gädme.
-
Minun pähä sidob paikan.
-
A minun heng kut-se tudaidab kaik, i minä eskai luikastelemoi erasil aigoil, muga Jumalan vägi mindai čududeleb i pöl’gästoitab.
-
Ed sanu vaihil, mi oli minun henges, konz minä nägin i ezmäižen pakuižen lehten, i kegod nitul, i saraklinduižid strunoil, i pakuižen rugihen.
-
Minun podruškad ehtkoižel kucuiba mindai klubha, no minä en tahtoind i erašti mänlin necen koivunnoks.
-
Sindai mamaiž voi i pinčuspäi tehta, a minun mamam mindai tegi kaimlon alpäi!
-
Kahesanz’toštkümnenz’ pagin
Oli voin i dedam minun oli voinas.
-
Minun mamam kucui podruškad irdale gul’gele, a pahizunu Marja-t’ot sanui tütrele: ”Mäne kuna-taht, hot’ mecale”.
-
Sinä hüväd vajeht minun polhe nikonz ed sanu!
-
* * *
Konz minä olin dekretas, koli sündundaha minun podrušk.
-
Mahapanendan päiväl mamam pani minun nižoiden pähuzile rusttad paikad, miše minuhu mitte-ni pahuz’ ei tartuiži, miše päzuižin minä kebnas, i lapsut minun oliži terveh.
-
Muga minä igäks prostimoi ezmäižen podruškanke, kudamb koli minun voziš.
-
Minun t’otal (minä händast kucun n’an’aks) koli mužik, hänele oli 42 vot.
-
Igän kaiken runod tuliba minun mel’he vaiše ičein kelel.
-
* * *
Sobatan mäniba ongele minun kaks’ velled i plem’annik.
-
Ilo minun läksi.
-
Mamoi mahni kädel, i pordon völ töraiži minun päle minun armhal kelel.
-
Holetomal kezaunel magazi kaik ma, i vaiše minun mamam eci lebud Jumalanno ičeze hengele i vanhtunudele hibjale...
-
Minun südäimes eli mugoi sur’ da i läm abid, i mugažo spasibod i armastuz, kaik ühtes.
-
* * *
”Darmojedad, pakostid i zarazad” kuspäi-se tedištiba, miše minä elän nügüd’ üksnäin i varjoičeba kaikuččen minun haškun.
-
* * *
Oma Biblijas minun armhas Jekklesiastan kirjas kahtendestoštkümnendes palas mugoižed vaihed:
”Mäneb ristit ičeze igähižehe kodihe, i jo irdal varastaba händast voikajad.
-
* * *
Minun pert’he tuliba voikajad, rebini minun kanzas i minun keles völ üks’ hobed čepine, i nenid hobedoid kalhid čepižid jäb man päl mi vähemb i vähemb.
-
Kaikel minun hengel minä tahtoižin, miše hobedad vepsän kelen čepižed nikonz ei rebinuižigoi.
-
Ka vaiše nece ei ole minun väges...
|
97 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Raisa Lardot.
Segoinuded lindud. 1 PALA. 10-13. lugu
|
-
Tatoi, minä olen läžui, minei om lujas hond, minä tahtoin koskuda toižihe – neciš oliba minun meled, vaiše minä ištuin vaikti.
-
Tatoi ei tedand, mil voib polenzoitta minun tuskad.
-
Vaiše hän kacui läbi minus, i minä en tedand, kuliik minun sanoid.
-
Mamoi neičukaižidenke läksi adivpertin polhe, a minä völ kaiken ištuin sömsijas i kaikel vägel kacuin baboihe – äkkid hän johtutab minun polhe?
-
Baboin hengaiduz lämbiti minun pänčuhuižen, kubahtoiteli minun hibusid.
-
Taivhal, ani minun päl nägui čud-kuva – rusked-vauvhiden olijoiden astund.
-
Minun armaz baboi sel’genzoiti, miše kaik nene olijad pageneba pimedoiš pil’višpäi, miččed sabusteleba heid.
-
Möhemba minä johtutelin sen päivän azjad lujas sel’ktas, ned igäks jäiba minun muštho.
-
A minun päs kaik oli segoitanus.
-
Minun pähä tuli Aune i hänen vauktad noskaižed – teravas minai-ki linneba mugoižed noskaižed.
-
Sikš algat voikkoi minun külähižed da minun heimolaižed.
-
Sinä-ki ala voika, minun azmaz baboi.
-
I sid’ minä zavodin el’geta, miše minä kaik edemba i edemba olen minun baboišpäi.
|
98 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Raisa Lardot.
Segoinuded lindud. 1 PALA. 7-9. lugu
|
-
Vaiše ninga oli eskai paremb: maman kormas minun sudain tuništui.
-
Jal’ges mindai rušitihe alastomaks, nece azj oli jo toižes, penikaižes honuses, i lekar’sizar valoi mil-se minun pan i sugiškanzi rubed.
-
Paiževezi rubidenke pazui mododme i kaiked minun nahkadme, mitte viluspai oli tehnus bul’kuikš.
-
Han pani minun kazihe razinmačuižen I kuzui, en-ik tahtoi mina nagištada tatoid-ki.
-
– Ei, ei, tatoile ei tarbiž tulda tanna, – šuhaižiba minun kuivad huled.
-
Han ei voind el’geta, miččiš tuskiš om minun heng.
-
Mina sordin polusele ičein keritud pan, i unes nagištin Tomkad, kudamb vandi minun parahiman Klaša-sebranikanke.
-
Ho uhtes kandihe minun polhe i jal’gmaine, mi jai muštho, oliba heiden pol’gastunuded modod, konz ho nagištiba mindai.
-
Minun hibu sed jo kazvoiba, vaiše mina vol en koskund ičhein.
-
Vaiše minun nagrand ei olend mugoine kuti toižil lapsil.
-
Mina kacuin, miččed udatikahad oma minun sizared – heid ed kadota sil’mišpai toižiden lapsiden keskes, kudambad joksendeba i uradiba vedes.
-
Mina seižun kombuižil ani vedenno, minun paha paštab rakas paivaine.
-
Veden hoštandaspai minun sil’mad sauptase, veden tippud lapsiden vandoišpai nukutaba mindai...
-
Abuhu Bajer-gospožale tuli suomalaižen somsijan radnik, kudamb openzi minun baboid kazvatamha ogurcoid.
-
lugu
Todeks, ka minun baboi oli venalaine.
-
Rahvaz kaiken varaidab sida ristitud, kudamb om melekaz i ištub vaikti, ei ličte nikenen sudaimehe, kuti minun baboi.
-
Ka anikoiče, baboi, tauduta minun parahim laps’aig rusttoil ozakahil anikoil!
-
Helaikaha minun elo, i sina, armaz, anda minei tuged necil mal!
-
Minun muštho Vas’ka jai ičeze vauvhal nahkal i handikahan kacundal.
-
Mina ličimoi pertinpolhe, kus oli karzinan reig, vaiše siga-ki mindai sabuti Vas’kan sil’miden paha kacund, hot’ han taboiteli molembil kazil minun sizarid.
-
Vaiše rigehtides han ei kacuhtand-ki minun pale.
-
Eskai čapoihe minun muštho – Vas’ka venui magaduzsijal, kus mo baboinke i Tomkanke kaiken magazim.
-
Sid’ minun sil’mad most avaižihe – umbri oliba tutabad i tundmatomad modod, kenen-se kaded, vacale oli pandud mi-se marg, kuluiba ristituiden aned, kenen-se voik...
-
Ken-se vedatab minun pale sijakatusen.
|
99 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Raisa Lardot.
Segoinuded lindud. 1 PALA. 4-6 lugu
|
-
Klaša om minun parahim sebranik.
-
Minä säraižin i voikin, laske mindai niken sormel-ki ei koskend; minun heng oli täuz’ sizariden kibul.
-
Jonus tatoi oli lujas hüvä minun täht.
-
Mö hotkas kerazim hahkhobedad samlod, minä radoin mi om väged, en tahtoind, miše mamoi olnuiži hubiš meliš minun taguiči.
-
Minunnoks siloi tuli mel’ hotkemba kazda, tehtas openikaks, miše opendai minei-ki, kuti minun sizarile, andaiži ningomid kirjoid čomiden, kirjaviden kuvidenke.
-
Tahtoin sanuda neičukaižele, kudamb ištui rindal, miše nece om minun sizar, vaiše hän ei voind azotadas nagrandaspäi, kuti kaik toižed-ki.
-
Minun heng tüništui vaiše siloi, konz baboi oti mindai üskaha.
-
Minä sanuin sen polhe, mi oli školas, kut nagroiba minun päl i kut huiged minei oli.
-
Baboi vastha nimidä ei sanund, vaiše siliti minun päd.
-
Hän starinoiči ičeze kodiš, mamas, tatas, velles – kaikuččen kirjutadud sanan taga kaičihe minun täht mitte-se sarn.
-
Se pigašti libui laučale, rugahti, miše puhtastada kurkun, i tondui:
Niitand
Zvoni viikateh minun!
-
Tatoi mahtajan oli, han runoid-ki kirjuti, pirdi minun taht ilosižid kuvid-ki, vandi balalaikal, a konz tarbiž oli, ka torvel-ki torzi.
-
Sina nukkud-ki čomin, minun armaz baboi, mina habi kulen sinun hengitusen.
|
100 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Raisa Lardot.
Segoinuded lindud. 1 PALA. 1-3. lugu
|
-
Ezisanad
Muloižel sügüzel nece minun taht tuli eloho!
-
Teleapparaturan buzaiduses sinna-tänna käveliba lehtmehed i minun matksebranikad.
-
Ei, ei, mušt minun om sel’ged, kaik minei necen sanuba.
-
Tomka i Maika oma minun sizared, vaiše norembad: Tomka – kahtele vodele, Maika – völ-ki kahtele.
-
Roza i Venera – vai Rozka i Ven’ka – vai toižikš – kut mö heid kucum kodiš, oma minun vanhembad sizared, hö oma völ kaksjaižed.
-
Mamoi oli sündutanu edel heid völ prihaižen-ki, Juraks oli nimitadud, vaiše minun vel’l’ pigai oli kolnu.
-
Minä ka magazin ani seinäd vaste, minun melen mödhe – parahimas tahos.
-
Ei, todeks, – uk vändi balalaikal, sormil kosketeli jäntkid hilläšti, vaiše minun korvad kuliba.
-
lugu
Oliži hengiš minun Fedot-dedoi – baboin mužik, ka minei ei tuliži magata baboinke kut nügüd’, a pidaiži magata toižes pert’poles.
-
Minä en el’gendand-ki, kut nece hüvä minun Moisei-dedoi voili kolda ningomal hubal surmal i tahtoin küksta melespäi sen opakon kuvan – kut katusen pardel ripui siništunu dedoi.
-
Völ igäks jäi minun muštho se kacund, konz minä nägin dedan meiden pertinno jäl’gmäižen kerdan.
-
I ku mitte-se haju oli hüvä minun nenan täht, ka nece oli terav koivun noriden lehtesiden haju.
|