VepKar :: Texts
Error: Недостаточно прав на выполнение этой операции

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Irina Sotnikova. “Elonpu” änikoičeškanzi Änižen randal

Irina Sotnikova

“Elonpu” änikoičeškanzi Änižen randal

Veps
New written Veps
Kut ende-ki, se mäni Änižen randal i kerazi lujas äi rahvast. Praznik ühtenzoiti kaikid: lapsid vanhembidenke, külän eläjid, valdmehid, mastarid, sädaikollektivoid da vepsän kul’turan navedijoid. Necil vodel se oli omištadud penile der’ounoile.
Čoma "Elonpu"-praznik zavodihe Šoutjärven muzejanno, kus kaičese voz’sadoiden mušt. Ani sigä, unikaližiden kaluiden keskes, eläb meiden ezitatoiden istorii, heiden radmahtod i tradicijad, miččed andaba meile vägid tämbei.
Hüvän tradicijan mödhe praznikan avaiži Vepsän rahvahan hor. Jäl’ges kaik tulnuded adivod da kollektivad astuiba pajoidenke Änižen randahasai, kus mäni čoma koncert.
Asttes pallištole adivod voiba ihastelda korktoid pedajid da henkta puhthal mecil’maliče londuz da läm’ necil päiväl toiba kaikile hüväd mel’t. Sen ližaks tedme adivoiden vastha putuiba londuzhenged, ozutesikš mecižand, vedehine. pakičiba adivoid tehta erazvuiččid tegendoid da johtutiba sändoiš siš, kut pidab vedäda ičtaze mecas da vedenno.
Praznikan aigan scenalpäi kuluiba čomad kantelen melodijad, sarnad, rahvahan pajod da vepsän pagin. Ičeladuižed sädaikollektivad – "Varasta", "Toive", Vepsän rahvahan hor, "Gornica", "Randaine", "Kumuški", "Kantele"-ansambl’an noriden studii, "Kičči-kočči"- lapsiden gruppezitiba ičeze parahimid pajo- da kargnomeroid.
Necil aigal pallištol kehui rad: sijaližed "Kaičei"-sebran mastarid vediba melentartuižid mastar’-klassoid. Kaikutte tahtnik voi opetas paštmaha tradicionaližid vepsläižid kalitoid, kudomaha čomid hurstid da vöid, tehmaha savesižid vihelkoid. Programm oli lujas bohat i hüvin meletadud, niken ei tusttundlapsile da aigvoččile oli midä tehta da mihe opetas.
Radoi äi möndrivid: adivod voiba ostta ičeleze muštoks praznikan polhe miččen-se käzil tehtud tehmusen, mujada vepsläižid paštatesid da lent. Mugažo rahvahan täht vaumištadihe konkursoid da sportvoibuidkaikutte voi ozutada ičeze väged, lahjavut da tedoid.
Minei tuli mel’he, miše adivod kactes koncertad muhazibai nece om kuti parahim arvznam minun täht. Minai oma parahimad abunikad, lujas abutiba minei praznikan tegemižes. ühtes tegim radoid, kundlim toine tošt, otim pähä hüvid idejoid. Čoman praznikan voib tehta, konz kaik radaba ühtes i tugedaba toine tošt, – sanui Šoutjärven Kul’turpertin pämez’ Jevgenia Kokorina.
Praznikan il’mišt oli läm’ da sebraline. Amu en nägend muga äi rahvast, kaikil oli hüvä mel’, kaik muhaziba toine toižele. Nägui, miše praznik oli tehtud surel armastusel ičeze jurihe, kodiröunaha, ezitatoiden tradicijoihe. Pidab kitta kaikid, ked abutiba tehta mugoižen čoman praznikan. Se kuti eläbzoiti vepsän mad, a minä kuroks putuin laps’aigaha, konz küliden eläjad kerazihe kuti üks’ sur’ kanz. Elägaha da änikoikaha "Elonpu" igän!

PRAZNIKAN ADIVOIDEN MEL’PIDOD
L’udmila Aleksejeva:
"Meletan, om lujas hivä pihä.
Rahvast oli äi, tul’d’he Piterin agjaspäi, Petroskoišpäi, külišpäi. Nece om hivä, mise uz’ pihä mest zavodihe Šuutarves. Änižen randal amu d’o ii olnu mugoižid pihid. I konz praznik oli küläs, ka ii olnu muga äi rahvast. A tämbei mest praznik tehtihe Änižen randal, nece om hivä, nece om meiden kodima. Kaikile, ken tegi praznikan, suur’ spasib".

L’udmila Mosenzova:
"Tämbei oli lujas hivä praznik.
Mugoine čoma oli, rahvast äi. Mina olin praznikal kuti kodiš. Nece čoma sija Änižen randal lujas mel’he om. Nece om minun kodima, täs mina keradamoi väged".

Svetlana Gotič:
"Minä olen rodnuze Šuutarves i tänämbei meil kaikil, pohjoižvepsläižil, om suur’ pühä.
Rahvaz om ozakaz, miše praznik udes tehtaze, i nece om tarbhaine azzj. A mitte čoma om! Nece pidab meiden hengile, lapsile i vanhoile ristituile, kaikile, ken eläb sid’, ken om rodnuze täs vai tuleb tänna kezal. Tahtoižin, miše meiden vepsän kul’tur da kel’ eläižiba völ sadoid vot. Minä tämbei nägen, midä tegem ühtesnece om tarbhašt, tob kaikile hüväd mel’t, om lujas čoma azj".