VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Larisa Smolina. Pohjoižen naižiden forum

Larisa Smolina

Pohjoižen naižiden forum

Veps
New written Veps
30. kezakud – 1. heinkud rahvahaližes "Venäma"-keskuses Moskvas mäni II Pohjoižen naižiden forum, miččehe ühtni enamba 1000 mest 52 regionaspäi. Ühtnikoiden keskes oliba tedomehed, biznesmehed, kul’turradnikad, opendajad, valdmehed, erazvuiččiden organizacijoiden ezitajad.

Delegacijas Karjalaspäi oliba Karjalan parlamentan varapämez’ Ol’ga Šmajenik, "Kantele"-ansambl’an pämez’ Natalja L’vova, "Vepsän kul’tursebran" aktivistad Natalja Silakova, Maria Košeleva, Nina Koren’kova, Jevgenia Šustova, Ol’ga Smirnova da Larisa Čirkova.
Täl vodel foruman aigan radoi 17 sekcijad. Äi homaičust anttihe vähäluguižiden igähižiden rahvahiden naižile, ked eläba Pohjoižes, Sibiriš da Edahaižes Päivnouzmas.
Avaižihe forum plenarižel ištundal, kus naižid tervehtoitiba Venäman parlamentan pämez’ Valentina Matvijenko, Venäman ministerstvoiden, erazvuiččiden organizacijoiden ezitajad, regionoiden pämehed, biznesmehed, opendajad, lekarid da kul’turradnikad.
Kaik päiväd sekcijoil pagištihe tärktoiš küzundoiš: naižiden panendas pohjoižregionoiden kehitoitusehe, tervhudes, radnikoiden kazvatuses, kul’turjäl’gestusen kaičendas, openduses, tradicionaližiš tedoiš, kul’turas da kodikeles.
Vepsän kelen da kul’turan kaičendan polhe Karjalas sanui "Vepsän kul’tursebran" pämez’ Larisa Čirkova. Hän starinoiči projektoiš, miččed abutaba kaita vepsän kel’t, siš kut kingitada lapsiden homaičust vepsän kul’turaha nügüdläižiden tehnologijoiden abul da kut paremba sirtta tradicionaližid tedoid norele pol’vele.
Opendusen sekcijale "Vepsän kul’tursebran" aktivist Natalia Silakova starinoiči tehtud openduzkirjoiš, etnokul’turižiš programmoiš, miččed oma Karjalas da miččed abutaba opeta vepsän kel’t školiš, Petroskoin universitetas, tradicionaližiš tedoiš etnoturizmas da kreativižiš alovehiš.
Londusen varjoičusen sekcijan ekspertan oli Karjalan parlamentan varapämez’ Ol’ga Šmajenik. Hän sanui karjeroiš, miččed radaba ümbri vepsläižiš posadoiš da kingiti homaičust kivimägihe, miččed kazvaba vodespäi vodhe vepsläižiden küliden keskes da traviba londust.
Forumal oli muga äi aktivižid naižid, miše kaikil sündui mel’: naižiš om vägi. oma hüväd mamad, aktivižed radnikad da melentartuižiden idejoiden pidäjad. Heiden päiš om muga äi melid, miččid mahtaba pästta eloho kacmata erazvuiččihe jügedusihe. Ližarad ei telusta heile, a abutab kehitoittas da tehtas parembikš.
Foruman aigan kaik naižed oliba rahvahaližiš sädoiš, sikš voi kebnas el’geta, miččiden regionoiden da rahvahiden ezitajad oma.
Foruman tegijad oma Venäman parlament da Arktikan ministerstv Edahaižen Päivnouzman da Arktikan kehitoitusen korporacii. Lopihe forum plenarižel ištundal, mittušt vedi Galina Kerelova, Jevrazijan naižiden foruman nevondišton pämez’. Hän homaiči, miše naižiden vastuz om tarbhaine, se tob kaikile naižile vaiše hüväd, sikš voib meletada jo koumandes forumas, mitte linneb koumes vodes päliči, a sil aigal rata ičemoi regionoiden, ičemoi rahvahiden da meiden suren Venäman hüvüdeks.