1 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Tahtoin ozutada, kut tärged om opeta vepsän kel’t
|
-
Hüvä om, miše om ristituid, ked aigemba ei tednugoi nimidä vep sän kelen polhe, no muga hüvin openziba sidä, miše nügüd’ radaba kelenke.
-
Opendajale pidab ei vaiše opeta, no i tartutada openikoiden homaičust, mel’dütoitta heid, löuta motivacii.
-
Nece om bohat kelen pala, i sil-žo aigal se oli jüged rad, sikš ku vepsän kelen sintaksis, participad ei ole hüvin oppidud.
|
2 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Školteatr om čudokaz azj
|
-
Meile ei tariž enamba jokselta külädme edel jogahišt spektakl’ad, pakita midä-se tutabil da sebranikoil vai tehta ičemoi käzil rekvizitad jäl’gmäižel kurol.
-
Meiden školas ei ole sur’t zalad, sikš kaik znamasižed azjtegod, ozutesikš, "Pajokeraine"-fol’klorfestival’ vai Opendajan päivan praznik, vedetas sportzalas.
-
Tahtoižim tehta praznikališt il’mištod, miše tunduiži: nece ei ole vaiše sportzal, a mugažo lujas čoma sija.
-
– Kezal "Teatrpaja" ei rada täuzin.
-
Meil völ ei ole tarkad aigmärad – meletan, miše keradamoiš lapsidenke siloi, konz pidab vaumištadas azjtegoikš.
-
Olem jo tehnuded äi rahvahan sarnoid, i nügüd’ tahtoim otta radho midä-se ut, midä völ ei ole ozutadud.
|
3 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Irina Sotnikova.
Vastusel lugijoidenke Šoutjärves
|
-
"Kodiman" radnikad starinoičiba "Periodika"-painišton polhe, kus paindas ei vaiše lehtesed da kulehtesed rahvahaližil kelil, no i erazvuiččid kirjoid vepsän, karjalan da suomen kelil.
-
Pidab sanuda, vepsläižed sarnad oma mel’he ei vaiše lapsile, no aigvoččile-ki, sikš ku niiš om peittud erine jüvä.
-
Vepsläižed kirjutajad oma todesižed vepsläižen sanan mastarid, ozutaba vepsläižid kuvid toižes polespäi, ei muga, kut mö olem harjenuded nähta niid jogapäiväližes elos.
-
Nacein, ei ole ühtei.
|
4 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Galina Baburova.
Nina Zaicevan vepsläine oza
|
-
Vepsläižile ei tariž eriži pagišta siš, ken hän om.
-
– Taht ozutada, mi oli meil, vepsläižil, tuli päha i ei pästand mindai valdale, se vedi mindai kacuhtamha necidä elod ühten külän da kanzan ozutesel.
-
Sikš bumagale tuliba-ki nene kuvad, miččed elos oliba i miččid ei olend, tuliba muštho külän armhad eläjad, no ei olend tahtod kucta kaikid heiden todesižil nimil.
-
Jumal vedäb händast necidä tehutme i ei anda kärautas nikuna.
|
5 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Lapikova Maria .
Pajata, meiden vepsän ma!
|
-
I nacein, ei muite, ved’ praznikan tem oli "Pajata, ma!".
-
Hänen čomad hurstid da pannod tetas ei vaiše vepsän mal.
-
Praznikal radoiba ei vaiše Vepsän fol’klorkeskusen mastarid, no i lahjakahad ristitud toižišpäi külišpäi da lidnoišpäi.
-
Pajod, kargud, vändod, mastar’-klassad, ajand venehel Ojat’-jogedme ei andnugoi ristituile tusttuda.
|
6 |
New written Veps
|
Literary texts |
Novella |
Anatolii Petuhov .
Sit' - sarnaline jogi
(Сить - таинственная река)
|
-
– Voib olda, ei otkoi opendushe, lähteb ühesandehe klassaha.
-
Vaiše ei.
-
Jose ei anda vastust?
-
Nügüd’, konz Hanhen sebr murenzihe, lapsen uradind ei tulend pähä.
-
Hänele tegihe huiged ičeze sanutud vaihiš, huiged, miše läksi i ani ei sanund kaiked hüväd.
-
Ei, tarbiž mända Ivan Prokatovannoks.
-
No Hanh’ niid ei otand.
-
Nece-ki ristit ei el’gendand Hanhed.
-
No Hanh’ ei laskend kidad, ei sanund ni üht vajeht.
-
Ku sinä tozišti pagižid, ka mikš ei?!
-
Se ei olend mugoine, kut nägui polespäi.
-
Hänen mel’he tuli jäl’gmäine kerag, konz pagištihe siš, miše kolhozas ei täudu radnikoid.
-
No siloi pagištihe vaiše siš, miše Hanhen painastuz lapsihe ei ole hüvä.
-
Siloi Prokatov tahtoi tugeta Vas’kad, no händast niken ei el’gendand.
-
Ei surid, no kaiken-se...
-
– Siloi kacu: ei voi pördutada, – sanui Prokatov.
-
Voib olda, hänele nece ei tule mel’he.
-
– Mikš ei?
-
– Sinä oled priha, ei pida meletada haravoiš, pidä päs mašin.
-
Ei ole nimiččid azjoid.
-
Aig – se ei mäne, se jokseb!
-
Hän kacuhti matknikoiden kogoho, ei homaičend nikeda tutabid i jokseškanzi oikti külähä.
-
Mamoi, kudamb lujas pakiči, miše Tol’ka nikenele ei sanuiži, miše nenan hänele murenzi tat, andoi hänele suren dengsumman.
-
Bol’nicas söttihe ani hüvin, lidnaha ei sand mända, i rajata dengoid ei olend kus.
-
Minä voin jo kodihe mända bol’nicaspäi, a dengoid ei ole.
-
Palatas nikenele sidä ei tarbiž.
-
Tol’kale iški pähä: ei voi mugošt kalud kadotada.
-
Nägui völ omblemižen jäl’gid, no lekar’ sanui, miše nece ei tunduškande aigan sirttes.
-
Turuvezi haižub hlorkale, ka sidä ei voi joda-ki.
-
No sen-žo aigan Tol’kale niken ei sanu, miše hänen tataze om jomar’ i vargaz.
-
Hän joi täuden padaižen maidod, tahtoi löuta midä-ni magedad, no nimidä ei löudand.
-
Hanhed kodiš mugažo ei olend.
-
No sidä-ki kodiš ei olend.
-
– Tol’ka ei varastand, miše nece ostmine ei tule Hanhele mel’he.
-
– Minä homen Sitile lähten, – sanui Tol’ka, kuti ei kulend, midä sanui Prokatov.
-
– Ei, – sanui Hanh’,
-
Hanh’ ei peitänd Prokatovalpäi, miše nece kohenduzrad ei ole hänele mel’he.
-
Hän mugažo radoi, konz Prokatovad ei olend.
-
Sikš Prokatov tezi: Hot’ Tol’ka läksi täspäi, no Hanh’ ei ole sen valdas.
-
Sindai ved’ ei voigoi käskta!
-
Nece om valdaline azj – tahtoid rata, ka tulid, a ei – ka ei...
-
– Mindai niken ei käske, – sanui kovas Hanh’.
-
– Nügüd’ tatad ei ole, ka jügedamb linneb.
-
Hänele ei olend mel’he, miše neciš sanutas hänele jo toižen kerdan.
-
Tol’ka muga ei kävuškand-ki radole.
|
7 |
New written Veps
|
Literary texts |
Novella |
Anatolii Petuhov.
Sit' - sarnaline jogi
(Сить - таинственная река)
|
-
Ei olend tahtod magata, ka i nece hil’l’ i tün’ ö oli mugoine čoma!
-
Oli neniš sarnaližiš äniš mi-se mugoine, mišpäi ei olend tahtod pagišta i likuda, sikš prihaižed ištuiba hilläšti likumata.
-
Hän el’genzi, miše ičeleze ei voi tehta mugošt oružjad, ei ole tarbhaižid raudturuid i toižid paloid.
-
Ka hän ei meletand-ki neciš.
-
Hän tahtoi sidä endustada, no ei voind.
-
Nügüd’, konz lopihe hänen nece üksjäiželo, hän el’genzi, miše äjad langoiden sadad metrad sidoba händast neche agjaha, kus oli ei voi sanuda, miše ozakaz, no joudai i holetoi laps’aig.
-
Siloi tat sanui necile: "Mö Viktoranke meletam ühtejiččikš: ku se ei linne kaikeks aigaks, ka mikš pörttas külähä?
-
A ku oiktaha mända, ka sid’ vaiše kümne kilometrad linneb, ei ole enambad.
-
A minai ei ole nimidä.
-
Ka ei, minä iče sain dengoid.
-
Öhämär tozi-ki kadoi kuna-se, tähthid ei nägund jo, näguškanziba pud.
-
Midä-se kuti hänespäi kadoi.^ Ei ole jo nenid käsköid, opakoid starinoid.
-
Hanh’ kodihe völ nikonz ei tond muga äi kalad.
-
Kala ei ole sen’, mecas ei kazva.
-
Hän ani ei küzund, kenennoks läksi mamoi.
-
"Vit’ka tämbei ei ole radnik", – meleti hän.
-
Jose ei ole sijad?
-
Hanh’ ei avaidand sil’mid.
-
Ka maimoid ei täudu kaikeks tal’veks, no kaiken-se om!
-
Sinä jo dengoid said ei ühtele oružjale!
-
– Käzi-se nimidä ei pidä.
-
– Ka midä vaiše ei olend!
-
Klubha ani ei mülünugoi, iknoiden al seižuiba.
-
Sanutihe, miše hänel ei olend valdad ampta, hot’ Kaizer oli-ki händikaz.
-
– Ei, olin Pahomovoidenno.
-
Hän lanksi opalaha, no nimidä ei sanund.
-
Hanh’ tezi, miše Tan’aine hätken ei voind pätta, mända-ik opendamhas lidnaha, vai lopta tägä keskškolan.
-
Necen jäl’ghe hö ei nähnugoiš.
-
Miše mamoi ei homaičiži, kut Tan’aižen ajand vei händast pahaze mel’he, Hanh’ küzui:
– Om-ik Tol’ka Aks’onov völ bol’nicas?
-
Hanh’ ei sanund vastha nimidä.
-
Hot’ hän ei nägend Tan’ašt nenil päivil, no tezi, miše rindal om ristit, kudamb meletab hänes, Hanhes.
-
– Ei tarbiž.
|
8 |
New written Veps
|
Literary texts |
Novella |
Anatolii Petuhov.
Sit' - sarnaline jogi
(Сить - таинственная река)
|
-
Sid’ voiži tehta hüvä šalaš, miše kaikuččen kerdan ei tarbiž kaluid kodišpäi tomha.
-
– Kacu, neciš järvespäi kala ei ongitade paksus, – sanui Hanh’.
-
A nügüd’ heitä mask, sül’gi stöklale, ei irdpolespäi,
-
Käzil ei pida souta.
-
Hanh’ ei homaičend-ki, ku likahti jaugoil, i pohj zavodi edeneda.
-
Ei ole sel’ged, miččid moleižid kaiktäna oli: särguzid, säunhuzid läbinäguiden suugidenke.
-
Ei, vezi putub turuižehe.
-
Ei, čukloho – möhemba..."
-
Hanh’ ei tedand.
-
Ei olend sur’, ani penikaine, no ezmäi sen irdnägo ozutihe Hanhele mugoižeks, miččen sai Vit’ka.
-
Hanh’ nikonz ei meletand, miše nece ahven voib olda mugoižen čoman.
-
Hän rižoi, miše hibjale tegihe vilu, hambhad kolkotaškanziba, ku hän ei pidaiži niiš turuižen.
-
Konz kaik hibj zavodi likuda viluspäi i necidä säraidust ei sand küksta, Hanh’ kärauzihe randhapäi.
-
– Ei pida muga hätken ujuda.
-
A läm’ nodjospäi i päiväižespäi oli mugoine laskav, miše Hanhel oli mugoine mel’ päs, miše nikonz muga čomašti hänele ei olend.
-
Völ edahanpäi prihad homaičiba, miše ühten šestanno vezi kuti vändi, hot’ tulleid ei olend.
-
No sid’ kala heiti kokindad i pol’ časud ei olend nimidä.
-
Hanh’ ei vastustand.
-
Hö ei varastanugoi hätken.
-
Hö läksiba sigäpäi, konz kibrikoid ei nägund jo.
|
9 |
New written Veps
|
Literary texts |
Narrative |
Jelena Filina.
Kavaleristk
(Кавалеристка)
|
-
– Ei hödhüvin lämbitin kül’betin,
-
Hot’ tedan, miše Kuz’mič tal’vel ei ištund azjata.
-
Lidnas sai om jogapäiväine azj, nikelle azjad ei ole verhižiden ristituiden polhe.
-
No minä sinei toižen starinan starinoičen, ei sajas, a kozičendan polhe.
-
Ku küläs anttas kelle-ni närituznimi, ka igäks ei päzu.
-
Se tegese mehen toižeks nimeks, ei vanhembil anttud, a rahvahal.
-
Erašti ristit sab sen ei taban taguiči, a miččes-se erižes azjas.
-
Ei olend Kat’al azeged i nikonz hän ei vojuind, a närituznimen mugoižen sai.
-
No jäl’ges voinad neiččid hätken ei ottud mehele.
-
Katerina ei teda, kut olda mel’he armhile kozicijale.
-
Iče pertidme ei kävu, a lendab.
-
Äkkid nägeb Katerina, söm-se stolal lopiše, a azjad-se ei tehtud kaik.
-
Katerina sidä kükseb, a se venub, ei ševel’de sijaspäi, kacub emägan pol’he.
-
miše Jekaterina ei varastand mugomad.
-
Jäl’gmäižiš vägišpäi pidelihe, miše ei langeta, luid ičeze ei katkaita.
-
A hän ei otand-ki abidoks.
-
Mi hänele närituznimi-se, konz händast viž mužikad ei anopeks, a mamaks kucuba.
|
10 |
New written Veps
|
Journalistic texts |
|
Pagin voinan lapsenke
|
-
Voin, mitte jatkui 1418 päiväd, kosketi kaikuttušt ristitud, se ei žalleičend, ei kaičend nikeda, a enamba kaiked mokiči lapsid.
-
Ken-se tulob derevn’aha, kacub – om-ik keda-ni sigä, pördaze i sanub: "Derevn’as ei ole nikeda, vaiše živatad".
-
– Voin siloi völ ei olnu lopnuze – nece oli 1944.^ voz’.
-
Finnoid tägä dö ei olnu, kaik dö lähttud.
-
Leibäd ei olnu.
-
Abud ei olnu nikelle.
-
A meil bat’ad ei olnu.
-
Vanhamb vel’l’ Viktor kodiš läz ei elänu – Šoutarves opetihe kuz’ klassad da läksi lidnaha opemahaze.
-
A siloi ei sanu.
-
Bobaižid ei olnu.
-
Suksed old’he vanhambil lapsil, a meilamei, lapsil, ei olnu.
-
Mö vändim koivištos, nüguni sigä niken ei vända.
-
– Ei üks’ mamoi pajati, kaik pajatad’he.
-
Mužikoid ei olnu posadas voinan däl’ghe.
|